Sisekaitse reserv

...ja kõik muu sisejulgeolekusse puutuv
Vasta
A4
Liige
Postitusi: 1832
Liitunud: 13 Juun, 2005 23:55
Kontakt:

Re: Sisekaitse reserv

Postitus Postitas A4 »

Kapten Trumm kirjutas:Tänases valitsuses roolib KE ja väikevennad on rohkem puudli eest. Ehk - kui Ratas ütleb pensionitõus, siis nii ka saab. Ja väikevendadel on valida - kas leppida või tõmmata minema. Viimane dilemma muide on hea põhimõttekindluse indikaator - selle asemel, et sirge seljaga opositsiooni jalutada ja oma nägu hoida, antakse Ratasele lihtsalt järgi. Kahju muidugi, et Kaja Kallase ärplemine "punaste joontega" sellise olukorra meil üldse tekitanud on. Sest noh, kärped majandusbuumi ajal eelarvest räägivad head keelt kehtiva valitsuse majanduslikust mõtlemisest.
See on minu arust natukene lihtsustatud olukorrakirjeldus. Selles mõttes, et selles koalitsioonis on kõik kolm osapoolt tegelikult vastastikku üksteise pantvangid ning mingeid muid häid valikul pole tegelikult kellelgi nendest kolmest. Keskerakond vajab EKRE-t ja Isamaad selleks, et säilitada peaministri koht – muude kombinatsioonide korral tuleks sellest loobuda. Isamaa jaoks on praegune koalitsioon ainukene, kus ta saab ellu viia oma peamise valimislubaduse ehk II pensionisamba reformi – sama sammast omal ajal luua aidanud Reformierakond ja sotsid veel vähem ei taha sellest, midagi kuulda, ilmselt on ka Keskerakond ise skeptiline, kuid kannatavad ära. EKRE ei saaks ükskõik millise muu kombinatsiooni korral täna ilmselt üldse valitsusse.

Puht-poliitiliselt on praegune koalitsioon ja järgmine riigieelarve tegelikult selline, et enamvähem kõik osapooled saavad midagi. Keskerakond saab võimu ning suurelt lubatud pensionitõusu – väikse tõusu lisaks indekseerimisele, kuid siiski. Isamaa saab oma II samba reformi, ja saab selle väga kiirelt ja kiirustades (huvitav, miks sellise fundamentaalse asjaga üldse nii kiire on). Tõsi, mida suurt saab EKRE võrreldes oma suurte lubadustega programmile ning lisaks aktsiiside langetamisele, on mul juba pisut keerulisem aru saada. Või õigemini – saavad selle sama võimu, mida nad muul juhul ilmselt ei saaks.

Aga see selleks. Minu arvates ei maksa seda sisekaitsereservi ärajäämist, või loodetavasti pelgalt edasilükkamist ka üledramatiseerida. Selle reservi reaalseks ellurakendamiseks pole vaja mitte ainult raha, vaid ka konkreetsed kontseptsiooni ja projektiplaani ning kindlasti ka tervet rida seadusemuudatusi, et reservväelaste PPA-sse kantimine ning võimalikult laiade õigustega reaalne kasutamine üldse võimalik ei ole. Neid asju täna veel pole ning need ka ilmselgelt ei valmi paari kuu jooksul järgmiseks eelarve-aastaks. St kui riigieelarvega ka oleks juba järgmiseks, 2020. aastaks eraldatud sisekaitsereservi jaoks nt 5 miljonit eurot, siis oleks selle raha eest võinud ju ära osta esimese satsi relvi ja varustust, kuid see kraam oleks jäänud sama targalt lattu seisma, sest neid sisekaitsereservi võitlejaid veel praktikas ei eksisteeri. Kui valida, kas 5 miljoni euro eest relvi laos seismas, või samad viis miljonit reaalselt juba teenistuses olevate politseinike palgatõusuks, siis selles valguses see valik nii väga rumal ei olegi. Olemuslikult ongi see üsna tavapärane näide sellest, kuidas ja miks laiapindse riigikaitse arendamine toppab. Iseasi muidugi, kas sellises olukorras oli mõtet teha kõigest nädal aega varem suure hurraga pressikonverents. Aga eks suuga on alati lihtsam suurt linna ehitada.

Ühele „toredale“ asjale tasuks siinkohal muidugi veel tähelepanu pöörata. Sisekaitsereservi aastaseks kuluks planeeritud u 4-5 miljonit kujutab endast u 1% kogu Siseministeeriumi valitsemisala eelarvest, ning 0,04% kogu riigieelarvest (kui ma nüüd valesti ei arvutanud). Mõlemad kaabud on seejuures viie valitsuses olnud kuuga üsna avaldanud üsna pidevalt ja üsna kindlas kõneviisis arvamust, et kogu senine Eesti riigieelarve on tugevalt õhku täis, kõik kohad pungitavad ebavajalikest kulutustest, riik on end paksuks söönud ja kohe tuleb tõhus salenemiskuur, mille eest saab hakata elu päriselt paremaks tegema. Konkreetseid näiteid sellest õhust pole vähemalt mina väga kuulda saanud (kuigi nende kohtade otsimiseks on EKRE-l tegelikult olnud aega ka nelja opositsioonis oldud aastaga). Nüüd selgus aga „miskipärast“, et õhku ja rasva pole leitav ei 1% ega isegi 0,04% ulatuses.

Ei hakka siinkohal hinnangut andma, kas probleem on nüüd lihtsalt administratiivses suutmatuses neid tarbetuid kulusid leida ja kärpida. Või siis sellesamas suure suuga linnade ehitamises.
Leo
Liige
Postitusi: 3303
Liitunud: 27 Dets, 2006 20:35
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Sisekaitse reserv

Postitus Postitas Leo »

Viimastes kirjades on hästi lahti kirjutatud Eesti valitsuse traagika - kõik koalitsiooni liikmed on omavahel sümbioosis ja paremaid võimalusi ei ole oma valimislubaduste täitmiseks ja täita neid tuleb, kasvõi natukene, Tootsi moodi, et kui ei saa kogu rehkendust, siis kasvõi poolgi. Reform haugub mis ta haugub, kuid ega neilgi mingit rahalaegast ei ole, millest valitsusse saades raha külvama hakata. Jutud täissöönud riigist on lollus ja see sisekaitsereservi mõne miljoni mittesaamine tõestab, et tegelikult on õhuke riik, mida on reeglina näha siis, kui midagi väga pahasti ja vaja korraga rohkem inimesi või tehnikat olukorra lahendamiseks. Samas kui sel ja tuleva aasta I pa tehakse korda seadused sisekaitsereservi toimimiseks, siis ehk saab tuleval aastal paremini alustada. Isiklikult ei saa aru, mida selle 5 miljoni eest 4x hangitakse? Sinised roobad on täiesti küsitava väärtusega, hädaolukorraks kõlbab hästi politsei taskutega helkurvest. Munder, saapad, kiiver, relv ja kaitsevest peaks kõikidel reservistidel laos olemas olema. Kui oletame, et etteantud numbrid on õiged, siis on 700 koolitatud reservisti täiendõppeks ja varustuseks ette nähtud üle 7000 € aastas ja 28000+ € 4 aasta kohta. Võrdluseks, SKJ suudab 1 ajateenija peale aastas kulutada 9000 €, see on siis Soome hindadega. Sellest tekibki küsimus, kas see sisekaitsereservi eelarve ei ole mitte räigelt üle blufitud, isegi siis, kui selles on sisse arvestatud PPA poolt vajalike uute ametnike värbamise ja palgakulud, on seda raha väga palju. Varustusest oleks tegelikult vaja korralikke PPA süsteemiga ühilduvaid käsiraadioid ja öise nägemise seadmeid, kuid need ei maksa kindlasti niipalju. Eesti valitsuse mõttekramp on tegelikult laenu võtmise kartmine. Laen riiklikul tasandil on tänasel päeval ajalooliselt odav, Soome sai riigilaenu -0.7% intressiga, seega raha omanik suvatseb peale maksta selle eest, et soomlased suvatsevad laenu võtta. Samas oleks mõistlik võtta laenu suurte ja pikaajaliste projektide rahastamiseks, sisekaitseüksusele varustuse hange ei ole kindlasti selline.

