Venemaa majandus ja sanktsioonid I

Kõik käimasolevast sõjast
Suletud
Kasutaja avatar
ruger
Liige
Postitusi: 19208
Liitunud: 04 Juul, 2009 12:29
Kontakt:

Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid

Postitus Postitas ruger »

Venemaa pakkus Iraanile võimalust oma naftat välja vedada üle Kaspia mere ja Krimmi
Russia has offered to help Iran to skirt US sanctions by allowing it to transport crude oil through ports in Crimea, in a further sign of growing ties between Moscow and Tehran.

Iran has previously sent oil deliveries to Syria and Turkey through the Suez Canal. That route has become problematic, according to Iran and Syria, since President Trump pulled out of a nuclear deal with Tehran and imposed economic sanctions.

Countries that purchase Iranian oil or assist its shipment risk US economic penalties. A tanker carrying Iranian oil to Syria was detained last month by the Egyptian authorities as it travelled through the Suez Canal, according to Iranian state media. Cairo denied the reports and insisted that the waterway remained open to Iranian vessels.
https://twitter.com/JuliaDavisNews/stat ... 3853694981
https://www.thetimes.co.uk/article/8b65 ... 799171edee
Ainus, mida me ajaloost õpime, on see, et keegi ei õpi ajaloost midagi.
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, tuleb vastu lasta.
EA, EU, EH
kaugeltuuriv
Liige
Postitusi: 7191
Liitunud: 13 Sept, 2011 17:35
Kontakt:

Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid

Postitus Postitas kaugeltuuriv »

ruger kirjutas:Venemaa pakkus Iraanile võimalust oma naftat välja vedada üle Kaspia mere ja Krimmi
Russia has offered to help Iran to skirt US sanctions by allowing it to transport crude oil through ports in Crimea, in a further sign of growing ties between Moscow and Tehran.

Iran has previously sent oil deliveries to Syria and Turkey through the Suez Canal. That route has become problematic, according to Iran and Syria, since President Trump pulled out of a nuclear deal with Tehran and imposed economic sanctions.

Countries that purchase Iranian oil or assist its shipment risk US economic penalties. A tanker carrying Iranian oil to Syria was detained last month by the Egyptian authorities as it travelled through the Suez Canal, according to Iranian state media. Cairo denied the reports and insisted that the waterway remained open to Iranian vessels.
https://twitter.com/JuliaDavisNews/stat ... 3853694981
https://www.thetimes.co.uk/article/8b65 ... 799171edee
Selline asi ajab USA-l kindlasti kopsu üle maksa.
Kasutaja avatar
Svejk
Liige
Postitusi: 3758
Liitunud: 13 Jaan, 2010 18:32
Asukoht: Põllul
Kontakt:

Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid

Postitus Postitas Svejk »

Mees nagu MG 42 8) :

ЖУКОВСКИЙ. Для какой России свежая отчетность Росстата?
https://www.youtube.com/watch?v=ojSwPICoFSY

"Rassiija on ainus maa maailmas, kus on oma teooria makroökonoomikast" ja muid toredaid pärleid.
"Vaated ja veendumused pärinevad tunnetemaailma sügavikest ja loogika on enamasti vaid kuuleka intellekti abivalmis instrument põhjendamiseks ja õigustamiseks"
"Maul halten und warten diner!" (lõuad pidada ja lõunat oodata!)
Kasutaja avatar
ruger
Liige
Postitusi: 19208
Liitunud: 04 Juul, 2009 12:29
Kontakt:

Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid

Postitus Postitas ruger »

Vene riigi kullatagavarad on suure kiirusega kasvamas. Kulda ostetakse kokku väga suures koguses. Selle aastaga kasvanud ca 42% võrreldes eelneva aastaga. Väärtus nüüdseks üle 100 miljardi dollari. Ka teised rahavarud on hoogsalt kasvanud.
Russia's reserves hit 5y high at $530bn. On way to an all-time high as massive gold stash is now worth more than $100bn. Value of Russia’s gold reserves climbed 42% in the past year. Kremlin is diversifying from US assets and gold has rallied.
Pilt
https://twitter.com/Schuldensuehner/sta ... 8555602945
https://www.bloomberg.com/news/articles ... 00-billion
Ainus, mida me ajaloost õpime, on see, et keegi ei õpi ajaloost midagi.
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, tuleb vastu lasta.
EA, EU, EH
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36425
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid

Postitus Postitas Kriku »

Kriku kirjutas:
Macron ei öelnud, kas ta tahab kaotada Venemaale Krimmi annekteerimise ja Ida-Ukraina konflikti sekkumise eest kehtestatud sanktsioonid, aga märkis, et uued sanktsioonid „ei ole meie huvides”. Macroni sõnul on aeg „meie suhted Venemaaga ümber mõelda”. Mida see tähendab, ta ei täpsustanud, vahendab Associated Press.

