www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 21 Okt, 2019 5:56

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 1472 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 89, 90, 91, 92, 93, 94, 95 ... 99  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 29 Aug, 2019 19:11 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26729
MeV ei suutnud seda ülal pidada. Kuna raha polnud, ei saanud ka vastata küsimusele, kas inimesed oleks meeskonda leitud (loe kas kaadrimereväelaste palgatase tõmbab sinna mehi või mitte). Antud suurusega laeva meeskond on suur ja see olnuks ka siis väljakutse, kui laeva remondiks, sõiduks ja meeste palkadeks oleks raha olemas olnud.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 29 Aug, 2019 20:40 
Eemal
Liige

Liitunud: 16 Mär, 2019 12:39
Postitusi: 84
Kuulge, lõpetage häma ja müüdid. Merevägi ei ole asutus, kes suudab või ei suuda. Merevägi on asutuse nimega Kaitsevägi struktuuriüksus, mis teeb seda, mida kästakse. Kui RKAKiga on Vabariigi Valitsus otsustanud, et Admiral Pitkat pole vaja, siis algatab merevägi utiliseerimise. See, kuidas professionaalne mereväelane sellist otsust üldise Eesti merelise võime taustal peaks hindama, polnud siis enam oluline. Nii lihtne see oligi, on praegu ja ka edaspidi.

Kas Pitka oli kallis laev? Taaskord – kallis või odav on väga suhtelised mõisted. Et siis võrreldes millega? Kuna laeva polnud juba mõnda aega finantseeritud, oli tõesti mõningad remonttööd tegemata ja võlliliin nõudis suuremat remonti. Aga hinnanguliselt oli temas ca 15 aastat eluiga järgi. Vaadates tagantjärele nõudlust, nt Liibüa või põgenikekriis, milleks see laev igati sobis, ja võrreldes seda vajamineva remondirahaga, on samuti keeruline öelda, et kas oleks odav või kallis olnud. Milline on ühe välispoliitilise eesmärgi hinnasilt, et öelda odav või kallis?

Pitka meeskond ei olnud selle laeva kohta suur – sõltuvalt ülesandest 40-50 meest. Palgatase kaitseväes on mereväkke inimesi meelitanud/ära ajanud täpselt samamoodi nagu kogu kaitseväes. Aga tõsi on ka see, et kui masuga kadusid ära ülesanded ja ülalpidamisrahad, polnud mõtet tervet meeskonda peal hoida. Siis tulid Aaviksoo ametikohtade kärped, mille tulemusena osutus Pitka üheks paremini mehitatud üksuseks – kõik 4 ametikohta olid täidetud ja mehitusprotsent 100!

Edasi ’merevägi/Pitka on/oli raske koorem kaitseelarvele’ müüt. Hinnanguliselt on MeV osa KV eelarves täna ca 4%. Parimatel aegadel, kui täpne statistika veel võimalik oli, s.o enne 2009 aastat kui jõustus esimene KVKS ja kaitseväest moodustus üks asutus ühise eelarvega, oli suurimaks saavutuseks 7%, mille selle sees olid nii Sandowni kui Miinisadama kaide osamaksed. Üle-eelmise ja üle-üle-eelmise RKAKi koostamisel oli üheks tegevusvariandiks mereväe sulgemine. Mõlemal korral saadi aga üsna pea aru, et rahalist võitu sellest ei tuleks, st selle rahaga ei saa muid soove katta, ja tuleviku riigikaitsele mõjuks selline otsus halvasti. Tol hetkel tundus, et prevalveeris siiski esimene argument. Nagu nüüd selgub, pole 1 tk Sandowni enam üldse ’üüratult kallis’. Üsna jõudsalt jõuab järgi CV90. Kokkuvõttes – kuna maavägi on KV suurim, siin on see ka suurimaks ’koormaks’ riigikaitse eelarvele.