Kellel tundub Eesti valitsus imelik, siis võite ennast lohutada, Soomes on veel hullem. Valimistel olid sotsid, põlissoomlased ja koonderakond väga tasavägised, mõne kümnendiku kaugusel teineteisest. Vana valitsuspartei keskerakond hävis pooled hääled ja ülejäänud said tavapäraselt mõnest kümne protsendini. Sotsid jätsid valitsusest välja põlissoomlased ja koonderakonna, ehk üle kolmandiku valijatest ja tegid vasaktsentristliku valitsuse, kus sotsid kamandavad ja abiparteid on keskerakond, vasakpoolsed, rohelised ja rootsikeelsete partei. Esimeste kuude möödudes on ilmnenud, et seoses majandusprobleemide jätkumisega tuleb enamikele lubadustele vett peale tõmmata, väikese sissetulekuga inimeste tulumaksu vähendati (mõistlik, sest muidu on vaja rohkem sotsiaalabi), kütuse ja alko aktsiisi tõsteti (Eestist ja Venemaalt tuuakse siis rohkem) ja muude maksude tõstmisega kaotab keskmise sissetulekuga tööinimene 150-160 € aastas. Nii et keegi ei ole eriti rahul ja inimesed on järjekordselt pettunud ning nii põlissoomlaste kui ka koondpartei koos kristlike demokraatidega kritiseerivad kogu aeg valitsust. Vabandust OT pärast, lihtsalt et saaksite aru Soome reaalpoliitikast lähematel aastatel.
alari
Liige
Postitusi: 1607
Liitunud: 06 Juul, 2005 15:48
Kontakt:

Re: Sisekaitse reserv

Postitus Postitas alari »

Nagu välja on öeldud, siis sisekaitse reservi alla lähevad need reservistid, kes ei ole KV SP reservis, seega ei ole neile ka varustust ette nähtud kv ladudes ja neile on vaja osta kogu varustus.
gooligan
Liige
Postitusi: 1248
Liitunud: 23 Veebr, 2012 14:25
Kontakt:

Re: Sisekaitse reserv

Postitus Postitas gooligan »

https://leht.postimees.ee/6790465/herem ... ulesandele

See seisukoht erineb küll sellest reaalsusest, mis nt Euroopas või USAs peale suuri terrorirünnakuid vms kataklüsme toimunud on -
riigid peavad täiesti loomulikuks, et tänavale tuuakse patrullima täisvarustuses sõjaväelased ning nad aitavad võtmeobjektide (nt lennujaamad, rongijaamad jm) turvamisel.
Ei kasutata mingeid müstilisi sisekaitsereserve vaid täiesti tavalisi sõjaväeüksuseid.

Mitte keegi ei keela ka meil aprillimäsu vms tüüpi sündmuste ajal näiteks skautidele anda ülesande Stenbocki + Riigikogu hoone + lennujaama valve.

Näiteks toodi Pariisis toodi 10 000 sõjaväelast tänavale peale terrorirünnakuid -
https://en.wikipedia.org/wiki/Op%C3%A9ration_Sentinelle
Niisamuti UKs
https://www.dailymail.co.uk/news/articl ... marks.html
ja ka nt Taanis, kuigi seal pole otseselt rünnakuid toimunud -
https://www.thelocal.dk/20170928/armed- ... and-border
Samamoodi on toodud sõdurid tänavatele ka Itaalias, madalmaades, USAs jne jne.

Miks? Sest riigid saavad hästi aru, et sündmusel, mis võivad juhtuda kord 5 või 10 või 20 aasta jooksul ei ole mõistlik hakata uusi struktuure looma vaid kasutatakse olemasolevaid sõltumata alluvussuhtest.

Niiet riigid peavad täiesti loomulikuks, et piiratud ressursi tingimustes tagab vajadusel KV ka sisekaitselisi ülesandeid.

Aga noh meil poliitiline mania grandiosa, piiramatu inimressurss ja piiramatu eelarve. Mida need lääne riigid ka teavad...

PS! Siiani pole jõutud mõtestatud tuumküsimuse defineerimiseni - mis on see kriis kus ei piisa olemasolevatest politseinikest, vabatahtlikest, kaitseliitlastest ja kaitseväelastest? Kas siis ei oleks naguinii PUPU koos kõige vastavaga.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Sisekaitse reserv

Postitus Postitas Kapten Trumm »

gooligan puhka jalga, tõsiselt kohe :oops:
See seisukoht erineb küll sellest reaalsusest, mis nt Euroopas või USAs peale suuri terrorirünnakuid vms kataklüsme toimunud on -
riigid peavad täiesti loomulikuks, et tänavale tuuakse patrullima täisvarustuses sõjaväelased
"Selles reaalsuses" ei sisaldu paraku piiri taga kõrges valmisolekus sõjaväega Venemaa ja meil riigis sajad tuhanded sellele lojaalsed elanikud, kelle mõjutamine armeega võib kergesti anda ajendi tulla üle piiri "kaasmaalasi kaitsma".