Macron hoiatas oma kõnes, et Venemaa kaugemale eemale tõrjumine oleks „sügav strateegiline viga”. Macron ütles, et Euroopa nõrkused ja vead on aidanud Venemaal tugevdada oma liitu Hiinaga ja taastada oma mõju Süürias, Liibüas ja mitmel pool Aafrikas.

Macron ja Venemaa president Vladimir Putin kohtusid eelmisel nädalal ja lubasid anda uue tõuke rahuläbirääkimistele Ukrainas. Muudes küsimustes jäid nad aga erimeelsustele.
https://www.delfi.ee/news/paevauudised/ ... d=87248581
Prantsuse välisminister Moskvas suhteid taastamas: https://www.delfi.ee/news/paevauudised/ ... d=87381047
Leo
Liige
Postitusi: 3303
Liitunud: 27 Dets, 2006 20:35
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid

Postitus Postitas Leo »

Kulla kokkuostmine võib olla seotud sellega, et kuld on üks väheseid võimalusi investeerida pidevalt kukkuva kursiga rublasid. Teiseks on ju pangaintressid hetkel nullilähedasid või isegi negatiivsed. Isegi ostaks kulda, kui oleks üleliigset raha.

Prantslaste sebimine Moskva suunal näitab, et majandussanktsioonidest ollakse nõus loobuma või püütakse mingi diil teha, et pranstlased saaksid kolmandate riikide kaudu oma toodangut ikka Venemaale eksportida.
Kasutaja avatar
ruger
Liige
Postitusi: 19208
Liitunud: 04 Juul, 2009 12:29
Kontakt:

Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid

Postitus Postitas ruger »

Vene merejalavägi hõivas nende Põhjaväila reegleid rikkunud Vene enda kaubalaeva
Light speed boats were put on the water and marines subsequently boarded cargo ship «S. Kuznetsov».

It is believed to be the first time ever that the Northern Fleet takes this kind of action against a commercial ship in the area.

The operation was conducted in the Solnechaya Bay on the northernmost tip of great peninsula Taymyr, the Northern Fleet informs. It was marines from the anti-submarine vessel «Vice-Admiral Kulakov» that conducted the raid.

It was done in cooperation with forces from the Coast Guard.

It is not known what kind of violations that the «S. Kuznetsov» is suspected of. The ship is now located on the coast of the Taymyr Peninsula, coordinates from the Northern Sea Route Administration show.

According to the Northern Fleet, the action against the vessel included control of premises for staff and cargo, as well as ship documentation and personal crew papers. A series of violations were revealed and legal follow-up is in the making, representatives of the Navy confirm.
https://thebarentsobserver.com/en/secur ... So.twitter
Ainus, mida me ajaloost õpime, on see, et keegi ei õpi ajaloost midagi.
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, tuleb vastu lasta.
EA, EU, EH
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36425
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid

Postitus Postitas Kriku »

Päikeseenergia tulevikust:
Sharp on suutnud arendada paneelid, mis suudavad päikeseenergiast omandada 34 protsenti. Praegu on turul saada paneelid, mille efektiivsusnäitajad on 20 protsendi peal. Sharpi paneel on üliõhuke, 0,03 millimeetrit, mistõttu saab seda kanda pea igale poole.
https://majandus24.postimees.ee/6778075 ... b-igavesti
https://global.toyota/en/newsroom/corpo ... 87347.html
https://www.bloomberg.com/press-release ... -electrifi

Juba 2013. aastal kiitles Sharp 44,4% efektiivsusega elemendi prototüübiga: http://www.sharp-world.com/corporate/news/130614.html
Kasutaja avatar
kaur3
Liige
Postitusi: 6208
Liitunud: 26 Juul, 2005 12:09
Kontakt:

Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid

Postitus Postitas kaur3 »

Soome panga väike uurimus sanktsioonide ja vastusanktsioonide kohta.
BOFIT Policy Brief 2/2019 13 September 2019
Iikka Korhonen: Sanctions and counter-sanctions – What are their economic effects in Russia and elsewhere?
https://helda.helsinki.fi/bof/bitstream ... sequence=1
Puurija
Liige
Postitusi: 1666
Liitunud: 01 Mai, 2014 11:20
Kontakt:

Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid

Postitus Postitas Puurija »