Mulle tundub, et siin foorumis võiks, nagu ka päriselus praegu käimas, puhtalt lehelt ja teadmistepõhiselt alustada. Arutelud siin kuuluvad peamiselt minevikku, aga vaadata võiks pigem tulevikku.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 29 Aug, 2019 21:07 
Eemal
Liige

Liitunud: 13 Sept, 2006 11:07
Postitusi: 163
Walter2 kirjutas:
Ma oma rumaluses mõtlen siin et miks peab punnitama mingit merevõimekust mitme(kümne?) miljoni € eest kui enivei meil venelaste laevastikuga kohtudes suurt võimalust ellu jääda ei ole (ja arleigh burke siia konnatiiki vaevalt et kunagi tuleb) - kas ainult sellepärast et meil on mereväelased ja on merevägi kes/mis tahab laineid künda ja võimalikult ülemise riiuli asjadega? Mingit taplust stiilis Bismarck vs. Hood me niikuinii välja ei kannataks. Selleks et aru saada et Kaliningradist või Kroonlinnast väljus mingine? üksus pole ju tänapäeval laevastikku vaja - on ju igasugused muud (liitlaste) variandid kuhu me siiani ei panusta/kas hakkamegi panustama? a la satelliidid, õhuluure (awacs), õhuturve mis aitavad seda võimaliku vaenulikku üksust edukalt silmas pidada - esmane mure on meil ikkagi selles et see venelaste üksus ei saaks edukalt kuhugi maanduda ja sealt edasi tegevust arendada. Ehk mis on pika jutu mõte - dessanditõrje ja rannakaitse oleks esmased prioriteedid. Igasugused ujuvvahendid on ju vahvad ja kui need kiiresti liiguvad siis veel vahvamad aga seda hetkeni kuni s...tt hakkab ventikasse lendama - peale seda ma heidutava mereväelase rollis küll olla ei tahaks (vabandan kõigi ees keda see võiks puudutada...) :?

Sellepärast jah :lol:
Aga lisaks sellele on riigil oma merealal kohustused, mida tuleb täita ja võiks olla ka huvid, mis vajavad kaitset. Muuhulgas sätestab Põhja-Atlandi lepingu artikkel 3, et iga riik peaks oma kodutöö ise ära tegema. Meil on sellega veidi raskusi.
Aga mis dessanditõrjesse puutub, siis kõige edukam on see merel, enne kui vaenlane kalda lähedale jõuab. XX sajandi kogemus näitab, et kui dessant on adekvaatselt planeeritud, läbi viidud ja kalda äärde välja jõuab, on see rõhuvas enamuses juhtudest edukas. Hea ülevaate annab näiteks Theodore L. Gatcheli raamat "At the water's edge : defending against the modern amphibious assault".

_________________
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 29 Aug, 2019 21:41 
Eemal
Liige

Liitunud: 20 Juul, 2005 14:35
Postitusi: 428
Asukoht: Kärdla
Tundub, et kõik klassikalised seisukohad on meil siin välja öeldud.

Me ei saa seda ........ (täida lünk) teha, sest:
* meil ei ole selleks inimesi ega raha
* see kõik on nii eilne päev, valmistumine eelmiseks sõjaks
* vaenlane on kõikjalviibiv ja kõikenägev ning tabab alati eksimatult, seepärast polegi meil mõtet seda teha
* on olemas mingi "kastist väljas" võimalus, mis on korraga nii odavam kui ka parem
* seda sama võib teha politsei, kui talle ainult natuke midagi juurde anda
* tegelikult meil polegi seda vaja, ainult mingid entusiastid tahavad endale mänguasju

Täiuslik näide varasemast ajast: https://arvamus.postimees.ee/2513945/millele-ehitada-ules-eesti-riigikaitse


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 29 Aug, 2019 22:02 
Eemal
Liige

Liitunud: 13 Sept, 2006 11:07
Postitusi: 163
Kapten Trumm kirjutas:
Ütlesin vaid, et side ja lahingujuhtimise (mis on sisult juhtmeta andmevahetus) süsteemid ulatusega 50+ km (selliseid just on ju raketikaatrite divisjonil tarvis) on tunduvalt kallimad kui samad asjad ulatusega 5 km. Kui "parv" liigub formatsioonis, siis pole ju vajalik andmevahetus iga aluse ja Tallinnas asuva MeV staabi vahel, vaid ainult juhtaluse ja raketialuste vahel. Saamaks aru, kui palju maksab tegevusulatus igasugu traadita info liigutamise alal, siis tasub võrrelda 50 km ja 5 km raadiojaamade hindasid. Annab päris hea ettekujutuse. Raadiosidega vist probleemi pole - kõik me teame nt, palju maksavad Harrise raadiod. Andmelinkidega on aga sedasi, et mõne km mõjukaugusega raadiolinkidega side tehnoloogia maksab suurusjärgus kümned tuhanded subjekti kohta, see on küllalt kättesaadav ja levinud ka tsiviilvaldkonnas.

Millest tuleb raadiojaama hind? Väljundvõimsusest, korraga jälgitavate kanalite arvust ja turvalisusest. Kaugust mõjutab otseselt ainult esimene. Ultralühilainel ei saagi midagi 50 km kaugusele saata, selleks on vaja lühilainet, satelliiti või vahejaamu. Lisaks on vaja “aju”, mis andmetest inimesele arusaadava pildi kokku paneb. Selle hind ei sõltu kaugusest üldse.
Muide, Su projektis on 4 „kallima ja võimekama“ süsteemiga juhtalust, aga Sa väidad, et need + 46 odavamat on kokku odavamad kui 3 Hamina omad.
Kapten Trumm kirjutas:
Tsiteeri:
Tunnistan, et unustasin kahurid. Ei oska kinnitada ega ümber lükata, kas 50 kuulipilduja ja sama suure hulga erinevate peibutiste maksumus nende hinna üle lööb.

Kahur kui toru ei maksa suurt midagi. Maksab see, et kahur suudab lengerdaval alusel pidada märki sihikul ja tulistada automatiseeritult liikuvaid sihtmärke.

Pakun siinkohal välja ratsionaliseerimisettepaneku: kui peibutistest loobuda, muutub projekt odavamaks. Õhupilti või muid raketti avastavaid sensoreid omamata on nende efektiivsus niikuinii kaheldav.
Kapten Trumm kirjutas:
Tsiteeri:
Et siis paadistiku kaitseks piisab neljast Mistralist, ehkki nad katavad suurema ala kui 3 laeva?

Ma ei tea, mis Sinu jutus see "Mistral" tähendab. Ma eespool kirjutasin vist, et 16 raketti õhutõrjealuse kohta. Lihtsalt "kummipaat" on piisavalt väheväärtuslik sihtmärk, et sellele hakatakse tiibrakette kulutama, pigem on tõenäoline näiteks lahingukopterite saatmine ja tekkiv kontakt visuaalnähtavuse kauguselt.

Mistrali/Simbadi laskekaugus on 6 km. Sul on 1 õhutõrjealus 12 paadi kohta. Formatsiooni ääred kipuvad kupli alt välja jääma. Päris pidu algab siis, kui õhutõrjelaev ohutult distantsilt ära lasta. Siis võib tõesti kopteriga tulla. Raketikaater peab oma Simbadiga ainult ennast kaitsma. Päris Haminate õhutõrje võime on raketikaatrite kohta ebaloomulikult suur ja ulatub juba korvettide või kõhnemate fregattide tasemele.
Kapten Trumm kirjutas:
Tsiteeri:
Miks peaks paatide rakettide lennukaugus väiksem olema? 10-miilise lennukaugusega rakettide projektist me ju vist juba loobusime, sest sellel kaugusel jääks nad vastase tule alla.

