Poliitohvitserid

Muljeid teenistusest. Nii Eesti väeosades, N Liidus, luures või vastuluures, või hoopis partisanide juures. Kuidas kellelgi juhtunud on.
Vasta
Kasutaja avatar
Tundmatu sõdur nr. 4
Liige
Postitusi: 10495
Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
Asukoht: Siilis

Poliitohvitserid

Postitus Postitas Tundmatu sõdur nr. 4 »

toomas tyrk kirjutas:Tallinna kool oli ikka poliitohvitseride kool, ja mis eriti irooniline - ehitsuvägede jaoks. Parema kooli jaoks Eestit ei peetud vääriliseks...
..tyrki asjatundmatu iroonia kommentaariks siis - Tallinna "ehitusvägede kooli" lõpetanud määrati laiali üle kogu NArmee ning vahetult "ehitusvägedesse" sattus neist selge vähemus. Näit minu lennu lõpurivistuses olid rivi viimased paarkümmend meest üldse mustas vormis ja kortikutega - mereväkke läksid.
Viimati muutis Tundmatu sõdur nr. 4, 13 Juul, 2019 21:56, muudetud 2 korda kokku.
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5558
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Re: Riigireetur kaitseväes

Postitus Postitas toomas tyrk »

nojah, poliitohvitseri jaoks ei olnud vahet, kas läksid allveelaevale või tanki. Ajupesu toimus mõlemas kohas sama moodi.

jalaväeohvitser ei saanud kamandada allveelava, "joondu, valvel, parempool".
Lemet
Liige
Postitusi: 19913
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: Riigireetur kaitseväes

Postitus Postitas Lemet »

No ei saa ikka sel kombel lauaga lajatada...oli zampoliitide seas mehi, kellest kõik lugu pidasid ning oli riviohvitseride hulgas totaalseid mölakaid.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
karrvik
Liige
Postitusi: 350
Liitunud: 01 Veebr, 2007 12:43
Kontakt:

Re: Poliitohvitserid

Postitus Postitas karrvik »

No SUURES plaanis siiski mingi üldistuse saab teha.................peab ikka omamoodi ajuehitus olema et minna zampoliidiks õppima.
voina k voinu, a obeb-po rasparjadku!
donnervetter
Liige
Postitusi: 171
Liitunud: 28 Juun, 2007 21:36
Kontakt:

Re: Poliitohvitserid

Postitus Postitas donnervetter »

1980ndate alguses pandi mind (tõenäoliselt mitte ainult mind) rajooni sõjakomissari poolt fakti ette, kas Afgaan või poliitkool.
Pääsesin mõlemast.

Täna imetlen, et mitte öelda: „Olen vaimustunud akf Borja ettenägelikkusest. Astudes Tallinna Kõrgema Poliitilise Ehitusvägede Sõjakooli, et 90ndatel „…eesti armeed teha…“.
Super, selliseid visionääre Eesti vajab.
[i]Kui sa oled sattunud ihuüksi keset ääretut kõrbe ja sul on ainult pool liitrit vett, siis ära heida meelt.
Sul jätkub sellest elu lõpuni![/i]
Kasutaja avatar
Fucs
Liige
Postitusi: 15550
Liitunud: 12 Dets, 2006 21:43
Asukoht: retired
Kontakt:

Re: Poliitohvitserid

Postitus Postitas Fucs »

No selle Tallinna ehitusvägede poliitkooli on teiste seas lõpetanud nt. ka EKV-s tegevad olnud Alar Laneman, Urmas Paju, Jüri Järvelainen, Valdo Reiman

*

Videomaterjale
Юность в строю
https://www.youtube.com/watch?v=BgMU6BGMoRk
https://www.youtube.com/watch?v=3T8_quOTSkY
ТВВПСУ 1990 год (videos on ka 1991a materjali)
https://www.youtube.com/watch?v=RmQuCoCGzbY
Lemet
Liige
Postitusi: 19913
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: Poliitohvitserid

Postitus Postitas Lemet »

Fucs kirjutas:No selle Tallinna ehitusvägede poliitkooli on teiste seas lõpetanud nt. ka EKV-s tegevad olnud Alar Laneman, Urmas Paju, Jüri Järvelainen, Valdo Reiman

*

Videomaterjale
Юность в строю
https://www.youtube.com/watch?v=BgMU6BGMoRk
https://www.youtube.com/watch?v=3T8_quOTSkY
ТВВПСУ 1990 год (videos on ka 1991a materjali)
https://www.youtube.com/watch?v=RmQuCoCGzbY
Alles siin keski tähendas, et ei suuda endale ette kujutada ajuehitust, mis inimese zampoliidiks õppima viis... :mrgreen:
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Kasutaja avatar
Fucs
Liige
Postitusi: 15550
Liitunud: 12 Dets, 2006 21:43
Asukoht: retired
Kontakt:

Re: Poliitohvitserid

Postitus Postitas Fucs »

Kristjan Luts kirjutas:1980. aastatel suurenes silmatorkavalt poliitohvitseri kutse valinute arv. Peaasjalikult on see seletatav Tallinnasse Pirita-Kosele rajatud Kõrgema Sõjalis-Poliitilise Ehituskooliga, mis võimaldas vältida ajateenistust NSV Liidu avarustes ning õppida Eestis....

...1960. aastatest alates võib sõjakooli lõpetamist lugeda (rakenduslikuks) kõrghariduseks, sest selle eelduseks oli keskhariduse omamine ning enamasti anti lisaks sõjalisele ettevalmistusele ka tsiviileriala. Näiteks ..... poliitohvitserid said ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja kvalifikatsiooni.
https://lawsdocbox.com/Immigration/7199 ... dudes.html

*
Nooremleitnant Ansip määrati 1981. aastal Balti laevastiku 414. sõjaväeehitussalka, mis paiknes Tallinna Linnahalli kõrval. Parteitöö kogemustega mehest sai roodukomandöri asetäitja poliitalal ehk roodusampoliit.
https://ekspress.delfi.ee/kuum/mida-teg ... d=57348716
https://tinyurl.com/y3psubz6
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 30&t=25165
Zampolit´i ülesanne on hoida moraali. “Olin ainuke eesti rahvusest juhtivtöötaja pataljonis. Kõik meeste mured tuli lahendada. Mõni oli – isegi Nõukogude seaduste järgi – mobiliseeritud ebaseaduslikult. Näiteks kolm last oleks pidanud pereisa vabastama. Äsja abiellunuil oleks olnud õigus vabaneda kohustusest. Oli krooniliselt haigeid mehi – näiteks astmaga – ja ühel noormehel olid haavandid,” meenutab Breivel olukordi, kus ta pidi sekkuma.
ENSVst on kohapeal kaks polku, kokku 3000 meest. Esmalt on kohal väga palju eesti rahvusest mehi, hiljem, kui olid toimunud vahetused, muutus osakaal vene rahvusest eestimaalaste kasuks. Breivel korraldab koguni eesti laulupidusid, aga augustis ei saa enam bändi kokku.
Kunagine zampolit leiab praegu, et oli siiski paremas positsioonis kui labidamehed – ei pidanud ta näiteks sõitma tolmavatel teedel autokastis.
http://www.tsernoboliuhing.ee/index.php ... cle_id=108
https://rk2019.ekre.ee/kandidaat/riho-breivel
https://et.wikipedia.org/wiki/Riho_Breivel
karrvik
Liige
Postitusi: 350
Liitunud: 01 Veebr, 2007 12:43
Kontakt:

Re: Poliitohvitserid

Postitus Postitas karrvik »

Igaühel oma seisukoht. Minuvanused e. siis 50a ümber mehed ka kooris kaagatavad et komsomolist kuidagi ei pääsenud, mõni tuulenuusutaja isegi punaparteisse juhtus-eks ikka riiki seestpoolt õõnestama nagu me nüüd kõik takkajärgi teame. Ok, ju viga minu arusaamises-komsomoliks mind EI SAADUD , olin vist brigaadi peale ainus mittemolkus. Ja vabandan kõikide tublide aateliste meeste ees keda siin ilmselt tahtmatult solvasin......otse LOOMULIKULT panid kõik partei poole kabjaplaginal vaindlase riiki õõnestama ja süsteemi seestpoolt kukutama! Imetlen siiralt seda ennastohverdavust...........et julgelt sellise s...a sisse astusid, mina nii aateline ei olnud!
voina k voinu, a obeb-po rasparjadku!
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Poliitohvitserid

Postitus Postitas Kriku »

karrvik kirjutas:Minuvanused e. siis 50a ümber mehed ka kooris kaagatavad et komsomolist kuidagi ei pääsenud
Ei vasta tõele jah. Ei minu ema ega tema pinginaaber, kes on neist ca 15 aastat vanemad, sinna ei kuulunud ning õppisid edaspidi ülikoolis ja töötasid oma erialal. Ajalukku, tõsi küll, Siilivask toda pinginaabrit ei võtnud. Aga samas teist sõjakooli Eestis ei olnud kui too.
LupusII
Liige
Postitusi: 512
Liitunud: 03 Veebr, 2015 22:06
Kontakt:

Re: Poliitohvitserid

Postitus Postitas LupusII »

Kui 80ndatel läksid sampolidiks õppima mõttega teha 90 ndatel Eesti armeed kas siis õpetajatel ei olnud äkki sama mõtet? Ehk siis valmistasidki ustavat kaadrit tulevikuks?
Kasutaja avatar
Fucs
Liige
Postitusi: 15550
Liitunud: 12 Dets, 2006 21:43
Asukoht: retired
Kontakt:

Re: Poliitohvitserid

Postitus Postitas Fucs »

No kõik ei ole jällegi niisama lihtsalt must ja valge, nagu kogu selle meie Nõukogude ajaperioodiga.
Siin on samuti eristatavad erinevad perioodid.
Algusaastatel, kuni nn "Hruštšovi sulani" (1950 teine pool - 1960 keskpaik) olid kommunistlike (noorte)organisatsioonide liikmeteks ideelised padukommunistid.
Edasi juba oli sellist padukommunistlikku seltskonda, mida aeg edasi, seda vähem. Kommunistlike organisatsioonide liikmeteks astuti nooremas eas peamiselt selleks, et saada osa (mitte jääda heidikuna kõrvale) noorte jaoks huvitavatest seltskondlikest tegevustest ja üritustest. Vanemas eas juba selleks, et oleks ENSV-s võimalik teha võimalikult head ametialast karjääri.

"Kommunistikarjäär" sai ENSV kesk- ja hilisperioodis enamus juhtudel alguse ning aluse juba 6-7 aastaselt, kui koolides astuti oktoobrilasteks tihti lausa klasside kaupa.
6-10 aasta (oktoobrilapsed) ja isegi 10-14(15) (pioneerid) vanustelt on palju tahta, et nad ise oleks juba võimelised otsustama ja aru saama kommunismi ideoloogiast vms. Sellises vanuses jäädi organisatsioonist välja valdavalt ainult lapsevanemate tahte alusel. Ja mida aeg edasi (70-ndad ja 80-ndad), seda vähem oli selliseid lapsevanemaid, kes põhimõtteliselt keelasid lapsel nootrteorganisatsioonide poolt pakutavatest üritustest ja tegevustest osa võtta. Ja kui jõuti 14-15 vanusesse komsomoli-ikka, siis enamusele oli sinna kuulumine loogiliseks jätkuks oktoobrilaps-pioneer liikmelisusele.

