Merevägi ja rannakaitse

Vasta
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Juba mõne aja tagune uudis indikatsiooniks laevade pidamise kulude kohta: käimasolevad Hamina laevade uuendustööd
https://defence-blog.com/news/patria-si ... craft.html
http://www.defense-aerospace.com/articl ... -boat.html

Põhiline töö sisu on olemasoleva väike täiendamine (nt asendatakse olemasolevad Rootsi RBS-15 raketid Iisraeli päritolu Gabriel Mk5 rakettidega). Lisavõimekusena lisandub alusele veetav sonar ja (allveetõrje) torpeedod (Rootsi).

Kogu üritus maksab ühe aluse kohta 55 miljonit eurot (220 miljonit nelja aluse peale) ja tõenäoliselt see ei sisalda ka Gabriel rakettide ja Rootsi torpeedode laovaru loomist (mis paigaldatakse ka uutele 2020 programmi alustele).
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
URR
Liige
Postitusi: 703
Liitunud: 13 Sept, 2006 10:07
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas URR »

Kapten Trumm kirjutas:Lihtsalt ajateenistuse pikkus 2-3 aastat võimaldab edukalt koolitada erinevaid spetsialiste ja jääb piisavalt aega ka tegevteenistuseks/kogemuse saamiseks.
Ajateenistuse pikkus 6-12 kuud niiväga mitte.
Aastast piisab madrusele-nooremmaadile küll. Sidekursus, mis on praegu kõige pikem, kestab näiteks kuu aega. Kui lisada SBK, mereväelase baaskursus ja erinevad laevapõhised kursused, saab poole aastaga täiesti adekvaatse meeskonnaliikme. Aasta lõpuks (muidugi siis, kui inimesega tegeletakse ja tal endal tahtmist on) on ta juba hea meeskonnaliige. Probleem on selles, et omandatud oskused, eriti tegutsemiskiirus ja -kindlus, kaovad pärast teenistusest lahkumist kiiresti ära.
Kapten Trumm kirjutas:
Selles ma ei kahtle. Aga kas suudaksid samaaegselt formatsioonis asukohta hoida, sihtmärgi välja valida ja ära lasta? Kas sama kehtib Väinameres? GPS ja meremärkide abita
Arvan, et kui MeV mind heal tasemel 3-4 kuud õpetaks, saaksid hakkama nii mõnegi kirjeldatud asjaga, alusmaterjal on loodetavasti lootustandev, sest teeksin juba enne väljaõpet vahel Ropuchal ja Buyanil ja noh, poide-toodrite järgi sõidaks kah (palju sellel sõidu ajal alla 1 m süvist omaval alusel seda navigatsiooni väga vajagi on - lihtsalt vaja teada olulised karid/madalikud ja ühe silmaga jälgida kajaloodi, palju kiilu all on (Läänemeres läheb üldiselt madalaks aegamööda ja kus ei lähe, on üksikud kohad.
Siis peaks küll ruttu mereväega ühendust võtma (7177000 või navyhq@mil.ee), sest oleks riigikaitse õõnestamine selline talent raisku lasta. Isegi kursus on olemas: mereväe ohvitser-spetsialistide kursus ehk MeVOSK. Lühikirjeldus ja kontaktid on siin: http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/merevag ... erevaekool. Koolitusel osalemiseks ei pea olema tegevväelane.
Remargi korras siiski, et formatsioonis sõit ja mitme asja üheagne tegemine on see, mis kadettidel ja noortel ohvitseridel kuidagi ei õnnestu. Ka väikestel kiirustel. Ja meenub hiljuti kuuldud kolleegi meeleolukas jutustus hilissuvisest paadiretkest Aegna ja Kräsuli vahel, kus ta kohtas madalikul algul ühte ja siis juba kahte paati.
Mis puutub vähem kui meetrise süvisega kolme mehe ja kahe laevavastase raketiga sõjapaati, siis see mu pähe ei mahu. Kui mahukski, siis päramootori kruvi võiks paadi põhjast sügavamale ulatuda. Kui ei ulatukski, võiks ometi mõelda madalvee efektile ja elementaarse ettevaatuse mõttes "ootamatutele teravatele kividele".
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Kapten Trumm »

No eks lollikindlaid asju on vähe ja küllap navigatsioon kuulub ka nende hulka. See paneb ka mind imestama, et olukorras, kus korralik GPS kaadriplotter on täiesti kättesaadavas hinnaklassis, leidub ikka neid, kes suudavad end kuskile kinni parkida. Suure sõja ajal, kui igasugu GPS-id olid tundmatud ja navigatsioon paberkaardiga rappuval torpeedokaatril käis nagu ta käis (sõideti rohkem põhimõttel, et piisavalt kaldast eemal ongi sügav) sõideti ka formatsioonides ja väljaõppeks polnud seal aastatki. Sõja-ajal ohvitsere õpetati kuudega ja reakoosseisu veel kiiremini.

Eesti veed on ikka sellised, kui sul on rajoon kaardilt endale selgeks tehtud (kus on ohtlikud kohad) - seda saab edukalt teha Maa-ameti merekaartide kihi abil) ja hoida kaldast vähegi eemale, siis selline 15 m RIB alusele ohutu 1,0 meetrit on üldiselt olemas igal pool. Ja kus kajalood näitab paadi all 6 m vett, äkki eriti midagi välja ei hüppa - kui hüppab, siis oma viga, hoia silmad lahti (nt murdlaine järgi on näha, kui madalaks läheb). Eks see navigatsioon siis käibki nagu käib - kui vastane GPS-i ära segab, siis tuleb panna silma/radari järgi, sest 40 sõlmese kiirusega kuskil 3 m laines pole enam paberkaardi ja kaarditöö riistadega navigatsioon kuigi võimalik, alus lihtsalt hüppab nii palju, et korrektseid peilinguid nt kaldamärkidele enam naljalt ei võta.

Kräsuli ja Aegna vahe on lihtsalt selline koht, et sinna korraliku navigeerimisvarustusega ma ei roniks. Ma pole seal küll ise käinud, aga möödasõitvalt laevalt olen vaadanud - see kivikülv seal saare ligidal juba viitab sellele, on ohtlikult madal on. Kui me aga räägime Vaindlo ja mandri vahest, siis seal on seda probleemi ikka tugevalt vähem.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Kapten Trumm »

http://www.ridasyacht.com/index.php/power/rib36

Eestis on tegelikult ka üks tootja, kes toodab väga viisakaid RIB kaatreid, paraku on nende standardtoode 11 meetrine (15 m alus tuleks uuesti konstrueerida). Tean, et umbes 10a tagasi maksis (alus osteti Eestisse) selline alus ca 200 tuhat eurot. See on varustatud seejuures kogu mugavusvarustusega, mida taolisele pakutakse ning kasutab sisediiselmootoreid ning Z-kujulisi veojalgu (mis lahendusena on välispäramootoritest kallim, kuid kütuse osas jällegi säästlikum). Ilma valides õnnestus sellisega suvel nt Gotlandil käia.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
URR
Liige
Postitusi: 703
Liitunud: 13 Sept, 2006 10:07
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas URR »

Kapten Trumm kirjutas:Suure sõja ajal, kui igasugu GPS-id olid tundmatud ja navigatsioon paberkaardiga rappuval torpeedokaatril käis nagu ta käis (sõideti rohkem põhimõttel, et piisavalt kaldast eemal ongi sügav) sõideti ka formatsioonides ja väljaõppeks polnud seal aastatki. ....
Eesti veed on ikka sellised, kui sul on rajoon kaardilt endale selgeks tehtud (kus on ohtlikud kohad) - seda saab edukalt teha Maa-ameti merekaartide kihi abil) ja hoida kaldast vähegi eemale, siis selline 15 m RIB alusele ohutu 1,0 meetrit on üldiselt olemas igal pool. Ja kus kajalood näitab paadi all 6 m vett, äkki eriti midagi välja ei hüppa - kui hüppab, siis oma viga, hoia silmad lahti (nt murdlaine järgi on näha, kui madalaks läheb). Eks see navigatsioon siis käibki nagu käib - kui vastane GPS-i ära segab, siis tuleb panna silma/radari järgi, sest 40 sõlmese kiirusega kuskil 3 m laines pole enam paberkaardi ja kaarditöö riistadega navigatsioon kuigi võimalik, alus lihtsalt hüppab nii palju, et korrektseid peilinguid nt kaldamärkidele enam naljalt ei võta.
1. Suure sõja ajal olid torpeedopaatide formatsioonid väiksemad kui 25 või 50 ühikut.
2. Mina ei julgeks viibida laeval/paadil, mille kapten sõidab moel, kus navigatsioon ei ole võimalik.
3. Viimati lingitud 11 meetrise RIBi süvis on pisut üle meetri. Võib eeldada, et sellele lisandub päramootori jalg.
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Kapten Trumm »

See pisut üle meetri on tõenäoliselt seisvas olekus või aeglasel käigul. Kiirusel 40 sõlme ja edasi toimub juba 15 m aluse täisglisseerimine, mille käigus väheneb süvis kuskil 0,3-0,5 meetrini, vees on jalgade otsad ja vindid ning 3-4 meetrit ahtrist. Dünaamiline tõstejõud ja aluse kerkimine tekib muidugi varem. Peipsil Omedu sadamas on näiteks selline huvitav koht, et kel täpne käsi ja julgust natuke, siis sõidab järvele ja jõkke tagasi, kes on koba või ei julge kiiresti, sõidab madalikule, sest sissesõidul on leetseljak, kus on vett natuke üle põlve. Kalapaadid roomavad seal mööda põhja ja kohalikke olusid mittetundvad mehed istuvad oma kallite paatidega madalikul :) Kui aga sellest sõita täiskäigul läbi, ei puutu isegi jala ots põhja.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
tuna
Liige
Postitusi: 600
Liitunud: 20 Juul, 2005 13:35
Asukoht: Kärdla
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas tuna »

Politsei on avastanud, et nende laevastik on "olnud aastaid olukorras, kus merel ei oldud nii palju kui peaks olema".
"Me tahame kindlasti teada seda, mis merealal toimub. Näiteks narkopakkide leidmine, kõik see. Meil on vaja teada, kust see tuleb, miks see tuleb ja kes sellega tegeleb. See on just see, milleks meil on vaja laevastikku tugevadada."
Allikas: https://www.err.ee/981278/ppa-haapsalu- ... imesi-vaja

Olukorra parandamiseks kaotatakse Haapsalu merepäästeüksus. Seletus, miks seda on võimalik teha, kuulub aga pigem meditsiini valdkonda.
"Meil on piirkonnas olemas väga tugevad vabatahtlikud. See on ka üks põhjusi, miks Haapsalu kaalutlusele tuli. Meil on olemas vabatahtlikud, kes on siin 24/7 ja aastaringses valmisolekus. Teist sellist piirkonda Eestis meil ei ole ja kindlasti ka see, et need vabatahtlikud tegelevad ennetusega väga aktiivselt," sõnas [PPA valmisoleku ja reageerimise büroo juhtivkorrakaitseametnik Marge] Kohtla.
Tähendab, inimesed, hakake vabatahtlikeks, kulutage oma aega ja raha. Siis teid kiidetakse ja tõstetakse esile ja viiakse teilt kõrvalt kutselised päästjad ära, et te saaksite veel rohkem vaeva näha. Omavalitsused, kulutage raha vabatahtlike toetamiseks ja arendamiseks, siis viiakse teilt töökohad Tallinnasse. Muide, Vormsil oli küll tavaliste, mitte merepäästjatega seoses sellest lausa juttu. Kohalike kinnitusel ei näinud nad erilist mõtet vabatahtlike päästjate arendamisel, sest oli selge oht, et siis võidakse kutseline komando kinni panna. Siis tegid Päästeameti ülemused suured silmad ja kinnitasid - mälu järgi -, et nad ei tea ühtegi juhtu, kus vabatahtlike edusammude põhjal oleks otsustatud kutselise komando sulgemine. Ja ei läinud paari aastatki, kui politsei astus rivi ette ja kuulutas, et see on hiilgav põhjus kutseliste ära viimiseks.

Ma olin üsna kaua aega üsna kahtleval seisukohal, kuidas neid meie laevastikke täpselt jagada. See on nüüd küll viimane piisk - politseilt tuleb laevastik ära võtta. Peale iseenda lolluse pole neil küll kedagi süüdistada. Nende jaoks on see alati olnud ja ilmselt ka jääb täiesti võõraks teemaks.
Walter2
Liige
Postitusi: 3979
Liitunud: 27 Okt, 2012 22:11
Asukoht: Phuket
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Walter2 »

Ilmselt avaldatakse õhtusel rivistusel ametnikule tunnustust kes selle filigraanse sulgemiskärpe peale tuli. :wall:
Elu on liiga lühike et raisata seda lollide peale tõestamaks et nad on lollid /道德经 (Dàodéjīng)/
Parem olla tark ja rikas kui loll ja vaene...
URR
Liige
Postitusi: 703
Liitunud: 13 Sept, 2006 10:07
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas URR »

Põhjus on selles, et PPAl on raskusi oma "suuremate" laevade mehitamisega. Ja selle põhjus on, et neil puudub väljaõppesüsteem laevameeste tootmiseks.
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)
URR
Liige
Postitusi: 703
Liitunud: 13 Sept, 2006 10:07
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas URR »

Natuke analüütilisemalt mereolukorrateadlikkusest: Sven Sargma "Mereolukorrateadlikkus ja selle täiustamisvõimalused Eestis" lk 113-147 https://www.kvak.ee/files/2019/09/sojat ... _print.pdf. Seda lugedes peaks siiski meeles pidama, et asutused ei tee alati kõike, mis nende põhimäärustes ja eeskirjades seisab.
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Siin on küsimus jätkuvalt selles, milline riigiasutus finantseerib selle sõjaliselt hukukindlama sensorite süsteemi (tänane fikseeritud tsiviilradarite süsteem kõlbab sõjaolukorras vaid väga hädapäraselt) soetamise ja kannab selle pidamise kulud. Ja siin kahjuks vaatavad kõik osapooled kamina/KV suunas.

Kui vaadata, palju see PPA radarisüsteem (mis moodustab täna lõviosa meie olukorrateadlikkusest merel) omal ajal maksis ja võrrelda seda näiteks Kellaveres asuva sõjalise kaugmaaradari hinnaga, saab ehk esimese "tsiviilsus" üsna ilmseks, mingit erilist segamiskindlust, suurt kanalite arvu, mobiilsust jne sealt oodata väga ei saagi.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
tuna
Liige
Postitusi: 600
Liitunud: 20 Juul, 2005 13:35
Asukoht: Kärdla
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas tuna »

Mis puutub kogu selle ilu rahastamisse, siis vähemalt esmapilgul tundub, et siin on materjali (kui nii võib öelda), millega töötada.

Kui võtta eesmärgiks, et merevägi võtab kogu asja üle, siis on meil ühiskonnas mitu asjassepuutuvat dogmat.
Esiteks, kaitsekulutused peavad olema vähemalt 2% SKTst ja sinna sisse ei peideta mingeid muid kulusid. Olemas on ka pretsedent - liitlaste vastuvõtu kulud on on väljaspool 2%.
Teiseks, igasugune asutuste ühendamine on jumalale meelepärane tegevus. Veelgi enam, laevastike arvu vähendamine on juba aastakümneid olnud riigireformijate püha graal.
Kolmandaks, NATOst ja eriti ookeani tagant tulevad soovitused on täitmiseks, sest liitlased on meie kaitse ja heidutus ja ilma nendeta me oleme hukkas.

Seega, kuna laevastike ühendamisel mereväkke liigub suur hulk nö tsiviilkulusid paratamatult kaitse-eelarve sisse, siis on see vältimatus vastuolus dogmaga nr 1. Arvestades aga dogmasid nr 2 ja nr 3, on see vastuolu - eriti seoses juba olemasoleva pretsedendiga - samal ajal ka lahendus. Uut ühendatud mereväge tuleb rahastada väljaspool 2%. Eriti õnnelikul asjaolude kokkusattumisel võiks sellisel juhul jääda politsei eelarve samaks, s.t seni laevastikule kulunud rahaga saaks näiteks patrulle rohkem välja saata.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Kapten Trumm »

No panna Eestis käima vähemalt territoriaalmerd kattev mereseire (tean-tean, kaugemale oleks ka vaja) on umbes sama kallis projekt kui need ihaldatud raketikorvetid. Sest sõjalise (st hukukindla) seire juurde ei käi ainult paljad sensorid (mis võivad idee poolest olla sõjalised), vaid ka üksused, mis neid liigutavad ja üles panevad ning Ratnik-varustuses pahalaste eest ka kaitsevad. Siin minuarust ilma jõulise lisarahata tänasele välja ei vea, muidu hakkame 10a hiljem neid asju vaikselt garaaži panema tõdemusega, et ülal pidada jõuame ainult veerandit neist.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Ott Laanemets
Liige
Postitusi: 243
Liitunud: 16 Mär, 2019 11:39
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Ott Laanemets »

tuna kirjutas:Mis puutub kogu selle ilu rahastamisse, siis vähemalt esmapilgul tundub, et siin on materjali (kui nii võib öelda), millega töötada.

Kui võtta eesmärgiks, et merevägi võtab kogu asja üle, siis on meil ühiskonnas mitu asjassepuutuvat dogmat.
Esiteks, kaitsekulutused peavad olema vähemalt 2% SKTst ja sinna sisse ei peideta mingeid muid kulusid. Olemas on ka pretsedent - liitlaste vastuvõtu kulud on on väljaspool 2%.
Teiseks, igasugune asutuste ühendamine on jumalale meelepärane tegevus. Veelgi enam, laevastike arvu vähendamine on juba aastakümneid olnud riigireformijate püha graal.
Kolmandaks, NATOst ja eriti ookeani tagant tulevad soovitused on täitmiseks, sest liitlased on meie kaitse ja heidutus ja ilma nendeta me oleme hukkas.

Seega, kuna laevastike ühendamisel mereväkke liigub suur hulk nö tsiviilkulusid paratamatult kaitse-eelarve sisse, siis on see vältimatus vastuolus dogmaga nr 1. Arvestades aga dogmasid nr 2 ja nr 3, on see vastuolu - eriti seoses juba olemasoleva pretsedendiga - samal ajal ka lahendus. Uut ühendatud mereväge tuleb rahastada väljaspool 2%. Eriti õnnelikul asjaolude kokkusattumisel võiks sellisel juhul jääda politsei eelarve samaks, s.t seni laevastikule kulunud rahaga saaks näiteks patrulle rohkem välja saata.
Laevastike ühendamine ei ole olnud mingi püha graal, vaid teema, mis on aeg-ajalt ja erinevatel põhjustel pinnale ujunud ja siis erinevate meetoditega ja mittesisulistel põhjustel põhja surutud. Täna on laevastike teema, ja kogu merekaitse, taaskord pinnal ja üsna tõhusatel ujukitel, nii et maalasel on raskusi selle sahtlisse pühkimisega.

Puhttsiviilülesandeid, nagu näiteks reostustõrjet, ei pea rahastama kaitse-eelarvest. Samas on tegevusi, mida KV peaks merel niikuinii peaks tegema, peamiselt seotud merelise kohaolekuga, ja mis katavad nii mõnedki tsiviiltegevused. Näiteks suveräänsuse tagamine. Täna tagatakse piirirežiim peamiselt siiski piiripunktides e sadamates. Ehk siis nii mõnedki 'tsiviilülesanded' tulevad sõjalise tegevuse kaasproduktina ja seetõttu nende hinda pole võimalik arvutada. Ja lõpeks merepääste, mis ühelt poolt tuleb ka kaasproduktina, kuid teisalt on nii-ehk-naa SOLASe järgi iga kapteni kohustus. Siin on veel see probleem, et SAR konventsiooni nõudeid me vist siiani päris täpselt ei täida.

Teiseks, riikides nagu nt Taani, kus ongi üks merevägi, rahastab tsiviilülesandeid nende täitmise eest maismaal vastutav ministeerium. Taani mereväe reostustõrjelaevade ülalpidamise ja käitamise eest maksab keskkonnaministeerium, mehitab ja opereerib merevägi. Meil sellist kulude katmist pole siiani kasutatud, aga ju siis saab algust teha.
tuna
Liige
Postitusi: 600
Liitunud: 20 Juul, 2005 13:35
Asukoht: Kärdla
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas tuna »

Ma ei öelnud, et laevastike ühendamine on olnud püha graal. Kui see nii oleks, siis oleks see juba ammu ära tehtud. Laevastike arv on olnud riigireformijate lemmiknäide juba aastakümneid, kui nad oma vaateid on levitanud. Teiste sõnadega, pinnas ühiskondlikus teadvuses on ette valmistatud ja seda saab ära kasutada. Umbes samamoodi nagu meie ajakirjandusele tuleb kõrva sosistada "riigikapitalism" ja ajakirjanikud panevad nagu lambakari sosistaja soovitud suunas ajama.

Mis puutub mereväele üle tulevate tsiviilülesannete rahastamisse, siis kahtlemata on kõige lihtsam variant, et seda teevad asjast huvitatud ministeeriumid. Probleem on selles, et nii tuleb mereväel oma sõjaliste ülesannete täitmiseks vajaliku raha pärast pidada karmi võitlust maaväega, sest jagada on kahe protsendi jagu. Või siis võidelda 2% tõstmise nimel. Piltlikult väljendudes tuleb sellisel juhul võidelda kogu ühiskonna inertsiga 2% suurendamisel ja mereväel veel eraldi maaväega. Kui aga tõsta merevägi 2% välja, siis on vähemalt teoreetiliselt võimalik panna nö gravitatsioon oma kasuks tööle. Ja maavägi suhtub asjasse neutraalselt, sest temalt ei võeta midagi ära, vaid vastupidi, natuke tuleb isegi juurde. Loomulikult tekivad sellisel juhul pikemas perspektiivis omad probleemid. Kui mereväe rahastamine ei ole seotud mingi kindla ja lihtsalt arusaadava poliitilise loosungiga, siis on küll lihtsam raha juurde saada, aga ka lihtsam sellest ilma jääda.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Bing [Bot] ja 16 külalist