Aga seepärast, et suurema kauguse järgi puudub hädavajadus. Samas lihtsamate ja odavamate rakettide kasutamine võimaldab neid lendu saata rohkem ja suurema tõenäosusega läbida vastase kaitsesüsteeme. Kuna aga korralik raketivaru on laevatüübist sõltumata peamine kuluallikas, siis mõõdukam hinnasilt tõstab terviku kokku saamise tõenäosust.

Vot sellest ei saa ma nüüd aru. Et sõidame vastase relvade laskealasse sisse ja loodame, et keegi jõuab paugu ära teha? Kuna esimesena sihitakse „juhtlaeva“, siis ilmselt ei jõua keegi. 10 10-miilise laskekaugusega raketti ei ole paremad (ega odavama) kui üks 20-miilise laskekaugusega rakett, kui vastane 12 miili kaugusel püsib.
Kapten Trumm kirjutas:
Tsiteeri:
See on ju umbluu. Varustuse hind ei sõltu platvormist, millele see pannakse, vaid varustuse enda kogusest ja tükihinnast.

Ei ole nii. Sõjatöööstus on põhimõtteliselt suurte püsikulude osakaaluga majandusharu, kus loeb väga palju see, mitu ajaühikut sulle tehtav toode aega veedab tootja katuse all. Toode keerukamaks muutmine võtab aega ja kasvatab maksumust eksponentsiaalselt. Kui täna Saksa valitsus ostaks iga aasta 500 Leopard tanki nagu külma sõja ajal, siis selle tanki hind ei oleks suurt üle 4 miljoni tükist. Täna aga (tootmisliin seisab) ostma minnes maksab see Leopard 11 miljonit. Miks? Täpselt sama tank ja samad seadmed? Aga seepärast, et tanki ehituseks kuluvate materjalide ja seadmete maksumus (ehk muutuvkulu) on tegelikult suht väike % müügihinnast/omahinnast. Ülejäänud on püsikulud ja mida rohkem tellid (ja mida vähem aega iga toode liinil seisab), seda odavamaks see muutub. See tuleb ka sellest, et sõjamasinate tootmine ei ole päris konveieritöö (nagu tehakse autosid), vaid pigem väikeseeriatöö või lausa üksiktöö. Samal põhjusel ei saa ka seadmete arv ainuüksi määrata maksumust.

Samas maksumust ei mõjuta mitte ainult seadmete hulk (põhimõttel rohkematel alustel rohkem), vaid ka paljude seadmete/efektorite integreerimine ühele alusele ja piiratud ruumi. Et paigutada 12 tonnisele paadile 3 tonni seadmeid ja relvi, on märksa lihtsam kui paigutada 100 tonnisele 10 tonni (viimane eeldab juba laeva konstrueerimist nullist arvestades seadmeid).

Ikka on umbluu. Kui Hamina või mõne muu raketikaatri-patrulllaeva disain on olemas ja tootmisliin veel “soe”, siis “trummipaatide” disain tuleb alles luua. Ja minu hinnangul meenutab see disain suurema asja paigutamist endast väiksema sisse. Kui lisaks kolmele raketikaatrile tellida veel teist sama palju platvorme, mida saab kasutada mõneks muuks otstarbeks (reostustõrjeks, miinitõrjeks, merepäästeks…) on see juba väike seeria. Kui lätlased ja leedukad sama projekti taha saada, polegi enam nii väike. Jah, lõunanaabritega on olnud keeruline asju ajada, aga seekord on kõigil ühine häda – laevu on vaja. Vähemalt mereväeülemad suutsid ühisdeklaratsioonis kokku leppida.

_________________
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 29 Aug, 2019 22:16 
Eemal
Liige

Liitunud: 13 Sept, 2006 11:07
Postitusi: 163
Kapten Trumm kirjutas:
Soome (ja laiemalt Skandinaavia) rannikuprofiil on selline, et see muudab ka 50 m aluse peitmise lihtsaks ja muudab selle tegevuse asümmeetriliseks. Võtke paat ja minge sõitke sealkandis. See on arutu labürint saartest, kaljudest, poolsaartest ja lahtedest, mis suurendab oluliselt väiksema kaitsva poole võimalusi ja raskendab suuremal poolel oma ülekaalu maksma panekut. Samas on skäärides vesi suhteliselt sügav - kallas on ligi, aga põhi ei paistagi. Manööverda alus mõne kõrgema saare varju, lülita kõik välja ja tõmba kamovõrk üle - niisama ei leiagi.

Meie puhul tähendab juba laevatatavas vees olemisel (0,5-1 km kaldast) vastase radarivälja sattumist (+ vaenulikud silmad kaldal). Mõnevõrra parem on "maastik" Väinameres, aga seal pole kardetavasti selliseid kohti, kuhu vastane laevaga kipuks.

Jah, Soome rannik on kaitsjale soodsam, aga 2-4 kaatrit peidab ka Eesti põhjarannikule ära. Ja ei ole nii, et mis sadamast nina välja pistab, on hetke pärast avastatud ja minuti pärast uputatud. See eeldaks vastaselt tõeliselt kõikehõlmavat üleolekut ja kohalolu.
Väinameri võib väga õige koht olla, sest vastase dessant tuleb suurema tõenäosusega lääne poolt. Neil on Baltiiskis pesa.

_________________
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 29 Aug, 2019 23:26 
Eemal
Liige

Liitunud: 13 Sept, 2006 11:07
Postitusi: 163
Kapten Trumm kirjutas:
Saan aru, et kihk õiendada ja moekas mees olla on suur, aga tegevust pole viitsinud läbi mõelda. Mõtlesin tükk aega, kas sellisele "kvaliteedile" ikka vastata.

Selles see konks ju ongi, et 15 m alus on edukalt opereeritav reservväelase poolt. Lisaks on Hamina 26 mehest vaid 2 ajateenijat, ülejäänud ikka kaader.
Kuna aga teemaks on veel sama alusega miinijahtimine/miinipanek (mis eeldab veel suuremat alust), siis saksa Braunschweigi meeskond on juba 65 meest, võib arvata, et enamik ikka kaadrimereväelased. Maha kantud Pohjanmaa-tüüpi miinipanija meeskond on analoogse suurusega, 70 meest.

Trummiparvedel on aga asi vähe teisiti - kuna sellise aluse juhtimine on suhteliselt lihtne (keerukuselt võrreldav veoauto juhtimisega), siis kaaderkoosseisu on vaja väga vähe. 90% isikkoosseisust saab õpetada välja ajateenistuse vormis.

Olgu siis personalist ja väljaõppest.
Remargi korras: Soome laevadel pole ajateenijaid vähe sellepärast, et töö oleks keeruline, vaid et tõhusam ja odavam on kasutada mitu aastat sama kaadrikaitseväelast kui igal aastal uut ajateenijat välja õpetada. Ja mis nende reservistidega pealegi hakata, kui reservlaeva nende jaoks ei ole? Ajateenistus võib olla parim viis massiarmee loomiseks, aga see pole odav. Braunschweigil on kõik kaadrikaitseväelased, sest sakslased loobusid ajateenistusest juba aastate eest.
Kapten Trumm pakkus oma meeskonna suuruseks 4 meest. Olgu. Vaatlen edaspidi lihtsuse huvides „tavalist“ raketipaati, juht- ja õhutõrjepaadid ning kaldapersonal jäävad vaatluse alt välja.
Üks mees peab olema komandör. Ta peab suutma suurtel kiirustel ohutult navigeerida, tundma Eesti rannikut nagu oma taskut ning ideaalis saama seal hakkama ilma GPSi ja kaldamärkideta. Ta peab suurel kiirusel suutma püsida formatsioonis ja selles oma asukohta muuta, omama keerulisest ja kiiresti muutuvast olukorrast ülevaadet ning suutma kiiresti otsuseid vastu võtta. Kõlab nagu väga kogenud vanemleitnant. Sõjakooli lõpetanud nooremleitnant seda ei suuda ja enamik ei hakkagi suutma, aga jutt käib 50 inimesest. Kogu tänane mereväe ohvitserkond on umbes samas suurusjärgus. Praeguse „väljalaskekiiruse“ juures kulub Kaitseväe akadeemial sellise hulga mereväeohvitseride „tootmiseks“ 9-10 aastat.
Keegi peab olema roolis, suutma kiiresti roolikäske täita. Ajateenija saab sellega hakkama. Reservist vajab meelde tuletamist.
Kolmas võiks olla sidemees. Ta peab valdama valgusmorset, sõnum- ja kõnesidet, tundma rahvusvahelisi ja NATO sideprotseduure ning nii NATO kui rahvusvahelisi signaallippe. Ta peab suutma töötada väga kiiresti. Kõigi eelduste kohaselt peab tal olema NATO SECRET tasemel juurdepääsuluba. Ajateenija võib saada teenistuse lõpuks sellisesse vormi, aga need oskused (eriti kiirus) kaovad väga ruttu ja nende taastamine võtab palju aega. Seega on jutt pigem kaadriallohvitserist.
Keegi peab tegelema relvadega: käsitsema kuulipildujat, sisestama raketi jaoks koordinaadid ja lõpuks nuppu vajutama. Ilmselt on tema see, kes oma paadi jaoks olukorrapildi kokku paneb. Võibolla ei ole ülesanne kõige keerulisem, aga vastutusrikas küll. Mina paneks sellesse rolli ohvitseri. Ühtlasi oleks ta siis vajadusel komandöri asendaja ja ise tulevane komandör.
Võibolla saaks sidemehe ja relvaoperaatori ülesanded ühendada, aga see tähendaks jubedat rööprähklemist ja mingitel aegadel on vältimatult kas side või relvad mehitamata.
Kui vähegi võimalik, peaks pardal üks mehaanik, vähemalt vanemallohvitser, kes paadi liikumas ja töökorras hoiab.
Hiljemalt kahe tunni, aga parem tunni pärast peab roolimehe välja vahetama. Sidemees võiks seda teha, aga siis peab nii sidemehel kui roolimadrusel topelt väljaõpe olema.
Hiljemalt 6 tunni pärast peaks vahti vahetama. Selleks tuleb ilmselt sadamasse minna.
Võrdluseks: CMBde, millega Augustus Agar Kroonlinnas Balti laevastikku rappis, meeskonnad koosnesid 2 ohvitserist ja mehaanikust, aga neil polnud ei sidet ega radarit, üksuse koostöö seisnes selles, et sihtmärgid olid varem aerofoto järgi ära jagatud.
Vägisi tundub, et reservistudega ei vea välja. Kui siiski üritada, siis kui sageli ja millises mahus tuleks teha reservõppekogunemisi? Ka komandöril ja divisjoni ülemal on vaja harjutada, lisaks peaks tegema koostööharjutusi liitlastega. Seda kõike saab teha alles siis, kui meeskonnaliikmed ja meeskonnad on juba saavutanud piisava väljaõppetaseme. Midagi saab muidugi teha simulaatoris, aga see ei asenda lõpuni päris maailma. Isegi kui reservistide idee töötaks, siis kuuri all need paadid väga ei seisaks.
Võiks ju mõelda, et anname osa paate Kaitseliidule, aga see tähendaks Kaitseliidu jaoks tõelist arenguhüpet. Seni ei saanud nad ühe Ristnagagi hakkama. Ja ka Kaitseliidu paadid ei seisaks ilmselt kuuris.

_________________
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 29 Aug, 2019 23:38 
Eemal
Liige

Liitunud: 17 Jaan, 2006 22:05
Postitusi: 153
Ülejäänu kohta hetkel ei mölise, aga
URR kirjutas:
Kolmas võiks olla sidemees. Ta peab valdama valgusmorset, sõnum- ja kõnesidet, tundma rahvusvahelisi ja NATO sideprotseduure ning nii NATO kui rahvusvahelisi signaallippe. Ta peab suutma töötada väga kiiresti. Kõigi eelduste kohaselt peab tal olema NATO SECRET tasemel juurdepääsuluba.

(rõhuasetus minu)

Sest igal maaväe raadiosaatjaga jukul on ju ka vähemalt riigisaladuse luba tasemel "täiesti salajane"...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 29 Aug, 2019 23:57 
Eemal
Liige

Liitunud: 13 Sept, 2006 11:07
Postitusi: 163
Kes loeb ja koostab vastava tasemega sõnumeid ja kasutab vastava tasemega publikatsioone ja seadmeid, peab omama ka vastava tasmega juurdepääsu luba. Mereväes on praegu NATO SECRET luba kõigil ohvitseridel ja sidemeestel. Mingi tasemega luba on igal madrusel.
Sellepärast ei võigi käsiraadiojaama ega mobiiltelefoniga igasugust infot edastada.

_________________
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 31 Aug, 2019 12:09 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 04 Juul, 2009 13:29
Postitusi: 7068
Väike vahejuhtum Hiiumaa lähedalt. Kalamehed leidsid allveelaeva sidepoi.
Tsiteeri:
Teisipäeva õhtul leidsid aerulaudadega Kalanast Ristna randa sõitjad vees hulpimas kummalise antenniga eseme.
Seltskond aerulaudadel suundus Kalana sadamast Ristna ranna poole, kui märkas vees kummalist eset. Esialgu ja eemalt vaadates pidasid nad seda võrgupoiks. Tagasi tulles suundusid nad asja lähemalt uurima ja selgus, et tegemist siiski millegi muu kui kala­võrgu tähisega.
Vees ujus püstiasendis umbes meetripikkune valgete venekeelsete kirjadega metallist silinder, mille küljes sama pikk antenn. Aerulaual sõitjad tõstsid silindri korraks veest välja, uurisid seda ja tegid esemest pildi. Nad saatsid selle tuttavale ning said teada, et tegemist on ilmselt allveelaeva sidepoiga.
Küsisime kaitseväe pressijaoskonnast, kas tegemist on tavapärase juhtumiga või võib niisuguse sidepoi sattumine rannikuvette anda märku Venemaa allveelaevade kohalolust.
Kaitseväe pressijaoskonna leitnant Taavi Laasik ütles neljapäeval, et ei oska midagi täpsemat leiu kohta öelda. Talle teadaolevalt käisid politsei- ja piirivalveameti töötajad kolmapäeval sidepoid otsimas.
2014. aastal kirjutas Rootsi ajaleht Aftonbladet, et ulatuslik luureoperatsioon Stockholmi saarestikus võis alata pärast seda, kui merevägi leidis territoriaalvetest Venemaal valmistatud sideseadeldise. Rootsi kaitsevägede juhataja lükkas samas lehes väite ümber öeldes, et laev põrkas kokku valguspoiga. Samas leheloos selgitas allveelaeva komandörina töötanud mees, et sidepoi on ujuv seadeldis, milles raadiosaatja. Kuna mere­vees levib üksnes väga madala sagedusega raadio­laine, on sideühenduse loomine veepinna all liikuvate allveelaevadega väga keeruline. Side loomiseks ongi vaja sidepoid, mida kasutades ei pea allveelaev sidepidamiseks tõusma pinnale ega ka periskoobi töösügavusele. Samuti pole vaja välja tuua raadioantenni,
mis võiks allveelaeva paljastada. Sidepoid töötati välja teise maailmasõja ajal. Tänapäeval kuuluvad need nii Venemaa kui ka lääneriikide allveelaevade tavapärasesse varustusse.

http://www.hiiuleht.ee/2019/08/ristna-r ... kucS8W7qnc

_________________
Ainus, mida me ajaloost õpime, on see, et keegi ei õpi ajaloost midagi.
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, võib kogu poliitika(demokraatia ja seadused) ära unustada.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 31 Aug, 2019 17:17 
Eemal
Liige

Liitunud: 21 Jaan, 2009 11:50
Postitusi: 207
Asukoht: Saaremaa
Mingi aeg leidis keegi sellise ka Kaliningradi rannast. https://42.tut.by/609619
Vast ikka tegemist allveelaevade tuvastamise seadmega, kui sidepidamisseadmega allveelaevaga. Väidetavalt neil enesehävitussüsteem peal, mis mingil põhjusel pole aktiveerunud. Torkima vast ei maksaks hakata :roll:


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 31 Aug, 2019 17:39 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 04 Juul, 2009 13:29
Postitusi: 7068
Hiiumaal viibisid eile ka 2 kaatrit, millel tähelipp peal.
Pilt

_________________
Ainus, mida me ajaloost õpime, on see, et keegi ei õpi ajaloost midagi.
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, võib kogu poliitika(demokraatia ja seadused) ära unustada.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 02 Sept, 2019 9:38 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26729
Tsiteeri:
Vägisi tundub, et reservistudega ei vea välja. Kui siiski üritada, siis kui sageli ja millises mahus tuleks teha reservõppekogunemisi? Ka komandöril ja divisjoni ülemal on vaja harjutada, lisaks peaks tegema koostööharjutusi liitlastega. Seda kõike saab teha alles siis, kui meeskonnaliikmed ja meeskonnad on juba saavutanud piisava väljaõppetaseme. Midagi saab muidugi teha simulaatoris, aga see ei asenda lõpuni päris maailma. Isegi kui reservistide idee töötaks, siis kuuri all need paadid väga ei seisaks.


Küll töötab. Lihtsalt meil (aga ka Soomes) ollakse liiga harjunud rahalise külluse tõttu tekkinud laiskusega, et kui midagi jalaväe jaoülemast keerukamat teha tuleb, siis tuleb selleks kohe kaader palgata. Meil kuni 1992 Paldiskis baseerunud Ossa-tüüpi raketikaatritel oli meeskond 28 meest, sellest 4 ohvitseri, 4 mitšmani ja ülejäänud olid tavalised ajateenijatest madrused. Võtmesõnadeks näib olevat lihtsalt ajateenistuse pikkus, 8-11 kuud kestva teenistuse korral pole tõesti perspektiivikas keerukaid alasid õpetada, sest "kasutusiga" tuleb olematu.

Loomulikult tuleb reaalsel merel harjutada ja loomulikult samu aluseid kasutada. Õppekogunemisi teha jne. Antud aluse käsitsemisest ei maksa väga kosmoseteadust ka teha. Kui saaksin praegu ülesande - võtta selline alus ja sõita sellega Vaindlo saarele (vt ilma aknast), siis kinnitan - saaksin hakkama.
Lihtsalt ilma mingi spetsiaalse väljaõppeta, väikelaevajuhi kursuse ja mõneaastase paadipraktika najal.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 02 Sept, 2019 13:40 
Eemal
Liige

Liitunud: 16 Apr, 2008 19:19
Postitusi: 1311
Asukoht: Soome
Minu arust oleks Eestile parim lahendus et rahuaja patrullimiseks ja väiksema konflikti lahendamisseks mõned 20-30 meetrised relvastatud patrullpaatid ja sõjaaja tarbeks veoautod rannakaitserakettidega ehk midagi sarnast:

Pilt


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 02 Sept, 2019 15:51 
Eemal
Liige

Liitunud: 03 Veebr, 2015 0:40
Postitusi: 181
ruger kirjutas:
Hiiumaal viibisid eile ka 2 kaatrit, millel tähelipp peal.

Combat Craft Medium, eriüksuste kohale toimetamiseks ja tagasi toomiseks. Hinnalipikuks pakutakse umbes $10M. Kuulikindel kere, põtkurid, satellidilink, kõik jutud.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 1472 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 89, 90, 91, 92, 93, 94, 95 ... 99  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt