https://www.postimees.ee/6751822/sisemi ... aja-lainud
Siseministeerium loob üksust, mida seni pole vaja läinud
Siseministeerium loob 20 miljoni euro eest vabatahtlikest koosneva relvastatud sisekaitse reservüksuse, kes saadetakse masse ohjama, juhul kui kaitseliitlased ja ajateenijad appi tulla ei saa.
Siseministeerium loob 20 miljoni euro eest vabatahtlikest koosneva relvastatud sisekaitse reservüksuse, kes saadetakse masse ohjama, juhul kui kaitseliitlased ja ajateenijad appi tulla ei saa.
Sõjaväestatud piirivalve taastamisest koalitsioonikõneluste tagajärjel loobuma pidanud Mart Helme (EKRE) on siseministrina asunud looma uut üksust, kes kriisiolukordades politsei- ja piirivalveametile abi pakuks. Siseministeeriumi pääste- ja kriisireguleerimise osakonna juhataja Jaanis Otsla ütles, et politseiliste tegevuste abistamiseks loodav üksus hakkaks koosnema eelkõige abipolitseinikest ja ajateenistuses vastava koolituse läbinud reservväelastest. «See on vabatahtlikkuse alusel. See tähendab soovijate jaoks paarinädalast koolitust,» ütles Otsla, lisades, et ajateenistus selle arvelt pikemaks ei veni. Kui suur saab üksus olema, ei soovinud Otsla avaldada. «Me ei räägi sadadest, ikka kõvasti rohkem,» ütles ta, märkides, et suur osa nelja aasta peale mõeldud 20 miljonist eurost kulub just politseivarustuse soetamisele.
Justiitsminister Raivo Aeg tõdes, et ei tea Helme plaanidest kuigi palju rohkem, kui koalitsioonilepingu koostamisel räägiti. «Pigem on nad abiks tsiviilkriisides. Näiteks, kui täna tuleks piirilt suur inimmass, siis peaks kõigi eelduste järgi neid mobiliseeritama,» ütles Aeg. Otsla sõnul pole taasiseseisvunud Eestis veel sellist reservi vaja olnud. «Pronksiöö polnud selline, kus oleks pidanud sisekaitse reservi välja ajama. Aga kindlasti on see üks näide, milliseks võib olukord minna. Abi oleks vaja, kui toimuvad rahutused mitmes linnas korraga või kui toimuvad äkkrünnakud,» ütles ta. Kui piiril või mujal riigis algavad relvastatud rahutused, saab politsei- ja piirivalveamet praegu appi kutsuda ajateenijaid ja kaitseliitlasi, lisaks abipolitseinikke ja vanglateenistust. Otsla sõnul tuleb sisekaitse reservi rakendada juhul, kui need üksused on hõivatud.
«See on tagavaravariant väga kehva olukorra puhul, näiteks siis, kui tõesti on läinud sõjaks. Et kuidas sellises olukorras, kui kaitsevägi ja kaitseliit tegelevad sõjalise kaitsega, tagada piisavalt ressurssi sisekaitseks,» rääkis Otsla, märkides, et jalgpallimatšide järgsete mäsude pärast ootel üksust välja ei aetaks. Endise siseministri Katri Raiki sõnul juhib sisekaitse reservi loomine tähelepanu eemale riigipiiri väljaehitamiselt. «Kas jätkatakse seni kavandatud nn targa piiriga või tehakse selles osas korrektiive? Sisekaitse reserv ei ole lahendus. See nõuab eelkõige inimressurssi, aga seda napib. Kui tegemist on tõesti massirahutuste või massilise piiririkkumisega, saame kaasata kaitseliidu, kaitseväe ja ka vanglaametnikke,» ütles sotsiaaldemokraadist riigikogu liige.
See on siis tänasest Postimehest ja annab natuke parema pildi, mis "kaabudel" plaanis. Päästeametniku taustaga Jaanis Otsla on siis ainult käpiku ehk tegutseja rollis. Olukorras, kus politseipealik kurdab, et patrullid kuivavad kokku ja päästepealikul ei ole piisavalt inimesi päästekomandodesse, on ikka kuritegelik lollus mingi poliitbroilerite jama peale 20 milj € magama panna. Selge on see, et see raha võetakse kusagilt mujalt eelarvest maha. Sellega võiks patrullpolitseinike ja päästeametnike palka tõsta.
Tegelikult on siin tegemist päris korraliku suurusehullustusega, sest räägitakse avalikult tuhandepealise sisekaitsereservi loomisest. Võrdluseks, ametlikel andmetel on PPAs arvel 1000 abipolitseinikku, kellest aktiiv on parimal juhul veerand. Eesti eriüksuste operaatorite arvu loetakse kümnetes ja näiteks poolsada operaatorit on eriüksuste maailmas juba päris korralik üksus. Kui kõik Eesti eriüksused kokku liita, tuleb number, mis on suurem kui 100, kuid väiksem kui 300, kusjuures siia on sisse arvestatud juba märulipolitsei ja prefektuuride kiirreageerijad ning vanglate üksus, kes ei ole täiskoormusega eriüksus, vaid koguneb ainult treeninguteks ja häire peale. Jupo märulipolitsei on tegelikult hea näide, kuidas saab normaalse üksuse teha, inimesed käisid vahetustega tööl, said paremat palka ja väljaõpet ning patrullisid seal, kus parasjagu vaja oli, Põhja prefiga liideti nad sellepärast, et enamik tegevusest oli Põhja-Eestis. Teistel prefektuuridel on ka sarnased väiksemad üksused, mis teenindavad ohtlikumaid väljakutseid.
Kogu uue üksuse probleem on selles, et seal peaksid olema inimesed, kes on vabastatud kaitseväeteenistusest, läheb ju suurema kriisi korral kogu AP ja KL aktiiv reservistidega KJ alluvusse. Mõistlikum oleks hoopis tänastele abipolitseinikele ja kaitseliitlastele pakkuda sihtotstarbelist üksust. Igas KL malevas on tänagi sisekaitseüksused olemas, nende hulgast saakski valiku teha, võib-olla see oleks ka väljund nendele, kes KJ kuumast reservist juba välja arvatud, kuid on veel jaksu midagi kasulikku teha. Tegelikult on väga suur tõenäosus, et see sisekaitsereserv jääb järjekordseks poliitikute ajupeeretuseks, millest mingit sisulist üksust ei saagi. Need eestlased, kes väga soovivad midagi oma kogukonna, koduküla ja isamaa jaoks teha, on ammu juba rakenduse leidnud KLis, APs või vabatahtlikes päästeüksuses, paljud kahes või suisa kõigis kolmes korraga.