www.militaar.net

Lisaks tuleb arvestada ka tööturu praegust olukorda (mis niiehknaa neid riiklikke akadeemiaid ja igasugu kaaderkoosseisu palkamist ei soosi).

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.

Huvitav näha, mis nüüd edasi toimub? Kas leitakse kusagilt kuldmüntidega pada, millest seda ministeeriumi soovitud sisekaitsereserv üles ehitada või maetakse ka see teema maha? Ma väga ei usu, et EKRE ja Helmed isiklikult olukorraga rahul on, ilmselt hakatakse Vaheri kohta komprat koguma ja oodatakse võimalust kättemaksuks.

Veel möödaminnes nendest "passilaua tädidest" ehk tänapäevase nimega politseijaoskondade teeninduste spetsialistidest - nad ei ole politseiametnikud. Mõned aastad tagasi viidi toonased kodakondsus- ja migratsioonibürood PPA juhtimise alla, kuid nad teevad ikka oma tavapärast tööd edasi. Pole välistatud, et mõni neist on ka abipolitseinik, kuid patrullimine või kehalised katsed ei puutu küll kuidagi nendesse.

Mu arvates on siin lihtne teha rumal viga (ja raha tuulde lasta): käsitleda sisekaitsereservi loomist kui Helme ja Vaheri mõõduvõttu - kes kellele ära teeb (kuigi, nagu võib aru saada, EV asjale põhimõtteliselt vastu polegi). Reservi loomine on pikaajaline protsess ja selle kujundamisel jõuab näha mitut siseministrit ja politseijuhti (õnneks!). Seega, tuleb leida ikkagi erakondade ühisosa selles küsimuses.
Mina haagiks oma arvamuse brigaadikindral Ühtegi seisukohale sappa:
https://www.err.ee/970504/kolonel-uhtegi-kaitseliit-ei-ole-kummitusvagi-vaid-end-kaitsev-rahvas
Käsuliini küsimus rullub nähtavasti ikkagi hetke seisust, hetke pingetest. Aga arutleda võiks küll, miks oleks hea, kui reserv allub otse siseministrile (nii olen mina aru saanud) või miks on hea, kui ka reserv joonistub PPA alt välja. Veelgi enam, koalitsioonileppes on märgitud järgmise suure asjana siseministeeriumi halduses ju sõjaväestatud piirikaitse ja seal on selgelt kirjas, et see üksus tuleb PPA alla. Segadus. Ja lõpetades pisut destruktiivselt, kui olulised teemad need kaks on vaadates suuremat kaitsepilti?

Minupoolest võib selle jutu koos eelnevate eripensioni-teemaliste heietustega tõsta vastavasse teemasse, aga kui küsitakse, siis peab vastama.

Seda, et eripension ei ole süsteemi sisenejate jaoks (st 20. elu-aastates isendid) oluliseks motivaatoriks, näitavad näiteks KV Värbamiskeskuse poolt läbi aastate tegevteenistusse värvatute seas läbi viidud küsitlused. Sotsiaalsete tagatiste ja hüvede seas, mida peetakse kaitseväeteenistusse astumisel olulisteks, on eripension pidevalt olnud u 6. kohal kokku 9 või 10 vastusevariandi seast. Eespool, ehk olulisemad on kõik n-ö kohe kätte saadavad või soovitavad asjad, nagu nt pikk puhkus, tasuta arstiabi, konkurentsivõimeline palk jms. Pole põhjust uskuda, et see ka politseiteenistusse sisenejate puhul väga teistmoodi oleks. Ja Trummi rahustuseks võin kinnitada, et tegemist ei ole n-ö avatud küsimusega, kus vastaja peab ise peast pakkuma võimalikke hüvesid ja tagatisi, vaid vastusevariandid (sh eripension) on suvalises järjekorras ette antud. Ja kui tõesti oleks tegemist n-ö avatud vastusega, siis peaksid ju kõik noored eripensioni ise kohe välja tooma, kui see neile tõesti nii oluline ja hästi teadvustatud asi on.