Seepärast sõjaväe kasutamine politsei rollis USA-s, Prantsusmaal või Belgias pole 1:1 üle kantav ka Eestisse.

Heremil on täiesti õigus - lohakil suurkriisi/sõja aegne sisejulgeolek seob KV käed ja teades seda, võib vastane sellist võimalust teadlikult kasutada.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Sisekaitse reserv

Postitus Postitas Kapten Trumm »

alari kirjutas:Nagu välja on öeldud, siis sisekaitse reservi alla lähevad need reservistid, kes ei ole KV SP reservis, seega ei ole neile ka varustust ette nähtud kv ladudes ja neile on vaja osta kogu varustus.
Isiklik varustus on kogu üksuse kulude juures suhteliselt vähetähtis rida, lisaks selle kallimad osad on pika elueaga. Riided, pesu ja sokid ei maksa kah suurt midagi. Kulud algavad üksusespetsiifilise relvastuse/varustuse, transpordi ja muu sellisega. Muidugi ka üksuse jaoks reservistide pideva koolitamise ja kordusõpetamisega (osa langeb välja).
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Leo
Liige
Postitusi: 3303
Liitunud: 27 Dets, 2006 20:35
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Sisekaitse reserv

Postitus Postitas Leo »

Jah, Kesk-Euroopa riigid tõid armee politseiga koos patrullima, sest sõdurid olid olemas ja neid oli võimalik kiiresti kasutada sisekorra kaitseks. Paljudes riikides on ka sandarmid ehk sõjaväestatud politseiüksused, kuid need on igapäevaselt oma jooksvate ülesannetega hõivatud ja ei suuda kusagilt kiiresti tuhandeid uusi mundrikandjaid tekitada. Eesti võtmes on see sisekaitsereserv ikkagi hea asi, sest kui KJ peab tegelema sisekaitsega, tähendab see, et need kompaniid ja pataljonid ei saa oma sõjalist ülesannet täita. Ukraina näitel on väga võimalik, et Eestis tahetakse ka probleeme tekitada konna keetmise meetodil, kus madala intensiivsusega konflikt kestab kaua ja kurnab majandust ning tekitab sise- ja välispoliitilisi probleeme. Siis on väga oluline, et on olemas sisekaitsele keskenduv reservüksus, kes vajadusel suudab PPAd abistada.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Sisekaitse reserv

Postitus Postitas Kriku »

Martin Herem:
Kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem, kuidas hindate siseministeeriumi plaani luua sisekaitse reserv?

Kui siseministeerium prognoosib, et võimalikele ohtudele on tal vaja täiendavat isikkoosseisu (füüsilist ja tulejõudu), ning leiab selleks eelarvelisi vahendeid, siis on tegemist hea plaaniga.

Kuidas selle reservi loomisega suureneb ühiskonna valmisolek kriisideks?

Tõenäoliselt suureneb küll. Reservi saab kasutada nii korrakaitseks kui ka piirivalveks. Põhimõtteliselt ka päästetöödeks. Samuti vabastab sellise reservi olemasolu osaliselt kriiside või sõja korral Kaitseliidu (loe: maakaitse) siseministeeriumi toetavatest ülesannetest ning annab võimaluse paremini keskenduda sõjalistele ülesannetele. Kuid kahtlemata on tegemist ikkagi riikliku ulatusega kriisi korral kaasatava jõuga. Peamine puuduv osa on eelarvelised vahendid, mille eest struktuuri varustada, ladustada, õppuste käigus toita, majutada ja tasustada.

Kas praegune tegevuskeskkond ei võimalda sellise reservi loomist?

