Luhamaa piiripunkti Eesti veterinaarkontrolli ametnikele ei sobinud Eesti tippsportlaste Gunnar Klettenbergi ja Urmas Raagi hobuste dokumentidel pitsatite päritolu ning nende paberile löödud asukohad.
Klettenbergi abikaasa Katri Klettenberg: „Vale pitsati asukoha tõttu ei lasknud meie oma Eesti veterinaaramet Luhamaa piiril hobuseid Eestisse. See on uskumatu.“
Sportlastel soovitati tagasi minna ja paberid korda teha. See aga oli võimatu, sest Venemaale minekuks polnud neil enam viisasid ega sissesõidu sertifikaati.
Katri: „Isegi kui veterinaaramet Moskvas paberid puudulikult täitis, siis ei saa ju hobused selle pärast kannatada. Nemad (loomakaitse) ei saa riigi vastu minna. Ma ei tahagi ju seda. Isegi kui dokumendil on pitsat vale koha peal, siis hobustel on ju kiip ja pass. Ma seisan hobuste eest, kes pühapäeval hüppasid 150 sentimeetri kõrguste takistustega võistlusrada. Neil on järjest enam halb, kui peavad furgoonis nelja jala peal ühe koha peal seisma. Kes vastutab, kui hobuste tervisega seal midagi juhtuks. Suur tõenäosus on, et hobustel võivad tekkida koolikud, transpordipalavik. Kas ametnikele jõuab nende tegevuse tagajärg pärale alles siis, kui mõni hobustest ära sureb. Tegemist on ju kallite võistlushobustega. Üle piiri on need samad hobused käinud tänavu mitu korda. Kohe meenuvad sõidud mais ja juunis Peterburi ja nüüd septembris Moskvasse. Kõigil on kiibid ja passid. Tegemist on nii-öelda piirile tuttavate loomadega. Pidasin esmapäeva õhtul Veterinaar- ja Toiduameti peadirektoriga pikki telefonikõnesid. Tundub, et ametnikud pole tõesti inimesed.“
Kui kardetakse haigusi, saab hobused karantiini panna. Seda pakkusid sportlased ka piiril, et hobused saaks paberite ootamise ajaks Luhamaale talli. Kuid selgus, et tallis on hobustele ainult üks koht. Kui ühel hobustest hakkas piiril furgoonis seistes paha, pidi sportlane loomaga jalutama, sellest jäid aga tee peale hobusekapjadest jäljed ja nii saadi piiripunktis veel riieldagi. Sportlased said täna hommikul lõpuks piiripunktist liikuma ja jõudsid varahommikul koju. Millised on sellise reisi tagajärjed hobustele, selgub hiljem.
Veterinaar- ja Toiduameti kauplemise ning impordi ja ekspordi osakonnajuhataja Regina Pihlakas:: „Antud juhtumi puhul esitati piiripunktis mittenõuetekohased dokumendid, kus oli antud ebaselge ülevaade loomade tervislikust seisundist, ei selgunud veterinaararst, kes dokumendid koostas ning puudusid vajalikud pitsatid. Sellised dokumendid ei olnud piisavad, et tagada ülevaade EL-i sisenda soovivate loomade tervisest ning seetõttu võis sellega kaasneda potentsiaalne oht kogu Eesti hobustele sissetoodavate ohtlike nakkushaiguste näol. Olukorrale asuti kohe lahendust otsima ning Venemaa pädev asutus lubas esimesel võimalusel saata korrektsed dokumendid. Kahjuks aga dokumentide saatmine viibis. Seni pakuti piiripunktis väidetavalt haigele hobusele võimalust peatuda piiril olevas hobuste kontrollipunktis, kus on olemas ka hobustele mõeldud spetsiaalne boks. Sellest võimalusest sportlased keeldusid. Oluline on siinkohal välja tuua, et piiripunkti näol pole tegemist hobuste karantiseerimiskohaga ning Luhamaa vahetus läheduses puudub selline koht, kus hobuseid pikaajaliselt hoida. Piiril toimub eelkõige kontroll, mitte hobuste pidamine. Dokumendid saabusid õhtul hilja ning koheselt edastati need Luhamaa piiripunkti. Piiripunktis asuti dokumente vormistama ning selleks tuli kohale ka lisaametnik, et protsess toimuks võimalikult kiiresti. Umbes südaöö paiku lõppes dokumentide vormistamine ning edasi tegeles hobustega toll.“
https://maaelu.postimees.ee/6780146/ees ... unni-kinni