Või võtame siis mõned teised, pisut kaudsemad „tõendid“ ja statistika. Kui eripension on süsteemi sisenejale kohe algusest peale väga oluline ja ihaldatav asi, siis peaksid ju suurem osa tegevväelasi veri ninast väljas pingutama, et vähemalt 20 aastat teenistuses püsida, et see eripension välja teenida. Või püsima teenistuses vähemalt u 50. eluaastani, et saada juba 75% viimasest palgast endale pensioniks (seejuures kohe 50. eluaastast alates, mitte üldise pensioniea saabudes), sest teist nii heldet ja head pensionisüsteemi kui (täna veel) KV-s ja PPA-s ei ole. St võimalus saada 50-75% suhteliselt heast palgast vs. „tavapensionäride“ võimalus saada heal juhul vaid u 40% oma viimasest palgast.

Tõe kriteeriumiks olev praktika on aga selline, et u 70% tegevteenistusse astujatest eripensionit välja ei teeni, vaid lahkub varem teenistusest. Jah, nende seas on loomulikult ka need, kes ei taha ega peagi 20+ aastaks tegevteenistusse tulla (nt Scoutspataljoni reakoosseis), aga suurema osa tegevväelastest moodustavad meil siiski ohvitserid ja vanemallohvitserid, kelle jaoks see nn elukestev teenistus peaks justkui olema nii täna kui ka tulevikus. Aga ainuüksi see number – 70% - kinnitab fakti, et suur osa tegevteenistusse astujatest ei vali juba täna seda elukutset terveks eluks. Pole põhjust uskuda, et see trend tulevikus teistpidiselt hakkaks liikuma. Kui eripension peaks olema juba teenistusse sisenejatele ja teenistuse esimesel poolel ülioluliseks motivaatoriks, siis peaks see number 70 pigem väljendama pensioni väljateeninute osakaalu, mitte vastupidi.

Või teine kaudne kinnitus: kui eripension on teenistusse sisenejate jaoks hea, oluline ja teadvustatud hüve, siis peaks ju nii SKA kui KVA ukse taga olema igal suvel tohutu tung teenistusse sisenemiseks. Eriti tohutu tung oleks pidanud olema käesoleva, 2019. aasta suvel, sest nüüd oli teenistusse sisenejal veel viimane võimalus hakata seda eripensionit üldse tulevikus saama. Tegelikult ju väga tohutut tungi ei ole – on vähemalt KVA puhul heal juhul 2 kandidaati 1 kohale. Eelmisel aastal tuli lisakonkurss korraldada KVA-s, sel aastal vist SKA-s.

Seejuures ei vaidle üldse vastu, et terve rea asjade jaoks on eripension täitsa mõistlik ja vajalik. Ja et üsna olulist rolli hakkab eripension motivaatorina mängima kuskil pärast 10. teenistusaastat, mil inimesed hakkavad reaalselt rohkem tuleviku ja vanaduspõlve peale mõtlema, mil eripensioni väljateenimine muutub käegakatsutavamaks ja mil paljud teevad valikuid, kas jääda teenistusse või vahetada eriala. Kuid väidan endiselt, et teenistusse sisenemisel ja teenistuse alguses see siiski väga oluline ja tajutav asi ei ole.


Aga nõus, et eks me siis kokkuvõttes 2020. aasta suvel näeme lõplikku tõde.

Repliigi korras märgiks juurde kaks asja:

1. Tõesti on olnud juhtumeid, kus on patrullis nähtud nn kontoritädisid KMA-st, kuid niipalju on tõde ka selles, et seda tegid nad kui AP-d.
2. Nüüd mis puudutab seda eripensioni asja. Need kes praegusel ajal saavad kohe-kohe 50 ja võiks/peaks minema pensionile, tulid organisatsiooni 1990ndate alguses. Sel ajal ei olnud üheski seaduses kirjas, et nad peaksid hakkama saama eripensioni. Politseiteenistuse seadus jõustus 1998.a., kuid ka seal seda punkti veel polnud. Ilmus see sinna 2001.a. (vt RT I 2001, 85, 511).