Euroopa Liidu Moskva-esinduse juht Markus Ederer: „Euroopa Liit võib kaotada kõik, kui ignoreerib tektoonilisi strateegilisi muutusi Euraasias. Koostöö mitte ainult Hiinaga, aga ka Venemaaga on vajalik tingimus, et olla mängus ning kasutada tugevusi, mis meil on. Soovitan koostööd ilma kõrgetasemelise poliitilise osaluseta viies valdkonnas: Arktika, digitaalvaldkond, koostöö Euraasia majandusliiduga, regionaalse infrastruktuuri arendamine ning Põhjadimensiooni raames koos EL-i mittekuuluvate Norra ja Islandiga, et tegeleda tõhusalt konkreetsete tehnilise taseme küsimustega. Selle eesmärk oleks luua raamistik mõttevahetusteks Euroopa Liidu kauase huvi valdkondades ning see peaks hõlmama Euroopa Komisjoni ametnikke ja ettevõtluse esindajaid. Koondatud ideed keskenduvad valdkondadele, mis kui jäetakse meie konkurentidele, oleks kõige kahjulikum EL-i huvidele: digitaalvaldkond, raud- ja maateetransport, tollid ja standardid. 5G tehnoloogiate alal võiks Euroopa ettevõtete nagu Nokia ja Ericsson olla Venemaal võimalusi. Venemaa on huvitatud mõttevahetusest Euroopa Liiduga privaatsuse teemal digitaalses maailmas. Soovime rohkem teada EL-i regulatsioonidest suurandmete liigutamisel, kuna tunneme, et meil on selles valdkonnas õiguslik puudujääk. Venemaa on huvitatud Euroopa ettevõtete toodangust, näiteks moodsate rongide osas, kus Alstom ja Siemens konkureerivad Hiina ettevõtetega.“
Diplomaat: „Osa EL-i liikmeid on liiga varmad Moskvaga suhteid taastama, arvestades, et Venemaa ei ole oluliselt oma käitumist muutnud. See on väga kahetsusväärne. Nad pööravad tõesti iga kivi ümber, et leida võimalusi suuremaks koostööks.“
Ajakirja Diplomaatia peatoimetaja Erkki Bahovski: „Tegemist on siiski vaid EL-i Moskva esinduse juhiga, kes ei määra lõppkokkuvõttes EL-i välispoliitikat. Huvitav oleks teada, mida arvab sellest tema Ukraina kolleeg Matti Maasikas. Kuna EL-i välispoliitika nõuab kõigi liikmesriikide konsensust, võivad Eesti ja teised tema mõttekaaslased suhete soojenemise Venemaaga blokeerida. Teisest küljest tähendab konsensus ka sanktsioonide osas konsensust. Seni on sanktsioonid Venemaa vastu jõus püsinud, kuid järjest rohkem näeme märke, et neid sanktsioone tahetakse leevendada. Pragu tundub, et tihedamatest suhetest Venemaaga pani EL-i või mõned selle esindajad taas rääkima vangide vahetus Ukrainaga. Samas jäi Venemaa kätte endiselt Ukraina vange ja peab ka meenutama, et Ukraina meremehed oli Venemaa lihtsalt röövinud. Kokkuvõttes võib nentida, et Euroopa Liit on asunud tegema Realpolitik'i ja hakkab tasapisi hülgama väärtuspõhist poliitikat. Seda näitab ka Markus Edereri kiri.“
https://www.err.ee/980689/el-i-saadik-m ... -venemaaga
https://www.delfi.ee/news/paevauudised/ ... d=87439541
tympsa
Liige
Postitusi: 1432
Liitunud: 14 Mär, 2013 14:00
Kontakt:

Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid

Postitus Postitas tympsa »

ruger kirjutas:Vene riigi kullatagavarad on suure kiirusega kasvamas. Kulda ostetakse kokku väga suures koguses. Selle aastaga kasvanud ca 42% võrreldes eelneva aastaga. Väärtus nüüdseks üle 100 miljardi dollari. Ka teised rahavarud on hoogsalt kasvanud.
Russia's reserves hit 5y high at $530bn. On way to an all-time high as massive gold stash is now worth more than $100bn. Value of Russia’s gold reserves climbed 42% in the past year. Kremlin is diversifying from US assets and gold has rallied.
See peaks olema siis ca 2100 tonni . Venemaa pole küll geograafiliselt päriselt see,mis N.Liit, kuid kullavaru venelased pole kunagi lahkunud liiduvabariikidega jaganud,nii et võib öelda,et N. liidu kuld oligi/ saigi Venemaa kullaks .

Ja 1954.a. hindas CIA N.Liidu kullvarudeks 3550 tonni .Ehk tollal siis unts maksis 35 dollarit ja neid untse oli N.Liidul 4 miljardi dollari eest .

https://www.cia.gov/library/readingroom ... 496246.pdf

Nii et kõigi aegade tipu poole on veel Kremlil kauge tee minna kulla kogumisel .Vaid pisut üle poole on sellest, mida Stalin pärandas järeltulijaile .
kaugeltuuriv
Liige
Postitusi: 7191
Liitunud: 13 Sept, 2011 17:35
Kontakt:

Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid

Postitus Postitas kaugeltuuriv »

Ei oska nüüd pakkuda,kas EL Moskva suursaadik on sakslane või austerlane(nimi on germaanipärane) aga ega ta ilma Saksamaa toetuseta sellist juttu ikka väga suust välja ei aja.Vaevalt,et sakslane või austerlane kukuks samasugust juttu ajama nagu prantslased.
Pange tähele,et,ka Soome on asunud aktiivselt sakslaste-prantslaste retoorika taha.
Ühest küljest tegeletakse õngitsemisega,et vaadata millised riigid jätkavad peale brittide lahkumist Venemaa suunal konservatiivset ja sanktsioonidele suunatud poliitikat.Ja,kes sooviks midagi a la Willie Branti taolist vanade aegade poliitika taasteket.
Teisalt suursaadik ise ka ütles vastuvaidlejad välja,Balti riigid+Poola.Pakuks,et ka Rumeenia ei ole suursaadikuga nõus ning ka Horvaatija ja Sloveenia,kes on üle elanud Jugoslaavia lagunemise ning Venemaa toetusel toimunud Serbia agressiooni.Rootsil on kindlasti omad julgeolekumured,mis minu arvates liigutaks selle riigi pigem järgma minimaalselt kriitilist suhet Venemaaga aga Norra ja Islandi panemine enda taha oli küll suursaadiku poolt mõõdalask.Holland tavaliselt järgib brittide käitumise malli,isegi,kui viimased ei ole enam EL-is.Hungari kindlasti koos Itaalia ja Prantsusmaaga tahaks sanktsioone lõdvendada,mul ei ole selles kahtlust,samuti nagu Belgia.Tsehhid-slovakid ja bulgaarlased vaatavad aga kust tuul puhub.
Poola tundub kujuneb vastukaalu juhtosaks,kes võiks muutuda pinnuks nn.uue Branti poliitika suuna soovijate pepu all.
Puurija
Liige
Postitusi: 1666
Liitunud: 01 Mai, 2014 11:20
Kontakt:

Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid

Postitus Postitas Puurija »

Eesti Raudtee müüs umbes 680 000 euro eest umbes kuu aja eest maha uhke Moskva kesklinna korteri, kus ettevõtte esindus kaks kümnendit tegutsenud oli, ja kolis märksa tagasihoidlikumale pinnale.
Eesti Raudtee juht Erik Laidvee: „Tšistoprudnõi bulvari lähistel asuv korter on viletsas seisukorras.“
Eesti Raudtee endine välissuhete osakonna juht Elma Mustonen vaidleb Laidvee sellele väitele vastu.
https://www.aripaev.ee/uudised/2019/09/ ... nduse-maha

Venemaa majandusarenguministri asetäitjale Pjotr Zaselski: „Ettevõtetes <...> ei tee töötajad 30-40% ajast mitte midagi. Meie ülesanne ei ole selles, et kokku hoida tööpäeva, vaid selles, et nad saaksid teha selle kasulikuks. Kindlaid parameetreid neljapäevasele töönädalale ülemineku kohta praegusel hetkel ei ole. Lõpliku järelduse töönädala lühendamise kohta võib teha siis, kui skeemi katsetatakse suure hulga ettevõtete peal, sest eksperiment ainult ühe ettevõtte raames tulemusi ei anna.“
https://arileht.delfi.ee/news/uudised/v ... d=87446515