Sellise reservi saab luua kaitseväe koosseisu teiste sõjaaja üksuste kõrvale. Peamine puuduv osa on eelarvelised vahendid, mille eest struktuuri varustada, ladustada, õppuste käigus toita, majutada ja tasustada. Vajadusel saab sellise kaitseväe üksuse allutada siseministeeriumile. Pikemas perspektiivis võiks see struktuur loomulikult kuuluda siseministeeriumi reservi, kuid praegu ei ole selleks vastavat regulatsiooni.
https://leht.postimees.ee/6790465/herem ... ulesandele

Meelis Oidsalu:
Sisekaitse reserv saaks toimida tervikuna siseministeeriumi valitsemisalas, eeldatavalt politsei- ja piirivalveameti (PPA) koosseisus, selle formeerimist ja väljaõpet peaks tervikuna läbi viima PPA. Tuleb vältida, et see üksus hakkaks dubleerima juba eksisteerivaid võimekusi kaitseväes ja Kaitseliidus, näiteks sissisõja valdkonnas. Kindlasti ei ole otstarbekas luua järjekordset vabatahtlikel tuginevat organisatsiooni, sest uue kehandi loomisega vabatahtlike arv ei kasvaks. Pigem jaotuksid olemasolevad inimesed veel õhukesema kihina eri struktuuride vahel.

Sisekaitse reservi loomine vajab riigikaitseliste seaduste muutmist, seega tuleks käivitavad tegevused hoolega läbi mõelda ja kaitseministeeriumi valitsemisalaga detailselt läbi arutada. Kaitseministeeriumi valitsemisala saab selle üksuse loomisel ja toimimisel aidata eelkõige reservi üle arvestuse pidamisega, et oleks välistatud reservistide kattuvus kaitseväe ja PPA struktuurides. Töö tasemel on varem arutelu all olnud ka sisekaitseüksuste loomine kaitseväe koosseisus. Selline lahendus pole mõeldav, sest demokraatlikus riigis peab relvajõudude kaasamine sisejulgeolekulistesse kriisidesse olema ülimalt erandlik, mis on iga kord lubatud vabariigi presidendi ja teiste pädevate võimukandjate poolt.

Et kogu sisekaitse reservi formeerimine, juhtimine ja varustamine toimub siseministeeriumi eelarvest, on oluline, et selle algatuse jaoks ka reaalselt vahendeid eraldataks. Olemuslikult on tegu väga vajaliku algatusega, kuid see saab reaalsuses toimima hakata ainult siis, kui leiab piisava rahalise katte, mistõttu tuleks sisejulgeoleku asutuste kriisiaegse valmiduse rahastust suurendada.
https://leht.postimees.ee/6790458/aseka ... a-politsei

Viola Murd:
Miks on vaja siseministeeriumil luua sisekaitse reserv?

Sest meil on ulatuslike kriiside korral vaja kiirelt juurde inimesi, kellel on sisekaitseliste ülesannete täitmiseks vajalikud oskused ja varustus ning kes on meie juhtimissüsteemiga kokku harjutanud Kui vaadata maailmas toimuvaid kriise, siis kestavad need tihtipeale kaua ning osaliste hulk on suur. Kriise pole alati võimalik ette näha ning seetõttu peame olema valmis kiiresti, otsustavalt ja olukorrale vastavalt reageerima. Samal ajal peame olema võimelised reageerima ka kõigile n-ö tavaolukorra sündmustele, et need ei kujuneks järgmiseks kriisiks. Sisekaitse reserv on siseministeeriumi valitsemisala täiendav ressurss ulatuslike ja pikaajaliste julgeolekukriiside lahendamiseks.

Milliste ohtudega toimetulekuks see luuakse?

Teame, et tsiviilkriisid võivad üle minna ka tõsisemaks olukorraks. Ühtlasi ei ole kriisi algusfaasis alati võimalik teada, kas probleem on tekitatud tahtlikult või mitte. Seega luuakse reservi riigikaitseliseks olukorraks, kuid ta peab aitama toime tulla pikaajaliste ulatuslike sündmustega. Meie vajadused ohuga toimetulekuks on peamiselt jagatud kolmeks: objektide kaitse, piirikaitse, massiliste korratuste ohjeldamine.

Esimesel juhul korraldatakse peamiselt riigikaitse- ja elutähtsate teenuste osutamisega seotud objektide ning elanikkonna kaitse või muu kriitilise taristuga seotud valvet ja kaitset. Piirikaitse puhul on oluline, et oleksime suutelised vastu seisma kas konventsionaalsete või ebaseaduslike relvastatud gruppide piiririkkumistele, samuti piiriülesele terrorismile, salakaubandusele või massilisest sisserändest tulenevatele olukordadele.

Kõigil kolmel puhul on oluline, et need toimuvad samal ajal ja suures mahus. Me teeme kõik, et sellist olukorda ei tekik, kuid kui olukord on käes, siis on hilja valmistuma hakata. Siis on vaja kiirelt formeeruvaid ja oskuslikult tegutsevaid inimesi ja seetõttu tuleb valmistuda täna.

