www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 24 Okt, 2019 7:19

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 1473 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 90, 91, 92, 93, 94, 95, 96 ... 99  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 03 Sept, 2019 9:16 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26740
Ehk siis liitlastel on rannalähedaseks tegevuseks pakkuda kuulipildujarelvastusega väikealuseid, mis sobivad pigem erioperatsioonideks kui pealveetõrjeks või merepaiskeks.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 03 Sept, 2019 10:10 
Eemal
Liige

Liitunud: 13 Sept, 2006 11:07
Postitusi: 164
ruger kirjutas:
Väike vahejuhtum Hiiumaa lähedalt. Kalamehed leidsid allveelaeva sidepoi.
Tsiteeri:
Teisipäeva õhtul leidsid aerulaudadega Kalanast Ristna randa sõitjad vees hulpimas kummalise antenniga eseme.
Seltskond aerulaudadel suundus Kalana sadamast Ristna ranna poole, kui märkas vees kummalist eset. Esialgu ja eemalt vaadates pidasid nad seda võrgupoiks. Tagasi tulles suundusid nad asja lähemalt uurima ja selgus, et tegemist siiski millegi muu kui kala­võrgu tähisega.
Vees ujus püstiasendis umbes meetripikkune valgete venekeelsete kirjadega metallist silinder, mille küljes sama pikk antenn. Aerulaual sõitjad tõstsid silindri korraks veest välja, uurisid seda ja tegid esemest pildi. Nad saatsid selle tuttavale ning said teada, et tegemist on ilmselt allveelaeva sidepoiga.
Küsisime kaitseväe pressijaoskonnast, kas tegemist on tavapärase juhtumiga või võib niisuguse sidepoi sattumine rannikuvette anda märku Venemaa allveelaevade kohalolust.
Kaitseväe pressijaoskonna leitnant Taavi Laasik ütles neljapäeval, et ei oska midagi täpsemat leiu kohta öelda. Talle teadaolevalt käisid politsei- ja piirivalveameti töötajad kolmapäeval sidepoid otsimas.
2014. aastal kirjutas Rootsi ajaleht Aftonbladet, et ulatuslik luureoperatsioon Stockholmi saarestikus võis alata pärast seda, kui merevägi leidis territoriaalvetest Venemaal valmistatud sideseadeldise. Rootsi kaitsevägede juhataja lükkas samas lehes väite ümber öeldes, et laev põrkas kokku valguspoiga. Samas leheloos selgitas allveelaeva komandörina töötanud mees, et sidepoi on ujuv seadeldis, milles raadiosaatja. Kuna mere­vees levib üksnes väga madala sagedusega raadio­laine, on sideühenduse loomine veepinna all liikuvate allveelaevadega väga keeruline. Side loomiseks ongi vaja sidepoid, mida kasutades ei pea allveelaev sidepidamiseks tõusma pinnale ega ka periskoobi töösügavusele. Samuti pole vaja välja tuua raadioantenni,
mis võiks allveelaeva paljastada. Sidepoid töötati välja teise maailmasõja ajal. Tänapäeval kuuluvad need nii Venemaa kui ka lääneriikide allveelaevade tavapärasesse varustusse.

http://www.hiiuleht.ee/2019/08/ristna-r ... kucS8W7qnc

Võib olla lahti tulnud sidepoi või hoopis allveelaevade otsimiseks mõeldud sonaripoi või hoopis midagi kolmandat. Tont teab, kust kohale triivinud. Väga roostes ei tundu pildi järgi olevat.

_________________
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 03 Sept, 2019 10:21 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26740
Tegu võib olla ka pukseeritava sonaripoiga, mida kasutatakse allveelaevade otsimiseks - näiteks vene ajal kasutasid selliseid siin baseerunud patrull-laevad ja neid leiti rannast ühtelugu - mõne õppuse ajal jäi tross kuskile laevavraki taha kinni või läks muidu katki - ja jäigi see merepõhja.

Sellised poid paigaldatakse praegu ka Hamina klassile (samad, mis võetakse maha utiili minevalt Rauma-klassilt) - selle idee on kuulata merd samal ajal kui laev liigub - lastes see trossi otsas ahtrist merre, eemale enda masinate, lainete ja kruvide mürast. Samamoodi kasutavad taolisi poisid allveelaevad.