See, et tagant järele üritatakse õigustada enda kuulumist kommunistlikesse noorteorganisatsioonidesse (aga ka parteisse - viimane on üks tubli aste juba "kangem kraam") sellega, et mindi riiki kukutama ja organisatsiooni seestpoolt õõnestama, on muidugi valdavas osas täielik jama, nagu ka seisukoht, et nendesse organisatsioonidesse astuti ainult siis, kui oldi ideeline kommunist.
Toomas Kümmel kirjutas:SISEMISED ÕÕNESTAJAD JA ORGUNNIVENNAD
Endised kommunistid jagunevad laias laastus kahte lehte. Esimesed põhjendavad, et astusid NLiidu komparteisse, et seda seestpoolt õõnestada. Seestpoolt õõnestamise jutt on kujunenud muidugi üleüldiseks pilaallikaks......

Teine kamp endisi kommuniste on eriti küünilised libedikud, kelle arvates geneetiline võime hästi orgunnida tagab juhitooli ja rahavoogude suunamise igal ajal, olgu siis võimul punased, pruunid, rohelised või vikerkaarevärvide kogu spekter.
http://kes-kus.ee/andrus-ansipi-aeg-too ... ngute-koh/ :mrgreen:

Nagu altpoolt lugeda saab, siis 80-ndateks aastateks olid 95+ % noortest oktoobrilapsed, pioneerid või kommnoored. Alla 5% ei kuulunud eelmainitud noorteorganisatsioonidesse. Siit küsimus, et kui meil 90-ndate alguseks oli tegusate rahvuslike aadetega kodanike seas ainult alla viie protsendi "mittekommuniste", siis kuidas küll see käputäis kodanikke suutsid vastu seista 95+% paadunud kommudele ja taastada Eesti iseseisvus koos kõikide vajalike mittekommunistlike institutsioonide mehitamisega? Ilmselgelt ei olnud enamus nendest 95+% kodanikest paadunud punased ja kommunistid.

Siit jõuame sujuvalt ENSV lõpuperioodi (just nimelt lõpuperioodi, sest nt. Eesti soost hävituspataljonide, või vahetult IIMS järgsete NA zampoliitidega ei ole neid mõtet võrrelda) Eesti soost zampoliitideni. Eks nad kasvasid ikka välja kommunistlikest noorteorganisatsioonidest.
Kui paljud neist olid ideelised kommud (parteikarjäär ja kommunistlike väärtuste eest ambražuurile viskujad), kui paljud pidasid pikemalt või lühemalt seda ametit hetkeolukorra sunnil (ametialase karjääri kohustuslik osa) ja kui paljud üritasid teha lihtsalt (vbl teatud mõttes "kergemat ja lihtsamat") sõjaväelist karjääri?
Lisaks sõjaväele, kui rääkida nn "jõustruktuuridest", olid zampoliidid ka nt miilitsas. Tuntumad miilitsa zampoliidid ja hilisemad Eesti Vabariigi jõustruktuurides töötanud mehed on nt. Raivo Aeg ja Jüri Merits

Kuidas siis meil tulevasi zampoliite kasvatati ja millistes oludes nad sirgusid?
Kui kommunistlikud olid kommunistlikud organisatsioonid ja kui punased nende organisatsioonide liikmed?
Noorte sotsialiseerimise ühe viisina on noorsootööd kui pedagoogilist valdkonda nähtud ilmselt selle valdkonna algusest saadik, kuid vaevalt said need püüdlused eelmise sajandi esimesel poolel Eestis sama kõikehõlmavaks kui sel ajal, kui Eesti oli Nõukogude Liidu osa. Eestimaa Leninlik Kommunistlik Noorsooühing, mille sihtrühmaks olid noored täiskasvanud, teismelistele mõeldud pioneeriorganisatsioon ning selle juurde loodud algklassilastele mõeldud oktoobrilaste rühmad kaasasid 80-ndateks aastateks juba 95 ja enam protsenti kõigist noortest. Seega olid need sisuliselt igasuguse formaalhariduse välise tegevuse võrgustikuks. Eesti Üliõpilaste Ehitusmalev ning Eesti Õpilasmalev olid suviste töövõimaluste korraldajatega laialdaselt levinud ning võrreldes kommunistlike noorte, pioneeride ning oktoobrilaste liikumisega poliitilisest retoorikast ja ideoloogiast vaba(ma)d.
Vanuseliselt oli komsomol suunatud algul 15–25-aastastele, hiljem aga 14–28-aastastele noortele. Komsomolil, mis ise oli kommunistliku partei noorte- organisatsioon, oli omakorda allorganisatsioon. Selleks oli noorematele mõeldud pioneeriorganisatsioon. Pioneeride hulka kuulusid 10–(14)15-aastased lapsed ja noored. Pioneerid korraldasid tegevusi veel pioneerieast noorematele: oktoobrilastele.

...

ELKNÜ oli vähemalt mingil määral noorte juhitud organisatsioon. Nõukogude Liitu kuulumise perioodil elanud noortele oli see ainuke, kuigi piiratud võimalus ühiskonnaelus osaleda..... Komsomolikomitee oli igapäevaste ülesannete täitmiseks loodud komsomoli algorganisatsiooni täidesaatev struktuur. Komsomolikomiteed olid loomult ühiskondlikult aktiivsetele noortele nõukogude võimu ajal ainuke eneseteostuse võimalus. Alternatiivset ühiskondlikku mõtet esindavad erakonnad ja vabatahtlikud ühendused ei olnud lubatud. Osalejatele andis see paljudel juhtudel hindamatu juhtimiskogemuse, tekkisid inimestevahelised võrgustikud, õpiti suhtlema nii mõttekaaslastega kui ka nendega, kelle ülesanne oli noorte aktiivsust piirata ja raamidesse suruda. Samuti arenes oskus teha teoks seda, mis oli keelatud ja tundus esmapilgul võimatu.... Kas komsomoliorganisatsiooni võib pidada 21. sajandi Eestis õpilasesindusega võrdseks? Teatud mõttes ilmselt võib, sest selle kaudu said õpilased mõjutada koolis mõne vaba aja tegevuse elluviimist.... Komsomolikomitee oli ka oluline vahelüli karjääriredelil. Aja jooksul vähenes komsomoliaktiivi hulgas ideeliste komnoorte osakaal ja teed rajas karjerism.

...

Idee poolest pidi komsomol kasvatama noori kommunismi vaimus ja komsomoliaktiivist pidid sirguma uued liikmed kommunistlikule parteile. Tegelikkuses ei teinud suur osa lihtliikmetest midagi peale liikmemaksu tasumise ja mõnel möödapääsmatul formaalsel koosolekul istumise.
1960. aastate algul oli Eestis üks ärksamaid komsomoliorganisatsioone Tartu Riikliku Ülikooli komsomolikomitee, mida iseloomustas teatud kriitiline suhtumine parteisse ja ühiskonda üldiselt. Ülikooli komsomolikomitee algatusel käivitati 1963. aastal rahvusvaheliste suhete ring, mille raames oli võimalik vabalt arutada maailmapoliitika sündmusi. Aasta hiljem, komsomolikomitee 1964. aasta konverentsil, tekkis aga idee hakata tähistama rahvusvahelist üliõpilaspäeva. Tartu Riikliku Ülikooli ja Eesti Põllumajandusakadeemia komsomolikomiteede eestvedamisel alustatigi 1965. aasta sügisel Tartus üliõpilaspäevadega. Et need õnnestusid hästi, toimusid 1966. aastal üliõpilaspäevad nii Tartus kui ka Tallinnas. 1965. aastast tegutses iseseisvamale mõtlemisele kaldunud väitlusklubi BIT. ELKNÜ algatusel toimusid rohkem kui 30 aasta vältel noorte suvepäevad, kus iga aasta osalesid tuhanded noored. 1960-ndatel aastatel kujunes ka ettekujutus, et ühiskonda on võimalik reformida seestpoolt (eeskujuks Tšehhoslovakkia “inimnäoline sotsialism”). Kõige selgemalt ilmneski see arusaam n-ö komsomoliopositsioonina, eeskätt Tartu Riiklikus Ülikoolis. Seda liikumist on tähistatud ka nimega “Tartu 1968”. N-ö komsomoliopositsiooni olemasolu esimene selgem ilmnemismärk oli 1967. aasta I vabariiklik üliõpilaskonverents, kus avaldati soovi eraldada üliõpilaste ametiühinguorganisatsioon õppejõudude omast, asutada üliõpilasleht ning vaadata üle kohustuslike ühiskonnateaduste õppeprogrammid. Viimane nõudmine lükati küll järsult tagasi, kuid kanoniseeritud ühiskonnateaduste ründamine oli märk, et rünnati ühtlasi partei monopoli ühiskonnaelu korraldamisel.

14.–15. oktoobril 1967 toimus Tartu Riikliku Ülikooli komsomoliorganisatsiooni konverents, kus esineti teravate sõnavõttudega. Nõuti, et üliõpilased saaksid maailmas toimuva kohta objektiivset infot. Samuti ei meeldinud tudengitele ühiskonnateaduste dogmaatika ja kritiseeriti ELKNÜ keskkomiteed, kes ei arvestanud algorganisatsioonide ettepanekuid. Komsomolikomitee soovis, et kriitilisi seisukohti kajastataks ka ülikooli ajalehes. Tsensor segas vahele ning 20. oktoobril jäi leht ilmumata. Komsomolikomitee sekretäri asetäitja Sirje Endre kritiseeris seda sammu ülikooli parteikomitee koosolekul ning ajaleht ilmus mõnevõrra tsenseeritud kujul 27. oktoobril. Karmim kriitika ELKNÜ keskkomitee ja selle esimese sekretäri aadressil kõlas ELKNÜ XIV kongressil 1968. aasta veebruaris. Kriitiliselt meelestatud saadikute tõttu tuli muuta juba ettevalmistatud lõppdokumenti ning lisada sinna punktid demokraatia aluste austamise ja rakendamise kohta. Samuti ebaõnnestus katse “valida” ELKNÜ II sekretäri ametikohale Moskvast saadetud emissar. Kui komsomolikoosolekutel tehtud kriitika polnud otseselt suunatud ühiskonnakorralduse enda vastu, siis 1968. aastal kasvas komsomoliopositsioon kohati üle ka avalikuks vastalisuseks. Näiteks 12. mail 1968 toimus Tartus Vanemuise teatri ees üliõpilaste protestidemonstratsioon, kuna keelati ära Paul-Erik Rummo “Tuhkatriinumäng”. Protest kulmineerus oktoobris üliõpilaspäevadel juba otseselt nõukogudevastaste meeleoludena. 31. oktoobrist 1968 pärineb ENSV KGB esimehe August Porgi eriteade, mis võtab kokku ÜLKNÜ 50. aastapäevale ja rahvusvahelisele üliõpilaste päevale pühendatud ürituste raames toimunud sündmused. Oktoobris toimusid Tallinnas ja Tartus vabariigi üliõpilasnoorsoo tõrvikurongkäigud ja kontserdiõhtud, kus üksikud Tartu Riikliku Ülikooli ja ka Eesti Põllumajandusakadeemia üliõpilaste grupid esitasid 19. oktoobril rongkäigu ajal Tartus natsionalistlikke laule ning kandsid poliitiliselt kahtlaseid loosungeid ja plakateid. Pork tõi esile ka selle, et rongkäigus karjuti nõukogudevastaseid loosungeid. 31. oktoobriks oli kaks isikut (Tallinna Polütehnilise Instituudi üliõpilased Heiki Eljas ja Peebu Toompark) võetud ka uurimise alla. Süüdistati rongkäigu korraldajat, st komsomolikomiteed, et see ei jälginud, mis plakatitega keegi välja läheb, et mingit koordineerivat tegevust polnud jne...
JNE

Kokkuvõttes: tagantjärele targana on alati kerge hukka mõista. IMHO väär on aga lajatada alati kõikidele ühe mõõdupuuga, sest inimesed, keskkonnad, saavutused, tegevused, põhjused ja motivatsioonid on erinevad. Millist hukkamõistu või rehabiliteerimist iga üksikisik väärib, see peaks olema seotud iga isiku tegelike tegude, panuse ja saavutustega nii ENSV-s kui hiljem.

Vaevalt, et enamus 80-ndate endistest Eesti soost zampolitidest selle zampolidiks olemise üle uhkust on tundnud või tunnevad (eks erandeid muidugi on). Ja ma ei usu, et enamik neist olid punasemad, kui 95+% ülejäänud toonastest ENSV noortest. Usuküsimus, nagu austet Kriku armastab ütelda 8)

Tsiteeritud allikad:
https://entk.ee/wp-content/uploads/2015 ... Eestis.pdf
http://www.praxis.ee/wp-content/uploads ... sootoo.pdf

*

Üks EKJ üles ehitada aidanud endine zampolit veel siia pika jutu otsa.
Priit Parming, jaanuaris 2006 kirjutas:Tiit Tammela oli NL langevarjurite kaadriohvitserist politruk (poliitohvitser). Ta oli üles vähestest eestlastest, keda usaldati koolitada poliitohvitseride propagandistide koolis. Kui Tammela Afganistanist tagasi tuli, määrati ta ENSV Komissariaadi peapolitruki abiks, Tammelast kujunes Pärnu Kaitseliidu Maleva ülem. Kes ta sinna sokutas, seda ma ei tea aga sellel ajal oli Pärnu Malev üks suurematest Eestis. Sealt viidi Tammela üle KL Peastaapi.
https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=is&o ... =staticpdf
https://et.wikipedia.org/wiki/Tiit_Tammela

*

Ajaloost kah midagi asjalikku, et ei jääks kole punasteteemaline see postitus siin.

Kuidas olid lood ja asjad organiseeritud EW sõjaväes "Kultuur-selgitustöö ohvitseridega", saab lugeda nt. Igor Kopõtini doktoritööst "Rahvuslus ja lojaalsus Eesti sõjaväes aastatel 1918–1940 vähemusrahvuste näitel" http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 51&t=41981 või ka tolle aegsest ajakirjandusest.
Näiteks 18 oktoober 1925 Postimees nr. 282 LK 2 "Kaitsewäe kultuuriliste püüete siht. Mis tehtud ja mis weel teha on."
Kaitseväes oldud aastad peavad noormeestele kaasa andma kindla rahvusliku vaimu ja rahvusliku uhkuse, mida noormehed kaitseväest lahkudes kaasa viiksid ka oma kodudesse. Selleks tuleb sõjalise väljaõpetamise kõrval kõige suuremat tähelpanu pöörata ka sõdurite waimlisele kasvatusele. See töö võib meil areneda täiesti omapäraselt, sest väljamaalt meil praegu selleks eeskuju leida on raske. Sõjaväelaste poliitilise meelsuse kaswatamisele on kogu maailmas kõige rohkem tähelpanu pöördud küll nõukogude Wenemaal, kuid seal on kogu kultuuriline selgitustöö rakendatud teatud poliitilise ilmavaate kommunismi teenistusse. Meil aga ei saa tuua kaitseväkke poliitikat. Meil tuleb laiendada sõdurite silmaringi, et nad poliitilistes küsimustes oskaksid hea ja kurja vahe! vahet teha ja tarbekorral kommunistlikule kihutustööle vastu seista. Meie ohvitseris peab koondatud olema väeosa sõjaline juht ja waimline kasvataja ning õpetaja....

... Praegused sammud kaitseväes ja edaspidised kavatsused lubavad loota, et meie oleme jõudmas riikliku propagandani ja rahvusliku kasvatuseni kaitseväes, kuid muidugi ainult siis, kui praegune ilus algatus ei sure mingisugusesse kivistunud vormidesse, vaid kui seda edasi arendatakse rahvusliku vaimustusega ja hooga.
https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=is&o ... =staticpdf
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 4 külalist