Liigitan selle loo kaheldamatult siia selle teemapealkirja alla.
TALLINK evib meile strateegilist tähtsust - sest meie ainus võimekas "aken läände".
SALAJANE RAPORT: Tallinki hoiatati, et vene raha soovib teda üle võtta
Laevafirmale pakkus väga kopsakat abilaenu Novalpina Capital. Ühes taustaraportis hoiatati, et tolle firma boss töötas varem Venemaal ja tema parem käsi oli välisminister Lavrovi väimees. Novalpina eitab seoseid vene rahaga.
Umbes kuu aega tagasi hakkasid Tallinnas levima kõlakad, et Kremliga seotud kapital noolib Tallinki.
Enne koroonakriisi Eesti kõige väärtuslikumaks ettevõtteks tunnistatud laevafirma otsis parajasti vee peal püsimiseks abilaenu. Üht¬äkki pakkusid talle üheskoos kuni 200 miljonit eurot laenu LHV pensionifondid ja Novalpina Capital.
Sellest puhkes oota¬matult terav tüli. Tallinki tegevjuht ¬Paavo Nõgene nimetas ERRi õhtuses vestlussaates pakkumist röövellikuks. Firma suuromanik Ain Hanschmidt lisas Postimehes, et kriisiajal ilmuvadki lagedale „šaakalid, raisakotkad ja teised põhjanoolijad“.
Tallink tegi ka harukordse avalduse börsile. Teatas, et LHV-Novalpina pakkumine oli liiga krõbeda hinnaga ning laenuandja soovis lisaks võimalust laen aktsiateks vahetada ning saada seekaudu laevafirma suurimaks peremeheks Enn Pandi ja tema kompanjonide asemel.
Laevafirmale tundus odavam ja mõistlikum laenu küsida Eesti riigilt. Tallink heitis kõrvale ka EBRD pakkumise.
Kuid oli veel üks asi, millest ei räägitud avalikult poolt silpigi.
NOVALPINA KOHTA koostas(id) taustaraporti uuri¬ja(d), kes oma nime(sid) avalikult ei afišeeri. See jõudis nii laevafirma juhtideni kui ka riigiametnikeni, kes kaalusid Tallinkile laenu andmist.
Sääraseid raporteid ei registreerita avalikes dokumendiregistrites ning nende üle ei toimu avalikke arutelusid. Neid näidatakse vaid silmast silma kohtumistel või kitsa ringi nõupidamistel, sest nad sisaldavad tavaliselt „tundlikku teavet“, mida on tihti raske ametlikult kinnitada.
Võimalik, et raporti koostas kaitsepolitsei. Võimalik, et välisluureamet. Võimalik, et keegi muu. Kuid teemaks olid seal julgeolekuohud. Suurte äritehingute eel kaardistatakse neid alati. Lihtsam on ebasoovitatav raha juba eos Eestist minema peletada kui hiljem investoriga kohtutes ja/või meedias madistada.
Siinkohal ilmuski lagedale Vene kaart. Raporti koostajad juhtisid tähelepanu asjaolule, et Novalpina boss Stephen Peel ajas varem hoogsalt äri Venemaal. Muu hulgas figureeris paberis Venemaa ülikogenud välisministri Sergei -Lavrovi nimi. See jättis mulje, et seosed viivad lausa Kremlisse ehk Venemaa südamikku.
„Laialt on teada, et Novalpina fondi toetab Vene raha,“ teatas ühes erakirjas, mida Ekspress on näinud, ka ühe Eestisse investeerinud Londoni investeerimisfirma esindaja. „Kahtlen, kas Eesti valitsus tahaks, et Tallinki võtaks üle räige Vene raha.“
EKSPRESS PÜÜDIS neid väiteid kontrollida. Avalikest andmetest pole raske leida. et Novalpina asutaja ja juht Stephen Peel tegutses tõesti varem aktiivselt Venemaal. Tema abikaasa Yana on sündinud Leningradis, kuid pere kolis Kanadasse juba siis, kui tüdruk oli lasteaiaealine.
Stephen Peel paistab fotodelt sihvakas ja sarmikas, mis on seda¬sorti diilimeistrite puhul ekstraväärtus. Säärastel inimestel ei tohi inimeste mõjutamise ja sõprade võitmise kunst olla mitte piibli asemel, vaid lausa veres.
CV ütleb, et Peel on endine tippsõudja, osales Briti roolijata neljasel paadil Souli olümpial. On läbinud Marokos peetava kuuepäevajooksu Marathon des Sables.
Majandushariduse omandas Cambridge’i ja Yale’i ülikoolist.
Orienteerub poliitilistes koridorides. Mingil ajal peeti Peeli lausa konservatiivide suurtoetajaks. 2008. aastal annetas ta neile 50 000 naela.
Mis aga kõige olulisem: ta on äris kogenud ja edukas.
Peel alustas kasumi küttimist maailmakuulsas investeerimispangas Goldman Sachs (seal töötas ka abikaasa Yana).
Päris tippu tõusis Mister Peel Texas Pacific Groupis (TPG). TPG on erakapitali ehk private equity ettevõte. Sellised firmad otsivad küpseid ettevõtteid, milles saab soetada enamusosaluse või nad täielikult üle võtta. Siis pumbatakse ostetud ettevõte üles ja müüakse kas jupikaupa või täielikult edasi. Aga kopsaka kasumiga. Selle nimel on investorid valmis kuulekalt ootama lausa aastaid.
Peel tegutses TPGs 17 aastat. Sel perioodil kasvas ettevõtte hallatav vara 3 miljardilt dollarilt 60 miljardi dollarini. Firma kolm asutajat said muidugi ka ise miljardärideks.
PEEL LAIENDAS Ameerikast pärit TPG Euroopasse. Muu hulgas kuulusid tema valitsemisalasse Baltimaad ja Soome. 2007. aastal käivitas ta firma Venemaa büroo.
TPG oli tookord ainus suur Lääne erakapitali ettevõte, mis seal tegutses.
Metsikus Idas läbi löömiseks pead olema erakordselt andekas ja/või omama vägevaid toetajaid. TPG tegi õiged valikud. Tema Vene äri kaasjuhiks (asepresidendiks) palgati Cambridge’is haritud ning Morgan Stanleys kogemusi omandanud Aleksandr Vinokurov.
Ja mis eriti oluline: Vinokurovist sai 2008. aastal Sergei Lavrovi väimees ehk ta sai äiapapa kujul eriti tugeva seljataguse.
Vene meedia raporteeris, et pulmas osalesid vähesed väljavalitud, sealhulgas Lavrovi vanad sõbrad ja pruudi miljardäritütrest sõbranna. Paari abielusõrmused olid Cartier’ firma omad, üllatuskülalisena esines Valeri Leontjev, kes on Vinokurovite pere kauaaegne sõber. Ta laulis pruudiga duetti.
TPG LEIDIS LIITLASE ka Vneštorgbankist (VTB), mille suurim aktsionär oli Vene riik. 2007. aastal viis riik panga börsile, aga nõukogu esimehena figureeris endiselt rahandusminister. Selline liitlane andis lisakindlust.
TPG-VTB liidu esimeseks suure tähelepanu pälvinud diiliks oli osaluse soetamine Venemaa suuruselt neljandas kaubandusketis Lenta. See polnud mingi imeilus tehing, mida võiks äriõpikutes esile tõsta. Lentasse sisenemine käis jõuga (idanaabrite juures kasutati mõistet reiderlus). TPG võttis poefirma peakontori üle eraturvafirma ja siseministeeriumi töötajate toel. Selle käigus murti maha uksi ja hirmutati töötajaid.
Peelist sai Lenta direktorite nõukogu liige. Ta püsis sellel kohalt 2017. aastani. Mullu müüs TPG oma osaluse terasetootjana rikastunud ¬Aleksei Mordašovile, keda Eesti julgeolekuorganid pelgasid 15 aastat tagasi – toona soovis tema osalusega firma saada Baltimaade liidriks õlitransiidi alal.
SUHTED VTBGA TIHENESID veelgi – TPG soetas 2011. aastal Vene riigilt 100 miljoni dollari eest panga aktsiaid. VTB-TPG hankisid koos näiteks osaluse Moskva bürookompleksis Belaja Ploštšad (see oli Venemaa suurim äripindade müügitehing) ning võtsid üle Belgia firma, mis toodab mähkmeid ja hügieenisidemeid (kaubamärk Helen Harper).
2011. aastal läks Vinokurov juhtima nüüdseks pankrotistunud Summa Gruppi, mis kuulus miljardär ¬Zijavudin Magomedovile (ta arreteeriti paar aastat tagasi süüdistatuna räkitis ja riigi raha omastamises). Kahe miljoni dollari suurust aastapalka küsinud Vinokurovi juhtimisel ostis Summa näiteks enamusosaluse Kaug-Ida Laevakompaniis (FESCO). Ka tolle ettevõtte nõukogu liikmeks sai Stephen Peel.
PEEL LÕPETAS TÖÖ TPGs kuus aastat tagasi. Pere kolis Inglismaale. Mees tegutses ühiskonnaelu parandajana, naine valiti Serpentine’i kunstigalerii juhiks. Ta kirjutas lasteraamatu „Art For Baby“, mille illustraatorite sekka kuulus legendaarne ¬Damien Hirst.
Kolm aastat tagasi pöördus Stephen Peel vana armastuse juurde tagasi. Ta asutas koos TPG-aegsete kolleegide Bastian Luekeni ja Stefan Kowskiga Novalpina.
Kowski oli vahepeal samuti FESCO nõukogu liige. Ehk laevandusärist peaks Novalpina meestel olema vägagi hea arusaamine.
Novalpina esimene kuulus äritehing toimus Eestis. Just see firma võttis kaks aastat tagasi Armin Karult ja Jaan Korpusovilt üle Olympicu kasiinoketi ning viis investorite ühe lemmiku Tallinna börsilt minema.
„Meil pole mitte ühtegi Vene investorit.“
Tookord nurisesid väikeaktsionärid, et Novalpina võtab mängupõrgud üle liiga odavalt, kuid mingist Vene rahast ei rääkinud keegi. Ka Finants¬inspektsioon ei pannud ülevõtmisele kätt ette. Kõik oli OK, kõik oli fine.
PÕHJUS, MIKS NOVALPINA kohale saab üldse tõsta kahtluse Vene rahaga mehkeldamises, seisneb asjaolus, et tema investorite nimekiri ei ole avalik.
Ka Olympicu ostmiseks välja antud võlakirjade veebileht on avalikkusele suletud. Salasõnaga saavad sinna ligi vaid väärtpaberianalüütikud ja -kauplejad.
Novalpina ei osta osalusi kokku oma raha, vaid investoritelt saadavate summade eest. See raha, kokku miljard eurot, on kogutud Luksemburgis registreeritud fondi Novalpina Capital Partners I SCSp.
Uudisvoost on läbi jooksnud vaid kolme suurinvestori nimed: USA Oregoni osariigi ametnike pensionifond soetas osakuid 233 miljoni dollari eest, Alaska Permanent Fund Corporation investeeris 59 miljonit dollarit ning Ühendkuningriigi South Yorkshire Pensions Authority 33 miljonit dollarit. Kes on ülejäänud, võime vaid mõistatada. Kontrollida seda ei saa.
Novalpina välistas esmaspäeval Ekspressile antud kommentaaris tegutsemise Vene kapitali huvides. „Novalpina on tugevasti reguleeritud institutsionaalne Londonis asuv erakapitali fond, millel pole mitte ühtegi vene investorit. Valdav enamik meie kapitalist tuleb Põhja-Ameerikas ja Euroopas asuvatelt pensionifondidelt ja kindlustusseltsidelt,“ teatas ettevõte.
„Kahtlused on asjatud,“ kinnitas ka LHV kõige kõvem isake Rain Lõhmus.
SIINKOHAL VÕIB KÜSIDA, miks siis Vene kaart üldse välja käidi.
Põhjus on lihtne: praegu käib ärilahing, kellelt Tallink laenu võtab. Riigi rahakotirauad avanevad hõlpsamini, kui esineb oht, et rahvale ülioluline Eesti-Soome laevaliiklus võib minna mingite vankade kontrolli alla.
Samamoodi liikusid ka teistsugused taustapaberid, mis soovitasid valitsusel Tallinkile laenu mitte anda. Põhjusel, et tema suuromanikud imevad oma kõrvaläride kaudu börsifirmast puukidena kasumit välja. Katrin Lust tegi sellest hiljuti isegi lõigu „Kuu-uurijasse“.
Suur äri käibki niimoodi.
NOVALPINA JÕUDIS KROONIKASSE
Hämmastaval kombel on muidu vähetuntud Novalpina nimi jooksnud läbi isegi Eesti seltskonnaajakirjandusest. Teda mainis mullu suvel Kroonika. Põhjusel, et Londoni firma 22-liikmelisse kollektiivi kuulub eestlane Kristjan Piilmann (30), kelle käevangus nähti mõnda aega ooperitäht Elina Nechayevat.
Piilmann pole mingi suvaline kutt, vaid tema isa kuulub kohalikku ärieliiti. Priit Piilmann on põlevkivist õli kuumutava Viru Keemia Grupi suuromanik. Äripäev hindas mullu tema „väärtuseks“ 232 miljonit eurot, mis andis talle nn rikaste edetabelis seitsmenda koha.
Tallinna Reaalkooli kuldmedaliga lõpetanud Kristjan Piilmann tudeeris Edinburghi ülikoolis matemaatikat. Töötas viis aastat investeerimispanga Citi energeetikale pühendunud harus. Viimased kaks aastat kuulub Novalpina tiimi.
Novalpina tutvustab Piilmanni investeerimisala professionaalina. Briti äriregister näitab, et ta on Novalpina firmades partner ehk kuulub nende väiksemate aktsionäride ringi.
Ühtlasi on Piilmann Olympicu kasiinode nõukogu liige. „Eks ikka suurtele firmadele meeldib, kui keegi oskab pärismaalaste keelt,“ ütles üks kasiinoga seotud tegelane.
MÜRGISED ISIKLIKUD RÜNNAKUD
Novalpina seni kõige kõmulisem investeering oli seotud küberluurega. Mullu soetas Novalpina enamus¬osaluse Iisraeli ettevõttes, mille tarkvara laseb riigiasutustel salaja jälgida kirjavahetust. Inimõiguste eest võitlejad kisasid seepeale, et tarkvara abil nuhitakse poliitiliste dissidentide ning ajakirjanike järel. Näiteks murdnud Saudi Araabia luure selle abil kolumnist Jamal Khashoggi sõnumitesse. Mehhiko võimud aga jälitanud narkokartelli pealikku El Chapot.
Novalpina vastas, et mingit seadusevastast tegevust ei toimu. Aga Oregoni pensionifondis tekkis ikkagi ärevus, kas nad panid ikka oma ¬raha kasvama õigesse fondi, ning ¬Yana Peel astus tagasi galeriijuhi kohalt. Ta selgitas seda „mürgiste -isiklike rünnakutega“ – ajaleht The Guardian teatas nimelt, et naisel oli osalus Novalpinas. Hiljem eemaldas leht artikli ning avaldas selgituse, et osalus oli kaudne ning proua Peel ei tegelenud fondi äriotsustega.