Kas N Liidus oli ka midagi head?

Vaba foorum kus võib arutada mujale mittesobivatel teemadel.
Vasta
Kasutaja avatar
Tundmatu sõdur nr. 4
Liige
Postitusi: 10495
Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
Asukoht: Siilis

Re: Demograafia

Postitus Postitas Tundmatu sõdur nr. 4 »

bodom kirjutas:Üks meeldejääv nali ka polkovnikust, nimelt ühes loengus tekkis vaidlus temaga, polkovnik väitis tõsimeeli, et täisnurk on 100 kraadi , kogu auditoorium vaidles vastu, et ikka on 90 kraadi, kuid vana jäi endale lõpuni kindlaks. Nädal hiljem kui keegi oli ta nö fakti ette pannud, näitas temale mingit teatmeteost, polnud pölkovnik ka suu peale kukkunud ning teatas tõsimeeli, et ta oli täisnurga kraadid vee keemistemperatuuri kraadidega lihtsalt segamini ajanud..
See, mida sa siin jutustad, on laialtlevind nõukaaegne vene anekdoot - ning ei ole üldse usutav, et see keiss kuidagi miski Tallinnas teeninud polkovnikuga seotud oleks :|

Teine sarnane anekdoot sulle:
..irvhambast tudeng küsib polkovnikult: kui haubits laseb lauge lennujoonega, siis haubitsa külili pannes peaks ju olema võimalik ümber nurga lasta? ..polkovnik mõtleb pisut ja vastab: põhimõtteliselt küll aga suurtükiväemäärustik seda ette ei näe.

Ja seda tüüp nõukavene anekdoote a la "tark tudeng // loll polkovnik" on veel sitaks - vot tak.
Viimati muutis Tundmatu sõdur nr. 4, 07 Aug, 2019 21:10, muudetud 1 kord kokku.
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Kasutaja avatar
kalleb
Liige
Postitusi: 5343
Liitunud: 27 Mai, 2005 22:55
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas kalleb »

1987 aastal aeti küll kõik meessoost tudendid peale esimest kursust sõdurina aega teenima - ju oli niivõrd suur kahuriliha puudus nõukogudemaal

Peale 2 aastat kroonut said tagasi 2 kursusele ja võisid sealt TPI haridusteed jätkata

Minuarust see Filtri tee ohvitseipäev algas 3 kursusest ja seal tehti isegi rividrilli jn sellist , NA tulnud deduskad muidugi suhtusid asjasse omamoodi

Riigikorra vahetusega muidugi see leitnandiks treenimise jama katkestati

Aga nõuka ajal pidid vist olema mingis sõjaväelaagris kas Kalingradis või kusagil sealpool oma leinadndikursuste lõpetamisel , see kestis vist kuu aega

Võidi muidugi igal ajal kui suur sotsialistlik kodumaa kutsus uuesti kordusõppustele kutsuda määramata ajaks
bodom
Liige
Postitusi: 216
Liitunud: 01 Jaan, 2012 23:54
Kontakt:

Re: Demograafia

Postitus Postitas bodom »

Borja kirjutas: See, mida sa siin jutustad, on laialtlevind nõukaaegne vene anekdoot - ning ei ole üldse usutav, et see keiss kuidagi miski Tallinnas teeninud polkovnikuga seotud oleks :|.
Seda nalja rääkisid ühikas vanemate kursade tudengid, ju ma siis nii kergeusklik olin, et seda tõepähe võtsin :oops: , aga teist anekdooti olin varem ikka kuulnud.

Tsiteeri:
"Minuarust see Filtri tee ohvitseipäev algas 3 kursusest ja seal tehti isegi rividrilli jn sellist , NA tulnud deduskad muidugi suhtusid asjasse omamoodi
Riigikorra vahetusega muidugi see leitnandiks treenimise jama katkestati
Aga nõuka ajal pidid vist olema mingis sõjaväelaagris kas Kalingradis või kusagil sealpool oma leinadndikursuste lõpetamisel , see kestis vist kuu aega
Võidi muidugi igal ajal kui suur sotsialistlik kodumaa kutsus uuesti kordusõppustele kutsuda määramata ajaks"

Kui ma TPI-i sisse astusin s o 1979.a,siis algas sõjaline teisest kursusest, rividrilli tehti seal ka, anti mingid mustad kombed selga ja pilotkad pähe, rihm ümber ning kirsad jalga. Armeeteenistuse läbinuid ja nende suhtumist vaadati nö läbi sõrmede, neil oli nö vabadusi rohkem. Drilli eriti ei teinud, istusid õppeklassis ja tegelesid "samopodgotovkaga", mõned kellel hea käsi oli joonistasid ja valmistasid mingeid plakateid.
Sõjaväelaager toimus peale TPI lõpetamist Tapal. Kuni 1983.a-ni kestis see kolm kuud, alates 1984.a oli kestus 1,5 kuud ning alates 1985.a toimus laager minuteada juba Sovetskis.
28.05.1987. olin kordusõppustel Tapal, enne seda kuupäeva oli seal suht lihtne, lubati õhtuks ja nädalavahetuseks koju pere juurde minna, 29.05.1987. algas hommik tükk aega kestva rivistusega ning enam õhtuks koju ei lastud.
Walter2
Liige
Postitusi: 3979
Liitunud: 27 Okt, 2012 22:11
Asukoht: Phuket
Kontakt:

Re: Demograafia

Postitus Postitas Walter2 »

Kapten Trumm kirjutas:
TPI tung ja sealpüsimine oli suuresti tingitud ka alternatiivist veeta kaks aastat laia kodumaa avarustes. Või lausa kolm, kui vanajumala väga välja olid vihastanud. Hirmuga õpiti, et mitte välja kukkuda.
See TPI (või muu ülikooli) "päästev" toime oli üsna hiline leiutis.
Oligi - lõpetasin tehnikumi 87 a. ja astusin sügisel TTÜ-sse, esimene aasta kus sissesaanud vabastati vene kroonust täielikult ilma agadeta. Kuna tehnikumi diplom oli kiitusega ei pidanud masinaehitusse sisseastumiseksameid tegema - seega kindla peale minek. :) Aasta varem sissesaanutel lasti aastakene õppida ja läksid kõik kodumaa avarustesse.
Elu on liiga lühike et raisata seda lollide peale tõestamaks et nad on lollid /道德经 (Dàodéjīng)/
Parem olla tark ja rikas kui loll ja vaene...
Lemet
Liige
Postitusi: 19914
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Lemet »

1987 aastal aeti küll kõik meessoost tudendid peale esimest kursust sõdurina aega teenima
See seadus tuli üpris nõukogude võimu lõpuaastatel, enne seda oli pikalt lihtsalt sõjaline ettevalmistus ja sõjaväelaaget, peale mida rõhuval enamusel oli kroonuga ühel pool.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
AMvA
Liige
Postitusi: 3529
Liitunud: 09 Dets, 2018 20:26
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas AMvA »

Mina astusin sisse 84 ja meie teisele kursusle tulid juurde poisid, kes olid võetud pea sajaprotsendiliselt sõjaväkke esimese satsina aastal 83. Neist küll vist pea pool kukkus suht kiiresti välja. See tudengite sõjaväkke võtmise kampaania oli seotud käiva Afganistaani sõja ja just sellele ajale sattunud WWII tekitatud demograafilise lohuga.

Aga 88 olime laagris Tapal, kui kord oli ikka juba väga lõdva ja saatsime ohvitserid pikalt ning lihtsalt päevitasime need kolm kuud.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Afganistani reaalmõju NSVL käekäigule on enamasti üle dramatiseeritud. See 100-120 tuhat meest, kes seal läbilõikeliselt oli+kaotatud varustus moodustas lihtsalt üsna pisikese osakese nõuka armee kogujõust. NSVL allakäigu põhjuseid sõja lõpuperioodil tasub otsida pigem NSVL majanduslikust olukorrast (mis käis alla juba 70ndatel) ja natukese järelemõtlemisega saab ehk ka aru, et 5-miljonilise isikkoosseisuga armees ei tekita see Afganistanis olnud 100 tuhat meest sellist personalipõuda, et tuleks tudengeid kampaania korras sõjaväkke ajada. Ma otsiks pigem muid põhjuseid (kasvõi "internatsionaalse kasvatustöö" eksperimendid või katsed vaigistada 80ndate lõpus pead tõusvat iseseisvusliikumist).

Sestap ma jään endiselt skeptiliseks väide suhtes, mis seostavad NSVL lõppu Afganistani sõja kulude ja kaotustega. See seos on ilmselt kaunis nõrguke.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
AMvA
Liige
Postitusi: 3529
Liitunud: 09 Dets, 2018 20:26
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas AMvA »

Kapten Trumm kirjutas:Afganistani reaalmõju NSVL käekäigule on enamasti üle dramatiseeritud. See 100-120 tuhat meest, kes seal läbilõikeliselt oli+kaotatud varustus moodustas lihtsalt üsna pisikese osakese nõuka armee kogujõust. NSVL allakäigu põhjuseid sõja lõpuperioodil tasub otsida pigem NSVL majanduslikust olukorrast (mis käis alla juba 70ndatel) ja natukese järelemõtlemisega saab ehk ka aru, et 5-miljonilise isikkoosseisuga armees ei tekita see Afganistanis olnud 100 tuhat meest sellist personalipõuda, et tuleks tudengeid kampaania korras sõjaväkke ajada. Ma otsiks pigem muid põhjuseid (kasvõi "internatsionaalse kasvatustöö" eksperimendid või katsed vaigistada 80ndate lõpus pead tõusvat iseseisvusliikumist).

Sestap ma jään endiselt skeptiliseks väide suhtes, mis seostavad NSVL lõppu Afganistani sõja kulude ja kaotustega. See seos on ilmselt kaunis nõrguke.
Kust sa järsku sellisele mõttelõngale sattusid? Siiani siin viimased postid räägitud sõjalisest õppest ülikoolides ja tudengite sõjaväkke võtmisest (vist).
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Selle peale:
tudengite sõjaväkke võtmise kampaania oli seotud käiva Afganistaani sõja ja just sellele ajale sattunud WWII tekitatud demograafilise lohuga
NSVL rahva-arvu vaadates mingit erilist lohku kah ei olnud, rahvastik jätkas usinat kasvamist ka 80ndatel (nagu ka Eestis jätkas) ja ületas 1991. aastaks 291 miljoni piiri (1950 oli natuke üle 180 miljoni).

Sõjaväeteenistust puudutavad "lohud" olid ära tükk maad varem kuskil 1960ndatel, kus mäletatavasti hakati ajateenistusse sobivas vanuses poiste vähesuse tõttu võtma kriminaalkorras karistatud elementi (keda varem ei võetud), mis mõistagi viis nõuka armee suure sõja vaimus püsinud võitlusmoraali/distsipliini allakäigule (koos dedovtsina ja muude paranähtuste tekkimisega).

Seega sellel tudengite väkke saatmise kampaanial (just reakoosseisu) pidid olema muud põhjused, tollaseid olusid teades kahtlustaks enim "vajadust internatsionaalse kasvatustöö tõhustamise järele", sest 80ndate keskpaigast algasid mitmel pool NSVL-s erinevad laguprotsessid, mis mõistagi ei jäänud Moskvale märkamata. Samal ajal loodi ka Moskvale alluvaid OMON-e ja ehk tehti muid taolisi asju. Afganistaniga seda ei seostaks.

Edit: selline väike utreeringu näide: NSVL kaotas Afganistanis wiki andmetel kokku 10 aastaga 451 lennukit (nii alla lastud kui avariid). NSVL relvajõududes, piirivalvet arvestamata (VVS, merelennuvägi, PVO lennuvägi) oli aga lennukeid 1990. a seisuga umbes 9500. Ehk ca 4-5% ehk.....häirivad kaotused, võib arvata, et rutiinsetes avariides kaotati rohkem kui Afganistanis.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
AMvA
Liige
Postitusi: 3529
Liitunud: 09 Dets, 2018 20:26
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas AMvA »

Kapten Trumm kirjutas:Selle peale:



NSVL rahva-arvu vaadates mingit erilist lohku kah ei olnud, rahvastik jätkas usinat kasvamist ka 80ndatel (nagu ka Eestis jätkas) ja ületas 1991. aastaks 291 miljoni piiri (1950 oli natuke üle 180 miljoni).

Sõjaväeteenistust puudutavad "lohud" olid ära tükk maad varem kuskil 1960ndatel, kus mäletatavasti hakati ajateenistusse sobivas vanuses poiste vähesuse tõttu võtma kriminaalkorras karistatud elementi (keda varem ei võetud), mis mõistagi viis nõuka armee suure sõja vaimus püsinud võitlusmoraali/distsipliini allakäigule (koos dedovtsina ja muude paranähtuste tekkimisega).
Sul on alati ikka iga asja kohta oma arvamus, mis omab tegelikkusega vähe ühist ja mida sa ka mitte millegiga ei kinnita.

Siin on sulle sündide tabel, kus 60-date alguses oli sündivuses kõva kukkumine, mis täpselt kajastus 80-datel kutsealuseealiste vähenemisega
Pilt
Lemet
Liige
Postitusi: 19914
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Lemet »

Samas- olgem ausad, inimressursi mõttes see Afganistani kampaania Nõukogude Liitu eriti ei kottinud, sealt käis läbi suht-koht marginaalne kogus kogu relvajõudude koosseisust. Vähemalt mitte selles mõttes, et pidanuks ülikoolipingist sõtta rahvast rebima. Ohvitsere, kes Afganistanis teeninud olid, vaadati liidus kui midagi eriti haruldast...nagu näiteks kahe peaga vasikat vms. Pigem avaldas see mitme kandi pealt mõju majandusele.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
AMvA
Liige
Postitusi: 3529
Liitunud: 09 Dets, 2018 20:26
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas AMvA »

Mul kaks kursusekaaslast, kes tulid armeest tagasi koolipinki teenisid Afgas. Seal oli see eripära, et sinna sooviti veidi intelligentsemaid ja soovitavalt mitte Kesk-Aasia vabariikide ajateenistujaid.

Aga loomulikutl oli tegelik tudengite võtmise põhjus demograafiline.
vanahalb
Liige
Postitusi: 2618
Liitunud: 21 Juun, 2009 18:48
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas vanahalb »

Minumeelest oli meeleheitlik sõjaväkke kutsumine seotud kroonilise kaadripuudusega. 80-ndatel olid relvajõud muutunud määratuks monstrumiks mille mehitamiseks ei jätkunud enam inimesi. Veel varemalt - mis aastal teenistus kolmelt aastal kahele lüheneski ? Juba see tähendas, et 1/3 võrra jäi inimesi vähemaks kuid uusi väeosi vorbiti aina juurde. Pärast NSV Liidu kokkukukkumist peksti hulk väeosi laiali - mitte erilise rahuarmastuse tõttu vaid mis mõtet on tankipolku pidada kui isegi garaazide valvamiseks enam mehi ei jätku. Mingist väljaõppest pole mõtet rääkidagi. Olgu siis juba vähem ühikuid kuid parem kaader.

Kaliningradis paiknenud 1. tankidiviisis umbes nii oligi. Halvematel päevadel oli meil rood neli inimest ja isegi karauuli tehnika valvamiseks ei suutnud välja panna. Aga tehnikat oli nii et tapab. Kasarmu päevniku toimkonna võib-olla veel - kaks päevnikku ja korrapidaja. Üks mees jäi reservi - juhuks kui sõda lahti läheb ja sadakond masinat angaaridest välja tuleb ajada.

Minul õnnestus koos kogu klassi poistekollektiiviga kohe peale keskkooli lõpuõhtut sõjaväkke minna . 1986 aastal siis. Formaalselt oli kevadine kutse vist juba lõppenud - vähemalt NSV Liidu neis osades kus 10 klassiga piirduti. Kutsed olid juba aasta algusest käes ja väeosades oodati pikisilmi. Tulivad ikkagi, päästjad! Ma ei tea, kas mõnenädalase augu demblite ja meie vahel käisid kombat ja zampolit ise kordamööda toimkondades?
Kasutaja avatar
kalleb
Liige
Postitusi: 5343
Liitunud: 27 Mai, 2005 22:55
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas kalleb »

Zampoliiti ma narjaadis ( dezurnoi po tsasti) näha ei õnnestunud

Meil ei käinud väeosa korrapidajaks väeosa komandör ja tema asendajad

Aga tegelikult kui väeosa likvideeriti ja ohvitsere praktiliselt üldse polnud siis istus isegi podpolkovnik Sinelnikov isiklikult mei väeosa pargi KPP-s ja oli väosa korrapidaja , kasarmut meil siis enam polnud ja ööbisime spardisaalis - õnneks oli suvi ja soe - niiviisi lausa 3 kuud järjest

Aga ka minuarust olid tegu sõgurite vähesusega , meie väeosa oli näiteks kadreeritud - sõjaolukorras 1200 sodurit ja ohvitseri- rahuajal 85 sõdurit ja 30 prapporit ja ohvitseri

Mina näiteks sattusin TPI- st peale teist kursust mingisse hullumajasse nimega Novotserkasskaja utsebka - huvitav oli see et kõik kursandid olid korjatud kokku pärast 1 kursust ja tehnilistel aladel nagu näiteks elektroonika meie roodus , Tartu matemaatikatudengid õppisid salajasteks kodirovshikuteks , mõnel eriti ei vedanud , oli ka patareisid kus õpetati rakettide täitmist lämmastikhappega jm õudusi , jooksid pidevalt ozk seljas ja gaasimaskid peas ringi

Meil 4 patarei kursantidel oli erinevatel roodudel eri väljaõppesuunad - näiteks meie roodu õpetati mingeid hiigelsuuri suurtükiarvuteid remontima , feriitmälud ja trasistorid olid seal põhikomponendid

Harilik arvuti see polnud , pigem mingi monstrum , veeti Uraali taga kongis ja järelhaagises

Utsebkas sain siis 1987 aastal sügiseks spetsialnosti - Remontnik EVM

Lineikas muidugi ei osatud sellise imeloomaga midagi teha ja olin pool aastat olukorras - vne stata , pärast võtsistlitel ja pärast starsii radiotelegrafist

Nõukogude liidu utsekad on küll viimane koht kuhu soovitaks minne - meenutavad pigem vanglat või kolooniat , kõik olid rõõmsad kui sealt pääsesid , osadele anti ka nooremseersant ja neid moositi utsebkasse jääma aga see oli küll viimane koht kuhu jääda sest harilikult need nooremseersandid ja seersandid kes utsebkasse kursantide piinajaks jäid löödi sealt minema poole aasta pärast kuhugi väosasse ja seal ei suhtutud utsebka seersantidesse sugugi positiivselt
Viimati muutis kalleb, 25 Aug, 2019 20:11, muudetud 1 kord kokku.
mart2
Liige
Postitusi: 5127
Liitunud: 22 Juun, 2014 19:52
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas mart2 »

Eks neid Utšepkasid oli erinevaid.
Riias asunud keemiavägede seersantide kool oli suht normaalne. Kas sõdureid kotiti? Jah - sunniti tegema palju asju, mis olid ebameeldivad, kuid tegelikult tagantjärele vaadates kasulikud. Näiteks välilaagris OZK-s ja gaasimaskiga jooksmine Adaži polügooni liivaluidetel. Peale poolt aastat teenistust oli võhmabaas igati korralik. Ettenähtud amet tehti ka (vajadusel vägisi) selgeks.
"Drilli-seerud" olid karmid, kuid ei ütleks et ebaõiglased. Näiteks meie rühma pani "pealik" peale kolmikvaktsiini (selga) pooleks tunniks spordilinnakusse. Kirusime ja vandusime... Kui järgmisel hommikul äratusega voodist hüpates teistes rühmadest mehi loogudes kukkus, siis meil oli ainult mõnel võitlejal selg valus.
Utšepkase jääma ei moositud - määrati käsuga vähemalt seersandi ja 3.klassi saanuid. Auastmetelt olid siis drillijad kas seersandid või vanemseersandid, meie rühmal erakordselt staršina ja 1-klassi spetsialist, mida naljalt ajateenijale ei antud.
Paljude raamatute lugemine teeb inimese palju lugenud isikuks, kuid ei pruugi teha teda targaks...
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Bing [Bot] ja 19 külalist