Lisaks eksisteerivad veel lennukitelt heidetavad, ühekordseks kasutuseks mõeldud sonaripoid. Nende tehnoloogia käib siis sedasi, et magneetilise anomaalia sensoriga allveetõrje lennuk (pikk antenn lennuki sabas) leiab magnetväljas kahtlase asja, siis pillutakse piirkonda alla langevarjudel lastavaid poisid, mis vette jõudes hakkavad aktiivselt plinkima ja mille püütavad vastused edastatakse lennukile (kust seepeale hakkab tulema süvaveepomme või akustilisi torpeedosid).

Arvestades värskeid venekeelseid kirju - ilmselt pärineb mõnelt venelaste õppustelt. Allveetõrje taoliste asjadega võib meie vetes olla keerukas, sest meil on merepõhjas piisavalt laevavrakke (mis toodavad samasugust magnethäiret nagu allveelaev), eriti huvitav koht allveetõrjujatele võib olla nt Juminda miinilahingu ala 1941, seal on merepõhjas nii 50 vraki ligi, põhiliselt teraskerega alused.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Viimati muutis Kapten Trumm, 03 Sept, 2019 10:23, muudetud 1 kord kokku.

Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 03 Sept, 2019 10:21 
Eemal
Liige

Liitunud: 13 Sept, 2006 11:07
Postitusi: 164
Kapten Trumm kirjutas:
Meil kuni 1992 Paldiskis baseerunud Ossa-tüüpi raketikaatritel oli meeskond 28 meest, sellest 4 ohvitseri, 4 mitšmani ja ülejäänud olid tavalised ajateenijatest madrused.

Sa ei väida ometi, et võtmeülesandeid täitsid ajateenijad ja ohvitserid-mitšmanid sõitsid lihtsalt kaasa?
Kapten Trumm kirjutas:
Võtmesõnadeks näib olevat lihtsalt ajateenistuse pikkus, 8-11 kuud kestva teenistuse korral pole tõesti perspektiivikas keerukaid alasid õpetada, sest "kasutusiga" tuleb olematu.

Ajateenistuse pikkus ei ole üldse võtmesõna. Aastaga saab ajateenijast nii roolimadruse kui sidemehe. Soomlased teevad isegi tuukreid. Aga need oskused kaovad hästi kiiresti, mis tähendab, et reservist vajab enne varasemale tasemele jõudmist väga põhjalikku meeldetuletamist. Kui tõenäoline on, et vastane meile selle aja jätab? Lisaks ei ole selline süsteem kaadrikaitseväelastest odavam: igal aastal tuleb uus ajateenija/uued ajateenijad välja õpetada ja paat ei seisa kuuris, vaid vees.
Kapten Trumm kirjutas:
Kui saaksin praegu ülesande - võtta selline alus ja sõita sellega Vaindlo saarele (vt ilma aknast), siis kinnitan - saaksin hakkama.

Selles ma ei kahtle. Aga kas suudaksid samaaegselt formatsioonis asukohta hoida, sihtmärgi välja valida ja ära lasta? Kas sama kehtib Väinameres? GPS ja meremärkide abita?

_________________
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 03 Sept, 2019 10:27 
Eemal
Liige

Liitunud: 13 Sept, 2006 11:07
Postitusi: 164
Kapten Trumm kirjutas:
Tegu võib olla ka pukseeritava sonaripoiga, mida kasutatakse allveelaevade otsimiseks - näiteks vene ajal kasutasid selliseid siin baseerunud patrull-laevad ja neid leiti rannast ühtelugu - mõne õppuse ajal jäi tross kuskile laevavraki taha kinni või läks muidu katki - ja jäigi see merepõhja.

Sellised poid paigaldatakse praegu ka Hamina klassile (samad, mis võetakse maha utiili minevalt Rauma-klassilt) - selle idee on kuulata merd samal ajal kui laev liigub - lastes see trossi otsas ahtrist merre, eemale enda masinate, lainete ja kruvide mürast. Samamoodi kasutavad taolisi poisid allveelaevad.

Lisaks eksisteerivad veel lennukitelt heidetavad, ühekordseks kasutuseks mõeldud sonaripoid. Nende tehnoloogia käib siis sedasi, et magneetilise anomaalia sensoriga allveetõrje lennuk (pikk antenn lennuki sabas) leiab magnetväljas kahtlase asja, siis pillutakse piirkonda alla langevarjudel lastavaid poisid, mis vette jõudes hakkavad aktiivselt plinkima ja mille püütavad vastused edastatakse lennukile (kust seepeale hakkab tulema süvaveepomme või akustilisi torpeedosid).