Seega saab väita et need kes siis (90ndate alguses), kui ka alates 01.01.2020 teenistusse tulijad, on samaväärsed - neil pole stiimuliks mitte eripension, vaid miskit muud. Näiteks oma kodumaa teenimine.

Praegu on võimatu ennustada, mis sellest reservist lõpuks välja uleb, aga oht on suur, et luuakse järjekordne paralleelstruktuur, mis pretendeerib PPA rahale ja Kaitseväe/Kaitseliidu (reserv)inimestele.

_________________
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)

sisekaitsereservi tegemine on analoogne Savisaare-aegsele MUPO ihalusele. Oli ka seal esialgselt plaanis nad korralikult relvastada ning anda neile ka politseilisi ülesandeid. See kõik oli kihutatud soovist endale "eraarmeed" üles ehitada, mis alluks otseselt linnapeale, kuna Toompea uks oli tema ees jäädavalt sulgunud.
On täiesti selge, et see sisekaitsereserv saab tulla ainult ja ainult KLi nõrgestamise arvelt (konkureeritakse nii meeste/naiste kui ka raha pärast). KL ongi välismaal analooge mitte-omav organisatsioon. Ja riigid kus KL puudu on sisekaitsereserv igati asjakohane ja vajalik moodustis. Meil on ju olemas igati toimiva käsuahela, varustatuse ja koolitusega vabatahtlik kaitseorganisatsioon, kelle õlule tsiviilkriiside ajal saab panna erinevaid ülesandeid (läbikäinud toidu jagamine, strateegiliste objektide valve, metsatulekahjude kustutamine jne). Või vajadusel teha lisakoolitusi uute ülesannete andmiseks.

Mis teeb mind eriti ettevaatlikuks selle uue EKRE kinnisidee juures, on selle juriidiline staatus ning juhtimisahel.
Ühtpidi oleks ju loogiline, et selleks isikuks on siseminister, kuna üksus saab olema asutuste-ülene. Teistpidi puudub tihtilugu ministritel (mitte ainult Helmel) vajalik kompetents ja juhtimisoskus.

Tänane PPA on suutnud ennast näidata sõltumatu ja iseseisva organisatsioonina, mis ei allu siseministri kõneõigusele (nii Vaheri kangutamine kui ka Kuusiku kaasus). Kuid selle tulemusena ei kujutaks ette, kuidas Helme annaks Vaherile ka sellise reservi kokku kutsumise- ja käsutusõiguse.

Kes otsustab kuidas, millal sellist organisatsiooni kasutatakse? Kas opositsiooni meeleavalduse laialiajamisel võib siseminister sellise korralduse anda? Või kui politsei piisavalt agressiivselt meeleavaldajatega ei käitu?
Nähes värskelt Helme olematut süütenööripikkust ja närvikava võib selline murdumine tulla ootamatul hetkel.
Või analoogselt MUPOle, kelle väljapaistvaimad tööülesanded on Keskerakonna valmisürituste turvamine ning 9. mai Pronkssõduri joomingute ja parkimisanarhia vaikiv jälgimine, saab seegi üksus endale poliitilise varjundi ja väljundi nt Lihula sammast kaitsma?

Eks praegused otsustajad peavad struktuuriüksust luues arvestama ka variandiga, et järgmine siseminister võib olla kõige alatum liberaal ja PPA-d juhib mõni vapper major.
SiM asutuste ülene reserv kõlab iseenesest jumekalt, aga ikkagi milliste asutuste ülene?

Miks eeldame, et see sisekaitsereserv (kui see loodetavasti ikka luuakse) hakkab olema kuskil mujal kui PPA koosseisus ja käsuliinis? Miks eeldame, et sellise reservi „mobiliseerimise“ ja kasutamise otsustamine toimub olemuslikult kuidagi teistmoodi kui KV reservi puhul, ehk siis Vabariigi Valitsuse, mitte aga ühe üksiku ministri otsusega?

