See on minu arust natukene lihtsustatud olukorrakirjeldus. Selles mõttes, et selles koalitsioonis on kõik kolm osapoolt tegelikult vastastikku üksteise pantvangid ning mingeid muid häid valikul pole tegelikult kellelgi nendest kolmest. Keskerakond vajab EKRE-t ja Isamaad selleks, et säilitada peaministri koht – muude kombinatsioonide korral tuleks sellest loobuda. Isamaa jaoks on praegune koalitsioon ainukene, kus ta saab ellu viia oma peamise valimislubaduse ehk II pensionisamba reformi – sama sammast omal ajal luua aidanud Reformierakond ja sotsid veel vähem ei taha sellest, midagi kuulda, ilmselt on ka Keskerakond ise skeptiline, kuid kannatavad ära. EKRE ei saaks ükskõik millise muu kombinatsiooni korral täna ilmselt üldse valitsusse.Kapten Trumm kirjutas:Tänases valitsuses roolib KE ja väikevennad on rohkem puudli eest. Ehk - kui Ratas ütleb pensionitõus, siis nii ka saab. Ja väikevendadel on valida - kas leppida või tõmmata minema. Viimane dilemma muide on hea põhimõttekindluse indikaator - selle asemel, et sirge seljaga opositsiooni jalutada ja oma nägu hoida, antakse Ratasele lihtsalt järgi. Kahju muidugi, et Kaja Kallase ärplemine "punaste joontega" sellise olukorra meil üldse tekitanud on. Sest noh, kärped majandusbuumi ajal eelarvest räägivad head keelt kehtiva valitsuse majanduslikust mõtlemisest.
Puht-poliitiliselt on praegune koalitsioon ja järgmine riigieelarve tegelikult selline, et enamvähem kõik osapooled saavad midagi. Keskerakond saab võimu ning suurelt lubatud pensionitõusu – väikse tõusu lisaks indekseerimisele, kuid siiski. Isamaa saab oma II samba reformi, ja saab selle väga kiirelt ja kiirustades (huvitav, miks sellise fundamentaalse asjaga üldse nii kiire on). Tõsi, mida suurt saab EKRE võrreldes oma suurte lubadustega programmile ning lisaks aktsiiside langetamisele, on mul juba pisut keerulisem aru saada. Või õigemini – saavad selle sama võimu, mida nad muul juhul ilmselt ei saaks.
Aga see selleks. Minu arvates ei maksa seda sisekaitsereservi ärajäämist, või loodetavasti pelgalt edasilükkamist ka üledramatiseerida. Selle reservi reaalseks ellurakendamiseks pole vaja mitte ainult raha, vaid ka konkreetsed kontseptsiooni ja projektiplaani ning kindlasti ka tervet rida seadusemuudatusi, et reservväelaste PPA-sse kantimine ning võimalikult laiade õigustega reaalne kasutamine üldse võimalik ei ole. Neid asju täna veel pole ning need ka ilmselgelt ei valmi paari kuu jooksul järgmiseks eelarve-aastaks. St kui riigieelarvega ka oleks juba järgmiseks, 2020. aastaks eraldatud sisekaitsereservi jaoks nt 5 miljonit eurot, siis oleks selle raha eest võinud ju ära osta esimese satsi relvi ja varustust, kuid see kraam oleks jäänud sama targalt lattu seisma, sest neid sisekaitsereservi võitlejaid veel praktikas ei eksisteeri. Kui valida, kas 5 miljoni euro eest relvi laos seismas, või samad viis miljonit reaalselt juba teenistuses olevate politseinike palgatõusuks, siis selles valguses see valik nii väga rumal ei olegi. Olemuslikult ongi see üsna tavapärane näide sellest, kuidas ja miks laiapindse riigikaitse arendamine toppab. Iseasi muidugi, kas sellises olukorras oli mõtet teha kõigest nädal aega varem suure hurraga pressikonverents. Aga eks suuga on alati lihtsam suurt linna ehitada.
Ühele „toredale“ asjale tasuks siinkohal muidugi veel tähelepanu pöörata. Sisekaitsereservi aastaseks kuluks planeeritud u 4-5 miljonit kujutab endast u 1% kogu Siseministeeriumi valitsemisala eelarvest, ning 0,04% kogu riigieelarvest (kui ma nüüd valesti ei arvutanud). Mõlemad kaabud on seejuures viie valitsuses olnud kuuga üsna avaldanud üsna pidevalt ja üsna kindlas kõneviisis arvamust, et kogu senine Eesti riigieelarve on tugevalt õhku täis, kõik kohad pungitavad ebavajalikest kulutustest, riik on end paksuks söönud ja kohe tuleb tõhus salenemiskuur, mille eest saab hakata elu päriselt paremaks tegema. Konkreetseid näiteid sellest õhust pole vähemalt mina väga kuulda saanud (kuigi nende kohtade otsimiseks on EKRE-l tegelikult olnud aega ka nelja opositsioonis oldud aastaga). Nüüd selgus aga „miskipärast“, et õhku ja rasva pole leitav ei 1% ega isegi 0,04% ulatuses.
Ei hakka siinkohal hinnangut andma, kas probleem on nüüd lihtsalt administratiivses suutmatuses neid tarbetuid kulusid leida ja kärpida. Või siis sellesamas suure suuga linnade ehitamises.