Kapten Trumm kirjutas:
Madrats pole eridisainiga, vaid lihtsalt modulaarse relva/transpordiruumiga, kuhu saab panna veose või raketid sõltuvalt ülesandest.
15 meetrine
stealth korpusega enesekaitserelvi, laevavastaseid rakette ja vajadusel rühmasuurust üksust kandev kummipaat on (tõenäoliselt tehniliselt teostamatu) eridisain. Selle tõdemuseni jõudsime juba palju lehekülgi tagasi, et „trummipaate“ vabaturult saada ei ole.
Kapten Trumm kirjutas:
Igat saart ja laidu pole kaitsta vaja, aga vajalikud on kindlasti need saared, kus juba täna PPA radarid on (mille loogika on täpselt sama - kaugemale merele nihutatud radar näeb rohkme) - Ruhnu, Keri/Prangli, Vaindlo ja minimaalselt Sõrve poolsaar, mingid poolsaared Saaremaa läänerannikul, Kõpu ja Ristna poolsaared.
Olen kaitsetegevuse operatiivkava näinud ja kinnitan, et probleem ei ole paatides, vaid inimestes, keda nendega vedada. Rohkem detailidesse ei lähe ja sel teemal edasi ei vaidle.
Kapten Trumm kirjutas:
Laevaga - oleme juba läbi käinud selle teema, enamasti on laeva kõrgus liiga pisike, et mingi arvestatavat vaatevälja sealt saada+vastane hakkab seda ka ründama.
1. Laev liigub ja võib seetõttu katta suurema ala kui statsionaarne radar. Laev saab rannikust kaugemale sõita kui ükskõik milline saar või poolsaar. Samal põhjusel ei tea vastane laeva radari „katmikala“.
2. Kiirgav radar maismaal on täpselt sama kergesti avastatav ja tabatav kui laeval. Maapealse radari ellujäämisvõimalused pole laeva peal olevaga võrreldes suuremad.
3. See ei ole nii, et iga paat, mis merele läheb, lastakse hetkega põhja. Ka venelastel on vaja see kõigepealt avastada, tuvastada ja relv sihtmärgini tuua.
Kapten Trumm kirjutas:
Level 1 on info, et merel koordinaatidel x ja y asub mingi laev. …
See on mingi Trummi omalooming, mis tugineb … millele?
Meil NATOs käivad asjad nii, nagu kirjeldatud lehekülgedel 139-142
https://www.ksk.edu.ee/wp-content/uploa ... nemets.pdf. Ei ole Laanemetsa omalooming, viited on juures. Mereolukorrateadlikkus on defineeritud leheküljel 99.
Droonide jutul on mõte sees.