Välispoliitika ekspert Kadri Liik: „Pigem on tõesti tegu tehnilist laadi ideedega, mis on teostatavad praeguses poliitilises kliimas ja on sanktsioonidega kooskõlas. Endiste suhete baasiks oli arvamine, et Venemaa laias laastub jagab Euroopa väärtusi ja muutub meiega üha sarnasemaks. Praeguseks on kõik - nii Euroopas kui Venemaal - aru saanud, et seda ei juhtu. See tähendab, et edasine suhtlus saab baseeruma hoopis teistsugusel kontseptuaalsel raamistikul. Venemaaga hakatakse rääkima mitte kui ühega "omadest", vaid kui ühega paljudest riikidest maailmas, kes ei ole nagu meie. Edereri ettepanekuid ma näeksin justnimelt sammuna selles suunas. Praegu Euroopas levivatest ideedest on pigem Macroni mõtlemises näha realistliku Venemaa-tunnetuse defitsiiti, aga ma ei dramatiseeriks ka seda üle. Teised riigid tasakaalustavad teda; ja mõnikord on liig-uljastele poliitikutele väga tervislik püüda Venemaaga milleski kokku leppida ning siis Venemaa reaalsetele "punastele joontele" põrkuda.“
https://www.err.ee/980976/liik-el-i-mos ... -kooskolas