Arvestades värskeid venekeelseid kirju - ilmselt pärineb mõnelt venelaste õppustelt. Allveetõrje taoliste asjadega võib meie vetes olla keerukas, sest meil on merepõhjas piisavalt laevavrakke (mis toodavad samasugust magnethäiret nagu allveelaev), eriti huvitav koht allveetõrjujatele võib olla nt Juminda miinilahingu ala 1941, seal on merepõhjas nii 50 vraki ligi, põhiliselt teraskerega alused.

Kuju järgi otsustades ei ole järelveetav. Pealegi ei vaja sellised antenni. Kui see on sonaripoi, on heidetud merepatrulllennukilt või helikopterilt.

_________________
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 03 Sept, 2019 10:28 
Eemal
Liige

Liitunud: 13 Sept, 2006 11:07
Postitusi: 164
Kapten Trumm kirjutas:
Ehk siis liitlastel on rannalähedaseks tegevuseks pakkuda kuulipildujarelvastusega väikealuseid, mis sobivad pigem erioperatsioonideks kui pealveetõrjeks või merepaiskeks.

Nagu õppus, nõnda vahend.

_________________
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 03 Sept, 2019 10:28 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26740
Tsiteeri:
Sa ei väida ometi, et võtmeülesandeid täitsid ajateenijad ja ohvitserid-mitšmanid sõitsid lihtsalt kaasa?


Lihtsalt ajateenistuse pikkus 2-3 aastat võimaldab edukalt koolitada erinevaid spetsialiste ja jääb piisavalt aega ka tegevteenistuseks/kogemuse saamiseks.
Ajateenistuse pikkus 6-12 kuud niiväga mitte.

Tsiteeri:
Selles ma ei kahtle. Aga kas suudaksid samaaegselt formatsioonis asukohta hoida, sihtmärgi välja valida ja ära lasta? Kas sama kehtib Väinameres? GPS ja meremärkide abita


Arvan, et kui MeV mind heal tasemel 3-4 kuud õpetaks, saaksid hakkama nii mõnegi kirjeldatud asjaga, alusmaterjal on loodetavasti lootustandev, sest teeksin juba enne väljaõpet vahel Ropuchal ja Buyanil ja noh, poide-toodrite järgi sõidaks kah (palju sellel sõidu ajal alla 1 m süvist omaval alusel seda navigatsiooni väga vajagi on - lihtsalt vaja teada olulised karid/madalikud ja ühe silmaga jälgida kajaloodi, palju kiilu all on (Läänemeres läheb üldiselt madalaks aegamööda ja kus ei lähe, on üksikud kohad.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 03 Sept, 2019 10:30 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26740
URR kirjutas:
Kapten Trumm kirjutas:
Ehk siis liitlastel on rannalähedaseks tegevuseks pakkuda kuulipildujarelvastusega väikealuseid, mis sobivad pigem erioperatsioonideks kui pealveetõrjeks või merepaiskeks.

Nagu õppus, nõnda vahend.


Kui sa vaatad võimalike liitlaste laevastikku, siis seal nähtus nagu FIAC ongi esindatud taolisel tasemel - eredaim näide piirkonnas on rootsi CB90, mis maksab ka 2,5 miljonit tükist, kuid millega suuremat laeva ikka ei ähvarda. Taoline reaalsus viiski mind mõttele, et kas mitte poleks arukam minna RIB alusele (vajadusel see projekteerida parimate analoogide järgi) ja tavalistele tsiviilsete päramootoritele, sest need Hamiltoni ja Kamewa veepaiskurid ja Scania 800 hobujõulised diiselmootorid on küll ägedad, aga kergitavad ka aluse hinnasilti. Lihtsalt tsiviilse tarbega taolise suurusega alused uuena palju üle 600 tuhande tükist ei maksagi. Lisaks on päramootorite enamik hooldustöid täiesti kasutajatasemel teostatavad (õlide vahetused mootoris ja jalas, vintide vahetamine, jahutussüsteemi läbipesu, reguleerimised), mis peaks lihtsustama kogu ürituse praktilist poolt.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 05 Sept, 2019 11:23 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26740
Juba mõne aja tagune uudis indikatsiooniks laevade pidamise kulude kohta: käimasolevad Hamina laevade uuendustööd
https://defence-blog.com/news/patria-si ... craft.html
http://www.defense-aerospace.com/articl ... -boat.html

Põhiline töö sisu on olemasoleva väike täiendamine (nt asendatakse olemasolevad Rootsi RBS-15 raketid Iisraeli päritolu Gabriel Mk5 rakettidega). Lisavõimekusena lisandub alusele veetav sonar ja (allveetõrje) torpeedod (Rootsi).

Kogu üritus maksab ühe aluse kohta 55 miljonit eurot (220 miljonit nelja aluse peale) ja tõenäoliselt see ei sisalda ka Gabriel rakettide ja Rootsi torpeedode laovaru loomist (mis paigaldatakse ka uutele 2020 programmi alustele).

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 05 Sept, 2019 14:30 
Eemal
Liige

Liitunud: 13 Sept, 2006 11:07
Postitusi: 164
Kapten Trumm kirjutas:
Lihtsalt ajateenistuse pikkus 2-3 aastat võimaldab edukalt koolitada erinevaid spetsialiste ja jääb piisavalt aega ka tegevteenistuseks/kogemuse saamiseks.
Ajateenistuse pikkus 6-12 kuud niiväga mitte.

Aastast piisab madrusele-nooremmaadile küll. Sidekursus, mis on praegu kõige pikem, kestab näiteks kuu aega. Kui lisada SBK, mereväelase baaskursus ja erinevad laevapõhised kursused, saab poole aastaga täiesti adekvaatse meeskonnaliikme. Aasta lõpuks (muidugi siis, kui inimesega tegeletakse ja tal endal tahtmist on) on ta juba hea meeskonnaliige. Probleem on selles, et omandatud oskused, eriti tegutsemiskiirus ja -kindlus, kaovad pärast teenistusest lahkumist kiiresti ära.
Kapten Trumm kirjutas:
Tsiteeri:
Selles ma ei kahtle. Aga kas suudaksid samaaegselt formatsioonis asukohta hoida, sihtmärgi välja valida ja ära lasta? Kas sama kehtib Väinameres? GPS ja meremärkide abita

Arvan, et kui MeV mind heal tasemel 3-4 kuud õpetaks, saaksid hakkama nii mõnegi kirjeldatud asjaga, alusmaterjal on loodetavasti lootustandev, sest teeksin juba enne väljaõpet vahel Ropuchal ja Buyanil ja noh, poide-toodrite järgi sõidaks kah (palju sellel sõidu ajal alla 1 m süvist omaval alusel seda navigatsiooni väga vajagi on - lihtsalt vaja teada olulised karid/madalikud ja ühe silmaga jälgida kajaloodi, palju kiilu all on (Läänemeres läheb üldiselt madalaks aegamööda ja kus ei lähe, on üksikud kohad.

Siis peaks küll ruttu mereväega ühendust võtma (7177000 või navyhq@mil.ee), sest oleks riigikaitse õõnestamine selline talent raisku lasta. Isegi kursus on olemas: mereväe ohvitser-spetsialistide kursus ehk MeVOSK. Lühikirjeldus ja kontaktid on siin: http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/merevag ... erevaekool. Koolitusel osalemiseks ei pea olema tegevväelane.
Remargi korras siiski, et formatsioonis sõit ja mitme asja üheagne tegemine on see, mis kadettidel ja noortel ohvitseridel kuidagi ei õnnestu. Ka väikestel kiirustel. Ja meenub hiljuti kuuldud kolleegi meeleolukas jutustus hilissuvisest paadiretkest Aegna ja Kräsuli vahel, kus ta kohtas madalikul algul ühte ja siis juba kahte paati.
Mis puutub vähem kui meetrise süvisega kolme mehe ja kahe laevavastase raketiga sõjapaati, siis see mu pähe ei mahu. Kui mahukski, siis päramootori kruvi võiks paadi põhjast sügavamale ulatuda. Kui ei ulatukski, võiks ometi mõelda madalvee efektile ja elementaarse ettevaatuse mõttes "ootamatutele teravatele kividele".