Millised on praegused võimalused leida kriisiolukorras appi täiendavaid inimesi?

Tsiviilkriiside lahendamisele on võimalik kaasata täiendava ressursina abipolitseinikke, vabatahtlikke päästjaid, kaitseväge ja Kaitseliitu, samuti vanglateenistust. Samas pole praegused abijõud riigikaitseliste kriiside korral pikemas plaanis kasutatavad ning seetõttu ei ole siseministeeriumi valitsemisala sisekaitse ülesannete täitmiseks ettenähtud valmisolek piisav.

Miks inimestest praegu ikkagi ei piisa? Millel see arvamus põhineb?

Pikemate olukordade lahendamiseks ei piisa. Oleme pidevalt otsinud võimalikult mõjusaid ja tõhusaid lahendusi, kujundades oma struktuure vastavalt muutustele. Meid mõjutavad mitmed väliskeskkonna muutused, olgu siis demograafilised muutused, muutused õnnetuste ja süütegude dünaamikas või julgeolekuolukorras. Meil ei ole mõistlik hoida iga päev palgal suurt hulka inimesi olukordadeks, mille puhul me teeme kõik, et neid ei toimuks. Samas peame looma paindlikke lahendusi, mis võimaldavad toime tulla ka väga harva esinevate, kuid kriitilise tähtsusega olukordadega. Praegu olemasolev isikkoosseisu suurus arvestab ülesannete täitmise võimekust olukorras, kus erakorralised sündmused ei toimu samal ajal või nende kestus on lühiajaline. Siseministeeriumi kogu haldusala osa riigieelarvest moodustab käesoleval aastal kõigest 1,46 protsenti SKTst. Seetõttu on siseministeeriumi haldusala tervikuna olukorras, kus on keeruline ulatuslikuma kriisi tingimustes riigikaitselisi ülesandeid täita.

Samas lähtume me Eesti riigis riigikaitse laiapindsest käsitlusest – me võtame arvesse palju mitmekesisemaid ohte kui vaid sõjalised rünnakud. Riigi kaitsmiseks peavad valmistuma mitte ainult kaitsevägi, vaid kõik riigiasutused, elutähtsate teenuste osutajad, aga ka elanikkond. Sellest põhimõttest lähtuvad laiapindse riigikaitse arengukavad aastani 2026. Siseministeerium on vastutav sisejulgeoleku tegevussuuna all sisekaitse tagamise eest ja asutuste kriisiaegse valmisoleku tõstmise eest. Selle ülesande täitmiseks ongi vaja luua sisekaitse reserv.

Kellel sisekaitse reserv tuginema hakkab?

Kaitseväe reservi arvatud isikutest saab mingi osa arvata sisekaitse reservi. Need on isikud, kes vastavad teatud nõuetele ehk on läbinud ajateenistuse, vastavad keele-tervisenõuetele ja kellel puudub kriminaalkaristus. Kokkuvõttes on eelduseks ajateenistuse läbimine, nõuetele vastamine ning täiendava väljaõppe läbimine politsei- ja piirivalveameti (PPA) juures. Seni on reservi õppekogunemised toimunud ainult kaitseväe juures. Nüüd hakkaks mingi osa, keda kriisi korral soovime kaasata, juba eelnevalt kogunema õppeks PPA juures.

Kas selle väljaõppe tõttu ajateenistus pikeneb?

Ajateenistus ei pikene.

Kes nende üle arvestust hakkab pidama? PPA või kaitseressursside amet?

Isikute haridustaseme ja nõuetele vastavuse üle peaks arvestust kaitseressursside amet, kes teeb seda ka praegu. Konkreetset arvestust määramiste üle saame veel osalistega omavahel arutada. Formeerimine jääb PPA ülesandeks.

Kui enamasti kasutatakse ajateenijaid, siis mis saab teistest riigi käsutuses olevatest relvastatud inimestest? Nt maksu- ja tolliameti töötajatest?

Kasutamise puhul me räägime siiski kaitseväe reservis olevatest isikutest, mitte ajateenijatest. Väiksemate kriiside lahendamiseks kasutame ka teisi riigi käsutuses olevaid relvastatud inimesi koostöölepingu või ametiabi korras. Sisekaitse reserv on mõeldud pikaajalisteks ja keerukateks kriisideks, kus koostöölepingu ja ametiabi korras kaasatavaid ressursse kasutada ei saa, sest nad on hõivatud oma ülesannetega.

Kui pikalt seda plaani on arutatud?

Sisekaitse reservi loomise vajadusest on ministeeriumite ja ametite tasandil räägitud aastaid. Laiapindse riigikaitse käsitluse raames on ülesanded järjest selgemaks saanud ja selgeks on saanud ka see, kui palju meil on reaalselt võimalik partnerite abiga mingis konkreetses olukorras arvestada.

Varem on korduvalt analüüsitud alternatiivteenistuse laiendamise võimalusi või tsiviilajateenistust. Kas need võimalused on kõrvale heidetud?

Alternatiivteenistuse laiendamist ja tsiviilajateenistuse loomise võimalust on alalüüsitud. Analüüsid näitavad, et kaitseväe sarnase paralleelsüsteemi moodustamine PPA juurde läheks oluliselt kulukamaks ja odavam lahendus on seda teha koostöös kaitseväega. Praeguse lahenduse juures oleme mõelnud ka kulude optimeerimisele: kaitseministeerium korraldab ajateenistuse ning meie saame vajalike eeldustega isikud, kellele siseministeerium korraldaks oma kulu ja kirjadega reservõppe. Praeguse lahenduse järgi korraldab kaitsevägi reservõppekogunemisi kõigile ja reservväelaste sisekaitseliste ülesannete täitmiseks vajalikke oskusi saab harjutada ainult õppuste käigus.

Riigipiiri seadus lubab Eesti piirikaitseks kasutada ka NATO relvajõude. Kas Eestis olevatest liitlasvägedest ei piisa?

Me räägime siiski sisekaitselise, mitte sõjalise kriisi lahendamisest. NATO relvajõudude kaasamise temaatika kuulub kaitseministeeriumi vastutusalla.

Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti (Frontex) uue määrusega loodi Euroopas 10 000 inimesest koosnev piirivalveüksus liikmesriikide toetuseks, kuhu me saadame samuti sadu inimesi? Kuidas nemad uue plaaniga suhestuvad?

Frontexi piirivalveüksus peaks olema täielikult mehitatud aastaks 2027 ja Eesti panustab sinna 16 alalise ametnikuga (pikaajaline lähetus kaks aastat) ja 66 lühiajalise ametnikuga (kuni neli kuud aastas) sõltuvalt ameti vajadusest. Liikmesriigil on võimalik Frontexilt abi paluda, kui tegemist on olukorraga, kus seoses suure survega piirile ei jätku Eestil oma jõududest Schengeni välispiiri valvamiseks. Abi osutamise, samuti Eestile antava abi suuruse ja kestuse otsustab Frontexi peadirektor.

Millele kulutatakse reservi moodustamiseks vajaminevad ligi 20 miljonit eurot?

Sisekaitse reservi nelja aasta arvestuslik kulu oleks 19,7 miljonit eurot ehk ligi viis miljonit eurot aastas. Peamine kulu on varustus, mis oleks sarnane piirivalve kiirreageerimisüksuste omaga. Lisaks on vaja rahastada väljaõpet ja PPA juurde formeerimisvõimekuse loomist. Riigieelarvest sisekaitse reserv sel korral rahastust ei saanud. Kindlasti oli olulisem päästjate ja politseinike palgatõus. Kuid koostöö kaitseministeeriumiga sisekaitse reservi loomiseks läheb edasi ja arutame, millisel viisil olemasolevaid oskustega inimesi kaasata. Mõtleme selle peale, kuidas väike riik võiks oma võimalusi otstarbekalt ja paindlikult kasutada.
https://leht.postimees.ee/6790443/aseka ... dapaasmatu
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Sisekaitse reserv

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Vaatan asjade arengut tegelikult vaikse rahulolu tundega - vaikselt loksuvald ka meil asjad paika. 5a tagasi oleks siinsamas foorumis sellise reservi vajaduse tõstatamisel (selles on siin juttu ka olnud kui otsite) tulnud eduraportit tonnide kaupa, kuidas pole vaja, kuidas Kaitsevägi sõdib, PA päästab ja PPA peab tagala raudse kontrolli all.

Kõige raskem muudatus on ikka mentaalne - mitte niipalju varustuses ega inimestes. Inimesi meil õnneks veel jagub ja küll seda varustust ka mõni sõbralik riik annaks, kui viisakalt küsida.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
mb
Liige
Postitusi: 386
Liitunud: 17 Okt, 2009 16:08
Kontakt:

Re: Sisekaitse reserv

Postitus Postitas mb »

Läheb kallimaks aga ehk teevad ära ikka https://www.err.ee/1013205/sisekaitsere ... -kallimaks
nimetu
Liige
Postitusi: 7574
Liitunud: 25 Mär, 2016 21:16
Kontakt:

Re: Sisekaitse reserv

Postitus Postitas nimetu »

Mitte märkimisväärselt kallimaks. Pigem on põhiline küsimus just selles ajas, mis kulub kõige selle ettevalmistamiseks. Vähemalt aasta, et igasugused seadused sobivaks rihtida.
EOD
Liige
Postitusi: 4694
Liitunud: 12 Jaan, 2006 15:57
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Sisekaitse reserv

Postitus Postitas EOD »

Sisekaitsereservi moodustamiseks luuakse politsei- ja piirivalveametisse (PPA) reservüksus, mille ülesanne on reageerida erakorralistele ja ulatuslikku sekkumist vajavatele sündmustele. Reservüksuste koosseisu arvatakse kaitseväekohustusega inimesed, kes on saanud sisekaitselise väljaõppe. Muudatustega kohustatakse need inimesed osalema reservüksuse tegevuses. Selliseid inimesi on Eestis hinnanguliselt 25 000.
Et siis SOR-s ajateenistuse läbinud, kes said põhimõtteliselt kordniku väljaõppe. Kas Piirivalves ja Sõjaväepolitseis ajateenistuse läbinud ka sinna kategooriasse kuuluvad, ei oska arvata.
Mingiks ajaks on kaadriprobleem lahendatud. Edasi aga - politseist lahkunud või vallandatud?
Kasutaja avatar
Some
Liige
Postitusi: 4058
Liitunud: 11 Aug, 2008 9:25
Kontakt:

Re: Sisekaitse reserv

Postitus Postitas Some »

Palju sellest kambast vanuseliselt veel reservistiks sobivadki?
Leo
Liige
Postitusi: 3303
Liitunud: 27 Dets, 2006 20:35
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Sisekaitse reserv

Postitus Postitas Leo »

Ma natuke mediteerisin sel sisekaitsereservi teemadel ja ei näe projektil sellisel kujul eriti tulevikku. Kunagi SORist läbi käinud ajateenijad on hetkel keskealised ja nende soov ning füüsiline vorm uuesti kordnikuks hakata on vägagi küsitav, sest on vaja karjääri teha ja raha teenida ning õllekõht ka segab. Teine suur probleem on, et ühiskondlikult aktiivsed ja kodanikukaitsest huvitatud inimeste hulk ei ole eriti suur ja enamik neist, kes midagi teha jaksavad, on juba rakenduse leidnud Kaitseliidus, abipolitseinikuna, priitahtliku pritsumehena või vabatahtlikus merepäästes, mõned korraga mitmes kohas. Mis tähendab seda, et suurema kriisi korral minnakse sinna, kus on kõige kõvem käsk ja sund ehk KJ koosseisu ja teistesse kohtadesse jääb auk. Seega kriitiline küsimus on, kui palju on KJ reservist välja jäänud keskealisi terveid mehi, kes oleksid nõus ÜKT korras sisekaitsereservis tegutsema?

Ma pakun, et alustuseks kanditakse sisekaitsereservi kõik abipolitseinikud, kuid nendestki tuleks maha arvata KJ reservistid. Pakun, et paar aastat selle sisekaitsereserviga ähitakse ja puhitakse, kuid tulemus on keskpärane ja siis lüüakse käega ja määratakse igal aastal sadakond meest sinna aega teenima, kusjuures neile antakse politsei- ja piirivalveteema baaskursus koos praktikaga nii maismaapiiril kui politseipatrullis ning pikemas perspektiivis neist moodustataksegi sisekaitsereservi tuumik.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Sisekaitse reserv

Postitus Postitas Kriku »

Martin Herem kirjutas:Samuti vabastab sellise reservi olemasolu osaliselt kriiside või sõja korral Kaitseliidu (loe: maakaitse) siseministeeriumi toetavatest ülesannetest ning annab võimaluse paremini keskenduda sõjalistele ülesannetele.
Mina saan aru, et sellesse kuulumine on SA ametikoht.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 12 külalist