Postimehe ajakirjanik Jaanu Piirsalu: „Üle aasta pindalalt Eestist suuremat Bogutšanski rajooni juhtinud Vladimir Saari igapäevane mure on seotud just kõigega, mis puudutab infrastruktuuri, mis on rajatud peamiselt veel Nõukogude ajal ning mis laguneb kiiremini, kui uut jõuab ehitada. Peale rajoonikeskuse näevad ülejäänud külad välja nii nagu seal oleks aeg seisma pandud. Aga pole üldse kindel, kas kohalikud väga tahavadki sinna tänapäevaseid hüvesid, sest traditsioonilise elulaadiga, mille üks osa kehvad teed, on nad juba harjunud ning mingis mõttes see kaitseb neid hirmutava moodsa maailma pealetungi eest. Bogutšanski alumiinimumitehas on rajooni suurim ettevõte, mis kuulub 50/50 tuntud suurärimehele, USA sanktsioonide alla sattunud Oleg Deripaskale ning Venemaa hüdroelektrijaamu haldavale riiklikule RusGidrole. Võimas tehas asub keset Siberit, tooraine tuleb tehasele Austraaliast ning valmistoodang reisib omakorda peamiselt Hiinasse ja Kagu-Aasiasse. Ettevõtte töötajatele rajatakse kõrvalasuvasse Tajožnõi asulasse moodne linnak. Alumiiniumitehase töötajatele ehitatav mirkorajoon Tajožnõi asulasse, mis muidu on üsnagi laokil väljanägemisega. Uus rajoon näeb välja nagu ühes vales kohas kasvav roos. Peale värviliste elumajade ja mänguplatside ehitab tehas neile koostöös riigiga ka lasteaia, kooli, haigla ja poed. Lasteaed ja kool tulevad basseinidega. Nagu välismaale oleks sattunud! Tehasesse töölevõtmisel kehtib reegel, et eelkõige võetakse neid mehi, kelle abikaasa tahaks töötada ehitatavas haiglas, koolis või lasteaias. Sa võid küll tahta pääseda külast, aga küla tuleb ikkagi sinuni. Tajožnõis vabalt ringi hulkuvad lehmad alumiinimumitehase moodsas elurajoonis. Suured elumajad annavad neile mõnusat varju. Ja ilmselt on ilusate majade vahel ka rohi rohelisem. Nagu ikka Venemaal siis on enne talve kohalikele võimudele peamine mure, kas katlamaja saab tööle õigeks ajaks. Nõukogude-aegsed ahnelt sütt tarbivad ajast ja arust katlamajad on Venemaa maarajoonide jaoks tõelised õnnetused. Tajožnõi asula katlamaja sai küll uue sisseseade ja katlad, aga kohalikud kardavad, et katlamaja hoone ise võib kokku variseda. Uue soojatootmise infrastruktuuri rajamine maarajoonidesse nõuab meeletuid investeeringuid, mille mastaape on meil isegi raske ette kujutada. Siberis tähendab häireteta soojatootmine elu küsimust. Tööliste UAZ-ik mõõtmas Tajožnõi asula Tšapajevi tänava auke. Õnneks on kuiv aeg. Kohati pole vahet, kas sõidas asulas või kuskil metsateel. Need vihmaga mudaauguks muutuvad tänavad ja kahekordsed puust barakid on teravas vastuolus asula teises otsas asuva alumiiniumitehase kvartaliga. Kohalikel teedel on korviga tsikkel IŽ-Jupiter kõva tegija. Antud eksemplar on pargitud 8000 elanikuga Tajožnõi asula keskuses asuva viiekorruselise kortermaja ette. Püüdmist ei saa kohalikele ette heita, mida tõestab ka antud oludes mõnus mänguväljak, mille peamine pluss on suurus ja täielik murukate. Maja enamus aknaid on uued ja plastikust. Hoovis kohtasin tunkedes Aasia-päritolu mehi, kes küsimusele, kust nad on ja mis tööd teevad siin kauges Siberi asulas, kiiresti lahkusid ja maja ühte trepikotta sisenesid. Lahke kohalik pensionärist mammi seletas, et tegemist on töölistega Põhja-Koreast, kes pidid kusagil ehitusel töötama ning võõrastega polevat neil lubatud rääkida. Rehvivahetustöökoda Tajožnõi asulas. Väheseid mõistlikke ärisid sealkandis, arvestades kohalikke teid. Kuigi rehvivahetustöökodasid on palju, siis nälga ei paista keegi neist jäävat. Bogutšanski rajooni administratsioon Bogutšanõ asulas, kust Vladimir Saar kõike seda Siberi ilu juhib. Rajooni keskus jätab väärika Siberi mulje: kuigi siin pole lihtne, siis vähemalt püütakse asulat korras hoida. Ikkagi rajooni pealinn ning teiseks on tegemist ikkagi ajaloolise kohaga: Siberit vallutanud kasakad maabusid siin Angara jõe kaldal juba ligi 400 aastat tagasi. Kohalik põlisrahvas on evenkid, keda ma kordagi ei kohanud. Evenkid on juba ammu kaugemale põhjapoole kolinud. Tervitus minevikust, Bogutšanõ rahvaste sõpruse parki kaunistavad kunagise Nõukogude liiduvabariikide lipud. Näha on, et pargi ja lippude eest hoolitsetakse, sest kes teab, mis ajad veel tulevad. Esialgu liigub aeg omasoodu edasi: pooled Bogutšanõ elanikest vaevalt, et enam mäletavadki Nõukogude aega. Pargis seisavad veel Lenin ja sotsialistliku töö kangelaste autahvlitega allee. Kohalikud kapitalistliku töö kangelased pole sellist au ära teeninud. Need poisid on Nõukogude ajast ainult kuulnud, ja küllap on neil ka tegemised teistsugused kui Nõukogude aja poistel. Kambakesi aia otsas kõõlumine ja möödakäijate kommenteerimine on aga jäänud. Pildistamisele reageerisid nad nagu algajad avaliku elu tegelased. Keegi neist hüüdis: “Poisid, meid pildistatakse!”, mille peale ajasid nad kõik kaelad pikaks, et kes ometi ning järgmisel hetkel olid kõik aia otsast kadunud. Kahe päeva jooksul ei näinud ma Bogutšanõs ühtegi last, kes oleks tänaval kõndinud nina nutitelefonis. Siia on veel jäänud vana head lapsepõlve. Bogutšanõ lennujaam, kust Krasnojarskisse käib lennuk kaks korda nädalas. Ligi kahe tunnise lennu eest tuleb ühe otsa piletina välja käia 5500 rubla ehk 80 eurot. Kohalike jaoks on see suur raha. Nemad eelistavad sõita ligi 600 kilomeetrit Krasnojarskisse bussiga, mille reis kestab veidi kauem kui 12 tundi. Bussipilet maksab 1600 rubla ehk 23 eurot. Bogutšanõ üks mitmest lasteaiast. Hästi ja armastusega hoitud. Näitab, et kui väga tahta saab kõike ilusti teha. Sõjale pühendatud monumendid on Siberis kõikjal hästi hoitud. Siberlastest koostatud diviisid oli II maailmasõjas Punaarmees ühed võitlusvõimelisemad, mistõttu kasutati neid tihti tulistes kohtades. Tagajärjeks olid suured kaotused. See sõjale pühendatud monument seisab Bogutšnõ noortekeskuse hoovis ehk et siis kannab ka patriootliku kasvatuse eesmärki. Bogutšanõs elav Sergei jagab kalasaaki, mida tõi talle tuttav kalamees. Tegemist on nalimi-nimelise, valge lihaga üsna maitsva kalaga. Sergei jagab saagi nelja ossa: endale, sõbrale, sugulasele ja ülemusele. Kõige suuremad kalad lähevad ülemusele. Kohalikud väitsid, et kalaga läksid lood kehvemaks peale seda kui 150 kilomeetrit ülesvoolu ehitati võimas Bogutšanski hüdroelektrijaam. aade Angara jõele Nevonka küla juures. Inimesed on siin elanud sajandeid ning ei kavatse kuhugi kolida. Vaade soojendab muidugi südant iga päev. Bogutšanski hüdroelektrijaam on Venemaal kõige kauem ehitatud omataoline jaam. Selle rajamise ideest rääkis esimest korda tollane Nõukogude liider Nikita Hruštšov juba 1960-ndate alguses. Jaama hakati reaalselt ehitama 1970-ndate keskel, aga valmis jõuti ning käiku lasti alles 2014. aastal. Elektrijaama tamm pole väga kõrge, veidi alla 100 meetri, aga see-eest üks pikimaid Venemaal, 830 meetrit. Kohalik leiutis “korobuška” ehk “karbike” kujutab endast kohalikes oludes asendamata IŽ-Jupiteri modifikatsiooni, kus külgkorvi asemele on pandud suur puust kast. Fotol olevad Govorkovo küla elanikud kiidavad, et puust kastis on palju mugavam sõita, sest saab jalgu sirutada ning sinna mahub ka rohkem marja- ja seenekorvi. Bogutšanski hüdroelektrijaamast üle Angara jõe asuvad kaks suurt kolooniat. Kohe üle tammi teisele kaldale sõites tervitab suur plakat: “Tähelepanu, siin asuvad parandusasutused. Juhuslik kaasreisija võib osutuda põgenenud kurjategijaks!” Kohaliku mehe sõnul algavad põgenemised kohe, kui saabub kevad ja soojemad ilmad. Jõgi polevat eriliseks takistuseks, sest kuigi tammist ülesõitu valvatakse, siis võib alati kaubale saada mõne kaastundliku kalamehega, kes sind paadiga üle viib. Vangide tagaajamine on kevaditit ja suviti kohalikele politseinikele ja muudele ametnikele levinud meelelahutus. Enamus kõnniteedest on Bogutšanõs laudadest. Peale selle, et see on keskkonnasõbralik, on seda ka lihtsam parandada kui asfaldist kõnniteesid ning need ei muutu poriseks. Kui mädanebki mõni laud ära, siis paned lihtsalt uue. Pealegi ei lagune laudadest tee iga aasta, mis kipub juhtuma aga asfaldiga. Kohalik puit on müstika omaette. Bogutšanski kohalikud saeraamid võtavad vastu puitu alates 32-sentimeetrisest läbimõõdust, ülejäänud on nende jaoks liiga peenike, pole mõtet jännata. Talvepuude tegemine pole siinkandis naljaasi, kui pead kõiegpealt saagima ning seejärel ahjupuudeks lõhkuma selliseid jämedaid palke nagu fotol.“
Alloleval veebilehel galerii!
https://leht.postimees.ee/6779654/tervi ... t-siberist

Krasnodari krai arbitraažikohtu pressiteenistus: „(Venemaa oligarh Oleg) Deripaska andis oma maine taastamiseks 13. septembril hagi Times Newspapers Limited, Telegraph Media Group Limited ja The Nation Company LLC vastu.“
Deripaska esindaja: „Hagi on seotud tema suhtes kehtestatud sanktsioonidega. USA on sanktsioonide kehtestamisel tuginenud vaid kolmele ajaleheartiklile, mis avaldati enam kui 10 aastat tagasi. Neis artiklites on Deripaska suhtes erinevaid konkurentide süüdistusi, aga ka kuulujutte ja väljamõeldisi. Need süüdistused ei leidnud kunagi kohtus kinnitust ega vasta tõele.“
Forward Legali advokaat Danil Buharin: „Kuna kaebaja on Venemaal, siis peab asja arutama Venemaa kohus. Ei ole oluline, et väljaandjad on välismaa ettevõtted.“
http://www.interfax-russia.ru/South/new ... id=1065443
https://kad.arbitr.ru/Card/ffaf7a72-154 ... f2d916cffe
https://www.vedomosti.ru/technology/art ... -izdaniyam

Venemaa keskpank: „Kulutamine võib osaliselt tagasi pöörata majanduse senise arengu.“
Analüütik Christopher Granville: „Poliitiline surve midagi majanduskasvuks teha on väga suur. Kui valitsus tahab kulutada, siis keskpank muutub veel ettevaatlikumaks.“
https://www.bloomberg.com/amp/news/arti ... ntral-bank

Venemaa regioonide analüütik Vadim Štepa: „Veel on huvitav Karjala näide, kus karjala keelel riigikeele staatus puudub, kuna teda kirjutatakse ladina tähestikus, aga Venemaa seadused nõuavad kõikidele riigikeeltele kirillitsat. 10. septembril toimus Udmurtia pealinnas Iževskis enneolematu sündmus. Kohaliku ülikooli õppejõud, filosoof Albert Razin pani end Udmurtia parlamendi ees põlema. Algul nägi see välja otsekui üksikpikett plakatiga, millel olid read: „Kui homme mu keel hääbub, siis olen valmis täna surema.” Aga siis viiski pikettija oma sõnad ellu... Ta suri samal päeval ulatuslike põletushaavade tõttu. Albert Razini teost ei rääkinud ainuski Vene telekanal ainsatki sõna. Paljud, kes sellest teada said, küsivad aga: kas tõesti on udmurdi keele olukord nii katastroofiline, et tuli astuda nii meeleheitlik samm? Filosoof aga erinebki harilikest inimestest selle poolest, et tunnetab ühiskondlikke probleeme teravamalt ning võib minna säärase radikaalse lahenduseni, et probleemile üleüldist tähelepanu tõmmata.“
https://epl.delfi.ee/arvamus/vadim-step ... d=87470977
kaugeltuuriv
Liige
Postitusi: 7191
Liitunud: 13 Sept, 2011 17:35
Kontakt:

Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid

Postitus Postitas kaugeltuuriv »

Soovitan sanktsioonide ning ka Macroni jutu valguses kuulata viimast Välismäärajat KUKU-s,21 septembrist.
Pool juttu on küll Iraanist aga pool juttu Venemaast,Prantsusmaa suundumusest(või soovist Venemaa suunal),meile alarmina kõlama USA ja EL juhtriikide Saksamaa ning Prantsusmaa suhetest ning Venemaa taktikast.
Kõlama jääb mõte,et sanktsioonid(senised) ikkagi toimivad aga Venemaa teeb kõik võimaliku,et korra omas majas,kasvõi karmide sisereeglitega(minu arvamus) kuidagi viisi kontrolli all hoida.Lootes sellele,et ühel maal Lääs tüdineb.
Ja esimesed suuremad mõrad on selle taktikaga selgelt tekkinud.Prantsusmaa on selgelt muutmas oma positsiooni(kui keegi on osav netis ja leiaks Macroni teksti oma suursaadikutele,pidavat üleval olema nii prantsuse,kui inglise keeles,siis saaks ka põhjalikumalt sellega tutvuda nagu Vare seal saates soovitab).
Tõsi EL ei saa dikteerida tingimusi sanktsioonide suunal USA-le(muutmise osas),mis muidugi on paras konnasilm nii Macronile,kui Saksamaa majandus ja poliiteliidile.
Vare toob ka ära huvitava fakti,mida laiemalt ei teata.Nimelt olevat Venemaa informeerinud Lääneriike sellest,et eelmisel aastal kaalutud SWIFT-i sulgemine Venemaa oleks neile neile tähendanud otsest sõjakuulutamist ning Venemaa oleks vastanud ka vastavalt.Kaitseminister otseselt seda fakti ei kommenteerinud,pakun,et,sellel võib olla seos mingi salastusega.Aga Vare oli sellest teadlik,võimalik,et oma sidemete kaudu.
Mõlema arvates on otsustav,kuidas Venemaa käitub uuel nn.Minski kohtumise raames.Tõsi,kohtumine oleks juba pidanud toimuma(16 september) aga Venemaa nõudmised olid(huvitav,huvitav) järsult suurenenud,sisuliselt tahab Venemaa täieliku autonoomiaga piirkonda Donbassi,kusjuures Ukraina ei saaks tagasi kontrolli oma piiride osas.See olevat pannud Prantsusmaa vist rumalasse olukorda ning kohtumine viibib.
Seal saadikutele antud kõnes olevat teatatud ka uus ametlik liin sanktsioonide kohta.Muutmine või mitte seostatakse osaliselt Minski protokolli täitmisega ning enam uusi(ma mõtlen siin täiendavaid) ei taheta vastu võtta.Võimalik,et aprillis läbi kive ja kändude antakse veel pool aastat juurde kehtivaid sanktsioone juurde aga pikemaks ajaks neid enam ei ennustatud.
Kasutaja avatar
Health
Liige
Postitusi: 863
Liitunud: 25 Aug, 2019 14:13
Kontakt:

Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid

Postitus Postitas Health »

kaugeltuuriv kirjutas:(kui keegi on osav netis ja leiaks Macroni teksti oma suursaadikutele,pidavat üleval olema nii prantsuse,kui inglise keeles,siis saaks ka põhjalikumalt sellega tutvuda nagu Vare seal saates soovitab)
https://lv.ambafrance.org/Ambassadors-c ... e-Republic

Kas akf mõtles seda kõnet?
Suletud

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: mcraimond, Otokas, pikk, tomest ja 27 külalist