PMi artiklist võib lugeda, et sisekaitsereservüksus luuakse PPA juurde (pole küll Helme otsetsitaat, vaid ajakirjaniku kokkuvõte usutlusest Helmega).
https://poliitika.postimees.ee/6765372/euroopa-moodsaimast-piirist-jaab-esialgu-jarele-vaid-tara (tasuline, digiõigusi pole; ise loen paberilt)

Meil tuleb mingeid liigutusi nagunii teha, sest reservi on ikka vaja vähemalt osa poliitikud on õnneks sellest ka aru saanud.
Ja nende endiste SP reservistide kordusõpetamisest (värske KL ülema mõte) jääb kardetavalt ikka väheks.
Meil on ju suurepärane Ida-Virumaa ja Lasnogorsk, kus võivad päeval X kummalised asjad toimuda, kuhu teatud põhjustel (eskalatsiooni oht) pole võimalik relvajõude peale saata. 2007, mil politsei oli palju "paksem", oli üheainsa kesklinna "teemaga" Eesti politseijõud tühjaks tõmmatud ja mitmeski kohas püsis kohalik kord 1-2 politseinikul ja kaitseliitlastel. Kui vastane suudab initsieerida nt 5 korda suurema ürituse ja mitmes kohas, siis kardan, et oleme suht-koht käpuli või saadame Kaitseväe peale (millest saab vastane kohe teada kah ja võib midagi ette võtta).

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.

See on tegelikult hea teemapüstitus. Kui palju oli 2007. aastal politsei ses mõttes "paksem"?

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.

2007. aastaga on keeruline võrdlust teha, sest 2010 liideti Piirivalve ja Politsei üheks ametiks. Küll aga võib öelda, et alates 2010. aastast on PPA töötajate arv vähenenud enam kui tuhande võrra.
https://www.postimees.ee/4071565/graafi ... urde-tuleb
Kardetakse, et järgmistel kümnenditel väheneb veel omakorda tuhande võrra. Sellise arvestusega tuleks puudujääk üle kahe tuhande.

2007 käis mäsu perioodil ka aktiivne surve piiril, kas mitte Läti piirile ajutisi piiriposte ei pandud? Ses mõttes et igasugu Nashi tegelased üritasid siia tulla, kust said ja neid saadeti ka hulgaliselt tuldud teed tagasi. Sestap võib arvata, et ega sealt PVA-st poleks väga palju võtta olnud (ilmselt siis vaba vahetuse piirivalvurid, kes kodus olid).

Overstretch'i võibolla näitab ka see pärastine "pronksiöö seaduspakett", kus kõige olulisema uuendusena legaliseeriti ära KV ja KL saatmine tänavale politsei/pääste rollis väljaspool eriolukordi, et peaks neid kuidagi peitma hakkama politseivormi taha.

Võib arvata, et kui idanaabri eriteenistustel õnnestub organiseerida mingi suurem jama Ida-Virus, siis eriti piirivalvureid teenistusest koju ei lasta, sest sellise asjaga kaasneb tavaliselt ka suurem surve piiriületusele, sh väljaspool piiripunkte.

Et omal ajal kadus näiteks SOR, tasub otsida ka seda vana head "laps koos pesuveega üle parda" ehk SOR oli kui inkarnatsioon NSVL sisevägedest, mis tollal "edumeelsetes Euroopa riikides sobiv polnud". Tegelikkuses on samas Euroopas taolised sõjaväestatud/kasarmeeritud politseijõud täiesti olemas, näiteks Saksamaal. 1990ndatel oli meil täiesti levinud probleem, et "nagu Euroopas" asendas tihtipeale kuitahes kaalukad argumendid, umbes nagu religioon asendab mõtestatud vaidluse.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.