_________________
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 09 Sept, 2019 9:43 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26740
No eks lollikindlaid asju on vähe ja küllap navigatsioon kuulub ka nende hulka. See paneb ka mind imestama, et olukorras, kus korralik GPS kaadriplotter on täiesti kättesaadavas hinnaklassis, leidub ikka neid, kes suudavad end kuskile kinni parkida. Suure sõja ajal, kui igasugu GPS-id olid tundmatud ja navigatsioon paberkaardiga rappuval torpeedokaatril käis nagu ta käis (sõideti rohkem põhimõttel, et piisavalt kaldast eemal ongi sügav) sõideti ka formatsioonides ja väljaõppeks polnud seal aastatki. Sõja-ajal ohvitsere õpetati kuudega ja reakoosseisu veel kiiremini.

Eesti veed on ikka sellised, kui sul on rajoon kaardilt endale selgeks tehtud (kus on ohtlikud kohad) - seda saab edukalt teha Maa-ameti merekaartide kihi abil) ja hoida kaldast vähegi eemale, siis selline 15 m RIB alusele ohutu 1,0 meetrit on üldiselt olemas igal pool. Ja kus kajalood näitab paadi all 6 m vett, äkki eriti midagi välja ei hüppa - kui hüppab, siis oma viga, hoia silmad lahti (nt murdlaine järgi on näha, kui madalaks läheb). Eks see navigatsioon siis käibki nagu käib - kui vastane GPS-i ära segab, siis tuleb panna silma/radari järgi, sest 40 sõlmese kiirusega kuskil 3 m laines pole enam paberkaardi ja kaarditöö riistadega navigatsioon kuigi võimalik, alus lihtsalt hüppab nii palju, et korrektseid peilinguid nt kaldamärkidele enam naljalt ei võta.

Kräsuli ja Aegna vahe on lihtsalt selline koht, et sinna korraliku navigeerimisvarustusega ma ei roniks. Ma pole seal küll ise käinud, aga möödasõitvalt laevalt olen vaadanud - see kivikülv seal saare ligidal juba viitab sellele, on ohtlikult madal on. Kui me aga räägime Vaindlo ja mandri vahest, siis seal on seda probleemi ikka tugevalt vähem.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 10 Sept, 2019 9:54 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26740
http://www.ridasyacht.com/index.php/power/rib36

Eestis on tegelikult ka üks tootja, kes toodab väga viisakaid RIB kaatreid, paraku on nende standardtoode 11 meetrine (15 m alus tuleks uuesti konstrueerida). Tean, et umbes 10a tagasi maksis (alus osteti Eestisse) selline alus ca 200 tuhat eurot. See on varustatud seejuures kogu mugavusvarustusega, mida taolisele pakutakse ning kasutab sisediiselmootoreid ning Z-kujulisi veojalgu (mis lahendusena on välispäramootoritest kallim, kuid kütuse osas jällegi säästlikum). Ilma valides õnnestus sellisega suvel nt Gotlandil käia.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 10 Sept, 2019 16:53 
Eemal
Liige

Liitunud: 13 Sept, 2006 11:07
Postitusi: 164
Kapten Trumm kirjutas:
Suure sõja ajal, kui igasugu GPS-id olid tundmatud ja navigatsioon paberkaardiga rappuval torpeedokaatril käis nagu ta käis (sõideti rohkem põhimõttel, et piisavalt kaldast eemal ongi sügav) sõideti ka formatsioonides ja väljaõppeks polnud seal aastatki. ....
Eesti veed on ikka sellised, kui sul on rajoon kaardilt endale selgeks tehtud (kus on ohtlikud kohad) - seda saab edukalt teha Maa-ameti merekaartide kihi abil) ja hoida kaldast vähegi eemale, siis selline 15 m RIB alusele ohutu 1,0 meetrit on üldiselt olemas igal pool. Ja kus kajalood näitab paadi all 6 m vett, äkki eriti midagi välja ei hüppa - kui hüppab, siis oma viga, hoia silmad lahti (nt murdlaine järgi on näha, kui madalaks läheb). Eks see navigatsioon siis käibki nagu käib - kui vastane GPS-i ära segab, siis tuleb panna silma/radari järgi, sest 40 sõlmese kiirusega kuskil 3 m laines pole enam paberkaardi ja kaarditöö riistadega navigatsioon kuigi võimalik, alus lihtsalt hüppab nii palju, et korrektseid peilinguid nt kaldamärkidele enam naljalt ei võta.

