Erik Puura kirjutas:
Kõigepealt ehk sellest, mille üle kliimateadlased ei vaidle. Fakt on see, et süsihappegaasi kontsentratsioon atmosfääris on viimastel aastakümnetel tõusnud.
Arusaadav.
Erik Puura kirjutas:
Fakt on see, et Arktika jäämass on üha rohkem sulanud ning paljud liustikud taandunud. Fakt on see, et Läänemerel on jäävabasid talvi järjest rohkem. Teaduslik konsensus on selle osas, et kogu planeedi pinna keskmine temperatuur on tõusnud.
Arusaadav.
Erik Puura kirjutas:
Järelikult kliima muutub ja soojeneb ja kasvuhoonegaaside kontsentratsioon atmosfääris on tõusnud inimese tegevuse tõttu.
...eeee
Kas see väide ei peaks kõlama nii, et "Järelikult kliima muutub ja soojeneb ja kasvuhoonegaaside kontsentratsioon atmosfääris on tõusnud
muuhulgas ka inimese tegevuse tõttu." ?
ja nüüd põhivaidlus äkki käib hoopis selle üle, kui suur on see "muu hulgas inimese tegevuse tõttu" osakaal, ning kas selle komponendiga tegelemine (inimtegevuse tagajärjel süsihappegaasi ja teiste kasvuhoonegaaside tootmine
mida me saame mõjutada) annab mingit mõjusat tulemust.
Erik Puura kirjutas:
Vaieldakse selle üle, kas soojenemise peamiseks põhjuseks on süsihappegaasi ja teiste kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni tõus või mitte.
... seda enam... et kui alles vaieldakse üldse selle üle, kas soojenemist põhjustab süsihappegaasi ja teiste kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni tõus või mitte, ja süsihappegaasi ja teiste kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni tootmise inimtekkeline osakaal on minimaalne, või siis vähemalt selle osakaalu suurus on samuti segane, et siis milliseid põhjapanevaid järeldusi me saame teha?
Panen korra veel ühe tsitaadi Ülo Mander`i 2018 Eesti ökoloogiakonverentsil peetud ettekandest siia
Tsiteeri:
"Ainult neli protsenti kogu CO2 emissioonist on antropogeenne, kuskil 95,8 protsenti on looduslikud allikad. Antropogeensete hulka kuulub ka maakasutus, mis hõlmab nii looduslikke kui ka antropogeenset komponenti, aga me ei oska praegugi täpselt hinnata neid erinevaid voogusid," selgitas Mander. Maismaa ökosüsteemi osas on palju määramatust nii CO2 kui ka metaani osas.
Isegi kui fossiilsete kütuste ja maakasutuse (ehk metaani) komponentide mõju vähendada, ei tea me tasakaalu suurust CO2, metaani ja naerugaasi vahel. Kuigi täpselt ei ole teada, kui palju taimkatte CO2 seob või kui palju seda eritub taimedest tagasi atmosfääri. Sama kehtib näiteks metaani ja naerugaasi kohta, mille puhul pole täpselt teada, kui palju eritub seda atmosfääri looduslikult. Kõige suurem ja ohtlikum viitsütikuga pomm on aga hoopis metaanjää sulamine.
ucp.php?i=pm&mode=compose&action=quotepost&p=586038https://video.emu.ee/xiii-eesti-okoloog ... lo-mander/Erik Puura kirjutas:
Kuid mehhanism, kuidas gaasid, mille molekulid koosnevad kolmest ja enamast aatomist – veeaur, metaan, süsihappegaas, dilämmastikoksiid, osoon – põhjustavad kasvuhooneefekti, on juba ammu teada. Selleta oleks Maa pinnal keskmine temperatuur umbes −18 °C.
Sageli kuuleme väiteid, et kliima on Maa ajaloos ka varem muutunud. Loomulikult on. Kuid inimese eluaeg planeedil Maa on geoloogilises ajas niivõrd lühike, et selgitada kiireid kliimamuutusi geoloogiliste pikaajaliste protsessidega ei saa – seda enam, et need protsessid ja nende põhjused on vägagi hästi teada.
Nii on paljude teadustööde tulemused loogilised: kasvuhoonegaaside kontsentratsioonide tõus atmosfääris ongi põhjus, miks soojenemine toimub.
Hetkel võib öelda, et nii maailma riikide kui ka rahvusvahelised teadlaste ühendused ei sea seda seaduspära kahtluse alla. Nagu ikka, on teadlaste hulgas ka skeptikuid.
Arusaadav.
*
Kui see, et ainult ca 4% kogu CO2 emissioonist oleneb inimtekkelistest teguritest peab paika, siis sellest neljast protsendist mingi osa omakorda on maakasutus (põllumajandus jms), mis hõlmab nii looduslikke kui ka antropogeenset komponenti (ehk siis mitte ainult inimtekkelist). Oleks huvitav teada, kui mitu protsenti kogu CO2 emissioonist oleneb nendest inimtekkelistest tegevustest, mida kliimakokkuleppega üritatakse vähendada ja kui see protsent on käes, siis kas selle protsendipunkti võrra CO2 emissiooni vähendamine omab mingit mõjuvat tagajärge.
Edit:
Ja ohvkoos tuleks veel enne selgeks vaielda küsimus, "kas soojenemise peamiseks põhjuseks on süsihappegaasi ja teiste kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni tõus või mitte."