1. Suure sõja ajal olid torpeedopaatide formatsioonid väiksemad kui 25 või 50 ühikut.
2. Mina ei julgeks viibida laeval/paadil, mille kapten sõidab moel, kus navigatsioon ei ole võimalik.
3. Viimati lingitud 11 meetrise RIBi süvis on pisut üle meetri. Võib eeldada, et sellele lisandub päramootori jalg.

_________________
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 11 Sept, 2019 9:02 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26740
See pisut üle meetri on tõenäoliselt seisvas olekus või aeglasel käigul. Kiirusel 40 sõlme ja edasi toimub juba 15 m aluse täisglisseerimine, mille käigus väheneb süvis kuskil 0,3-0,5 meetrini, vees on jalgade otsad ja vindid ning 3-4 meetrit ahtrist. Dünaamiline tõstejõud ja aluse kerkimine tekib muidugi varem. Peipsil Omedu sadamas on näiteks selline huvitav koht, et kel täpne käsi ja julgust natuke, siis sõidab järvele ja jõkke tagasi, kes on koba või ei julge kiiresti, sõidab madalikule, sest sissesõidul on leetseljak, kus on vett natuke üle põlve. Kalapaadid roomavad seal mööda põhja ja kohalikke olusid mittetundvad mehed istuvad oma kallite paatidega madalikul :) Kui aga sellest sõita täiskäigul läbi, ei puutu isegi jala ots põhja.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 17 Sept, 2019 15:31 
Eemal
Liige

Liitunud: 20 Juul, 2005 14:35
Postitusi: 428
Asukoht: Kärdla
Politsei on avastanud, et nende laevastik on "olnud aastaid olukorras, kus merel ei oldud nii palju kui peaks olema".
Tsiteeri:
"Me tahame kindlasti teada seda, mis merealal toimub. Näiteks narkopakkide leidmine, kõik see. Meil on vaja teada, kust see tuleb, miks see tuleb ja kes sellega tegeleb. See on just see, milleks meil on vaja laevastikku tugevadada."
Allikas: https://www.err.ee/981278/ppa-haapsalu-uksuse-kaotamisest-avamerelaevastikule-on-rohkem-inimesi-vaja

Olukorra parandamiseks kaotatakse Haapsalu merepäästeüksus. Seletus, miks seda on võimalik teha, kuulub aga pigem meditsiini valdkonda.
Tsiteeri:
"Meil on piirkonnas olemas väga tugevad vabatahtlikud. See on ka üks põhjusi, miks Haapsalu kaalutlusele tuli. Meil on olemas vabatahtlikud, kes on siin 24/7 ja aastaringses valmisolekus. Teist sellist piirkonda Eestis meil ei ole ja kindlasti ka see, et need vabatahtlikud tegelevad ennetusega väga aktiivselt," sõnas [PPA valmisoleku ja reageerimise büroo juhtivkorrakaitseametnik Marge] Kohtla.

Tähendab, inimesed, hakake vabatahtlikeks, kulutage oma aega ja raha. Siis teid kiidetakse ja tõstetakse esile ja viiakse teilt kõrvalt kutselised päästjad ära, et te saaksite veel rohkem vaeva näha. Omavalitsused, kulutage raha vabatahtlike toetamiseks ja arendamiseks, siis viiakse teilt töökohad Tallinnasse. Muide, Vormsil oli küll tavaliste, mitte merepäästjatega seoses sellest lausa juttu. Kohalike kinnitusel ei näinud nad erilist mõtet vabatahtlike päästjate arendamisel, sest oli selge oht, et siis võidakse kutseline komando kinni panna. Siis tegid Päästeameti ülemused suured silmad ja kinnitasid - mälu järgi -, et nad ei tea ühtegi juhtu, kus vabatahtlike edusammude põhjal oleks otsustatud kutselise komando sulgemine. Ja ei läinud paari aastatki, kui politsei astus rivi ette ja kuulutas, et see on hiilgav põhjus kutseliste ära viimiseks.

Ma olin üsna kaua aega üsna kahtleval seisukohal, kuidas neid meie laevastikke täpselt jagada. See on nüüd küll viimane piisk - politseilt tuleb laevastik ära võtta. Peale iseenda lolluse pole neil küll kedagi süüdistada. Nende jaoks on see alati olnud ja ilmselt ka jääb täiesti võõraks teemaks.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 1473 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 90, 91, 92, 93, 94, 95, 96 ... 99  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 4 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt