www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 13 Nov, 2019 22:35

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 1493 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 95, 96, 97, 98, 99, 100  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 05 Okt, 2019 23:47 
Eemal
Liige

Liitunud: 20 Juul, 2005 14:35
Postitusi: 428
Asukoht: Kärdla
Tõepoolest, ilma südamest naermata ei saa seda teemat enam lugeda. Kui tõmmata kaardile väiksem ring ja seejärel suurem ring, siis on ju selge, et suurem ring on suurem kui väiksem ring. Ja ärge hakake midagi siin akadeemiliselt hägustama ja ekspertidena esinema.
Aga lisaks koomilisusele on olukorral ka huvitav külg. Kuidas seletada pilte surnud jänesele?


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 07 Okt, 2019 8:55 
Eemal
Liige

Liitunud: 13 Sept, 2006 11:07
Postitusi: 164
Kapten Trumm kirjutas:
Kui sinul on alus, mille radariantenn asub merepinnast 10 m kõrgusel ja vastasel natuke suurem laev, millel on sama asi 20 m kõrgusel, kumb siis on "olukorrateadlikum"? Või siin lõpeb teooria otsa? Kumb kumba enne näeb ja enne suudab tule avada?

Teoreetiliselt avastavad nad üksteist sama kaugelt, sest kumbki ilmub silmapiiri tagant välja teise jaoks samal ajal: kõrgemalt näeb kaugemale, aga kõrgemat objekti on ka kaugemalt näha.
Aga olgu siis matemaatika. Oluline pole mitte (ainult) radari „nägemisulatus“, vaid katmikala. Statsionaarse radari katmikala saab arvutada valemiga π*r2 (see kaks tähendab ruutu). Liikuva radari katmikala väljendab valem π*r2 + l*r, kus l on laeva läbitud tee pikkus (sõltub ajast ja kiirusest l = v*h) ja r on radari nähtavuskaugus. Nüüd võib igaüks arvutada ja leida, kumb pindala on suurem.

_________________
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 07 Okt, 2019 9:14 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26857
"davidsonharald" on siin kõvasti lati alt läbi jooksnud, proovid uuesti, siin pole delfi naistekas....?

URR: üksikute laevade kasutamisel olukorrateadlikkuse allikana on kaunis fundamentaalne probleem - laevu on üksikuid (üle 2-4 aluse me välja ei vea mingit moodi), kuid mereala (eriti kui soovime saada pilti kauemalt kui 12 miiline territoriaalvesi, siis jääb väheks. Pluss maismaa on uputamatu, sõjalaev aga mitte.

Seega ei pääse ikkagi kaldal asuvast seiresüsteemist. PPA on täiesti arukalt andnud oma radaritele kõrgust (muidu oleks vaja mitte 20, vaid näiteks 40 või 60 radarit), kuid koos sellega on tekkinud ka statsionaarsus, mis sõjalises kasutuses on väga ebasoovitav.

Laevade roll (mereala suurust vaadates) on radarivälja loomisel sekundaarane, suurem tähtsus on neil "halli perioodi" visuaalse tuvastamise juures. Sõjaoludes ei ole eriti hea mõte minna raketikaatriga fregatti tuvastama, eriti kui seda saadavad tõenäoliselt veel õhuvahendid. Lõpeb ägeda tulistamisega sinu suunas.

Näiteks: https://en.wikipedia.org/wiki/Kamov_Ka-31
Tsiteeri:
The radar of the Ka-31 airborne early warning helicopter has a 360° coverage and can spot aircraft-size target from 150 km range. Surface ships are spotted from 100–200 km range. Radar can track 30–40 targets simultaneously. The helicopter has a datalink to transfer target tracking data to the command post (land base or mother ship). The Ka-31 is fitted with GPS and digital terrain mapping systems.[4]

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Viimati muutis Kapten Trumm, 07 Okt, 2019 9:26, muudetud 1 kord kokku.

Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 07 Okt, 2019 9:22 
Eemal
Liige

Liitunud: 25 Mär, 2016 22:16
Postitusi: 4060
Tsiteeri:
Pluss maismaa on uputamatu, sõjalaev aga mitte.

Täpne kaudtulelöök on samamoodi ohtlik mõlemas domeenis tegutsevale üksusele.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 07 Okt, 2019 10:01 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26857
Loomulikult on iga võtte vastu olemas vastuvõte. Laeva üles leidmine on seejuures lihtsam. Laev on leitav kohe, kui ta ilmub vastase vaadeldavale merealale, kaldaradar on leitav enamasti, kui ta alles kiirgama hakkab. Kaldal liikuv tehnika pole üldiselt eriti hästi radariga vaadeldav ja rinde tagalas toimub autode sõelumine pidevalt. Kuidas eristada brigaadi tagalas vooriva 1000 auto hulgast seda 2-3 radariga masinat?

Lisaks minna laevaga kuskile midagi vaatama - see plaan lendab ainult siis, kui vastane ei tulista. Kui me tahame saavutada endast kaalukama vastase vastu, edu, peame me maksimaalselt kasutama üllatusmomenti, sõita oma laevastikuga kuskile Vaindlo saare alla vaatama, mis eskaader see seal tiirutab, minetab (arvestades vastase paremat olukorrateadlikkust) igasuguse üllatusvõimaluse, sest vastav ülesõit (tõenäoliselt vaadeldaval merealal) võtab tunde aega. Pigem võidakse sedasi meid üllatada, et pole veel ühtegi laeva näha olnud, aga mingid tiibraketid tulevad juba. Sama üllatusmomenti taotleb näiteks "kummimadratsite" treilerdamine ja veeskamine - et vältida tõenäolise vaatluse all mingit 100 km ülesõitu Soome lahel, millega minetatakse igasugune üllatusmoment. Näiteks vastasel on eskaadri juures 1 allveelaev, akustikud kuulevad juba kaugelt, et mingi sõjalaevale iseloomulik kruvimüra läheneb ja läheneb. Loomulikult, kui su baas on Tallinnas ja vastase task force on Vaindloo all, siis saadavad nad piketi (kas radariga kopter, mõni väiksem sõjalaev või allveelaev) sulle vastu.

Seega, kokkuvõtvalt: on kriitiline lahendada merevaatlus ja vastase tuvastamine nii, et me selleks ei pea laevu üldse välja saatma. Seega, kaldalt. Kui see "pisiasi" on lahendatud, siis on juba lihtne lasta Paide lähedal metsas olevast NSM patareist välja mõned raketid, kuna vastase asukoht, mõjutatavate laevade hulk ja kurss on juba teada. See osa on juba "delo tehniki". Keerukam osa on vastane leida ja veenduda, et tegemist pole hoopis koolilapsi vedava kruiisilaevaga, mille tabamine toob kaasa megaulatusega skandaali.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 07 Okt, 2019 13:16 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Apr, 2006 16:49
Postitusi: 17268
Tsiteeri:
Kui sa tahad ühe satelliidiga kogu aeg Läänemerd jälgida siis me räägime GEO orbiidist. Transpordi maksumus sinna on u 50 000 USD / kg


Ja ka satelliit ise peab olema juba hoopis midagi muud kui tudengisatelliit. 36 000 km kauguselt millegi tõsiseltvõetav jälgimine on siiski midagi muud kui paarisaja kilomeetri kõrguselt. Juba kaalu loetakse tonnides. Ja korrutame selle kilo msksumusega...muljetavaldav number tuleb. Mõistagi on riigil raha nagu muda, aga ikkagi.

_________________
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 07 Okt, 2019 15:29 
Eemal
Liige

Liitunud: 13 Sept, 2006 11:07
Postitusi: 164
Kapten Trumm kirjutas:
Seega, kokkuvõtvalt: on kriitiline lahendada merevaatlus ja vastase tuvastamine nii, et me selleks ei pea laevu üldse välja saatma. Seega, kaldalt. Kui see "pisiasi" on lahendatud, siis on juba lihtne lasta Paide lähedal metsas olevast NSM patareist välja mõned raketid, kuna vastase asukoht, mõjutatavate laevade hulk ja kurss on juba teada. See osa on juba "delo tehniki". Keerukam osa on vastane leida ja veenduda, et tegemist pole hoopis koolilapsi vedava kruiisilaevaga, mille tabamine toob kaasa megaulatusega skandaali.

Seda probleemi ei saa kaldalt lahendada kahel põhjusel:
1. Vastane saab teha pahasid asju ise silmapiiri taha jäädes. Meredessant ja suurtüki tuletoetus maismaaoperatsioonidele on ilmselt ainsad erandid. Selles, kas meredessant on peamine (ainus?) oht, mida Balti laevastikult karta, me ilmselt kokkuleppele ei jõua.
2. Radariga ei saa vastast tuvastada, vaid ainult kontakte avastada ja lokaliseerida. Tuvastamiseks on vaja teistsuguseid vahendeid.

_________________
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 07 Okt, 2019 16:43 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26857
Tänapäeval on laevade tuvastamiseks ka muid vahendeid, kui mehitatud 100+M hinnasildiga sõjalaeva saatmine vastase tapatsooni. Need vahendid toimivad justnimelt kaldalt. Esimese hooga, kui me kavatseme upitada radari 50 m kõrgusele, oleks otstarbekas panna sinna ka korraliku suurenduse/resolutsiooniga termooptika. Visuaalne silmapiir on natuke ligemal kui radari silmapiir. Teiseks UAV-d. Võibolla veel midagi, mille olemasolust ma ei tea. Ma arvan, et kui me näeme radaril kuni Soome lahe keskosani, siis on juba päris hästi asjad. Läänemere laias osas tuleb ilmselt loota lennuvahendite peale, sest paraku see 20-30 km nägemiskaugusega radariga sõjalaev just palju ei näe. Suurte merealade läbiotsimiseks on juba WWII ajast siiski lennukeid kasutatud, kõrgemalt näeb kaugemale. Nende kasutamine taktikalises olukorras nt Soome lahel aga on minu silmis tiba kahtlane. Ma saadaks vene admiralide rollis laevade õhukatteks pideva patrulli rollis Su-30 lüli kindlalt välja.

Tsiteeri:
Selles, kas meredessant on peamine (ainus?) oht, mida Balti laevastikult karta, me ilmselt kokkuleppele ei jõua.


Kindlasti on neid ohtusid veel. Lihtsalt meredessandi tõrje on minu silmis kõike akuutsem riigikaitseline vajadus ja mulle tundub, et kui natuke ajusid liigutada ja püksirihma pingutada, õnnestuks siin ühte-teist korda ka saata. Mereühenduste lahtihoidmine ja võitlus mereülemvõimu pärast Läänemere laial osal pole ei meile ega ka Balti riikidele kokku nähtavas tulevikus jõukohane ülesanne (tuleb loota liitlastele). Ründevahenditeks pole ju ainult pealvee sõjalaevad (mille vastu raketikaater loodud on), vaid ka allveelaevad, lennukid ja kaldalt lastavad tiibraketid. Taoliste väljakutsete väärilise aluse latt algab juba Arleigh Burke klassist ja hinnasilt 1 miljardist eurost tükist.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 07 Okt, 2019 20:17 
Foorumil
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 16247
Asukoht: Viljandimaa
Kümmekond postitust tühja lora läks prügikasti.

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 08 Okt, 2019 11:50 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26857
Ühe asja klaariks veel ära - et radariga ei saa sihtmärki tuvastada.
On olemas selline tehnoloogia nagu sünteetilise apertuuriga radar, mis suudab anda sihtmärgist sellise häguse foto laadset pilti.
"Aga" on siin selles, kas see tehnoloogia meid huvitavatel kaugustel töötaks ja kas neid järgiproovitud radaritele (SAAB Giraffe ja EADS TRS-3) kuidagi "lisada" saab.

https://www.researchgate.net/figure/Sam ... _331538087
https://www.spiedigitallibrary.org/Cont ... 3_f001.png

Hetkel tundub, et see oleks võibolla lennuvahendite teema (tundub, et kõik näidispildid on suht ligidalt tehtud). Loomulikult on ka olemas passiivsed meetmed (eelkõige ELINT), aga selle kasutatavus eeldab teatud määral vastase "kaastööd", sest kui vastane seilab raadiovaikuses, radarid väljas, siis nad ei kiirga ka midagi, mille järgi neid leida.

Ise ma mõtlesin, et miks mitte kasutada samu "kummimadratseid", mis veavad enda järgi järelveetavat sonarit, sest suure laeva kruvimüra on avastatav kaugemalt kui on raadiohorisont. Kruvimüra järgi saab laeva tuvastada (kui tegu on mõistagi katalogiseeritud müraga ja asja teevad spetsialistid) päris täpselt, kuuldavasti olid USA allveelaevnikel näiteks nõuka Typhoon allveelaevad müra järgi tuntavad mitte ainult laeva tüübi, vaid ka laeva pardanumbri järgi. "Madratsid" on üsna raskesti märgatavad ja seeläbi on lootust pääseda vaikselt piisavalt ligi.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 08 Okt, 2019 12:10 
Eemal
Liige

Liitunud: 13 Sept, 2006 11:07
Postitusi: 164
Kapten Trumm kirjutas:
Tsiteeri:
Selles, kas meredessant on peamine (ainus?) oht, mida Balti laevastikult karta, me ilmselt kokkuleppele ei jõua.
Kindlasti on neid ohtusid veel. Lihtsalt meredessandi tõrje on minu silmis kõike akuutsem riigikaitseline vajadus ja mulle tundub, et kui natuke ajusid liigutada ja püksirihma pingutada, õnnestuks siin ühte-teist korda ka saata. Mereühenduste lahtihoidmine ja võitlus mereülemvõimu pärast Läänemere laial osal pole ei meile ega ka Balti riikidele kokku nähtavas tulevikus jõukohane ülesanne (tuleb loota liitlastele). Ründevahenditeks pole ju ainult pealvee sõjalaevad (mille vastu raketikaater loodud on), vaid ka allveelaevad, lennukid ja kaldalt lastavad tiibraketid. Taoliste väljakutsete väärilise aluse latt algab juba Arleigh Burke klassist ja hinnasilt 1 miljardist eurost tükist.

Nagu ma kirjutasin: ei jõua kokkuleppele.
Eesti ei võida Venemaad silm silma vastu seistes, vaid koos liitlastega. Aga kes on need müstilised liitlased? Meie ise olemagi. Kui kõik liitlased panustavad Läänemerel tõsiselt võetava sõjajõu loomisele, oleme ühiselt Balti laevastikust üle. Kui igaüks nikerdab oma „madratsite“ kallal, saame ükshaaval kolki.
Omaette teema on kriisi aeg. Oleks väga rumal kaotada sõda enne kui see algab. Viimasel ajal on Venemaa just selliste võitude poole püüelnud. Nii tulemuslikkuse kui kulude pärast on väikeriigil mõistlik omada ühte laevastikku, mis täidab ülesandeid nii rahu kui sõja ajal. Muuhulgas tähendab see seda, et laevad peavad suutma merel kohal olla – olema piisavalt autonoomsed ja merekindlad. Isegi kui tuvastatud merepilti saaks luua kaldalt (ei saa!) ei saa kaldalt näidata oma kohalolekut, teisi laevu peatada ega läbi otsida. Kulude kokkuhoiu eesmärgil poolkõva „rahulaevastiku“ ja „sõjalaevastiku“, mis suudab täita ainult mõnda ülesannet ega pruugi kokkuvõttes nii odav ollagi, loomine ei ole ei odav ega tõhus.

„Sõduri“ elektrooniline versioon on lõpuks ilmunud. Panen Trummi retsenseeritud
Kapten Trumm kirjutas:
Lugesin ja pettusin. Mitte et seal midagi valet oleks…

artikli (lk 22-25) üles: https://issuu.com/sodur/docs/sodur0419 . Midagi uut iseenesest ei ole.

_________________
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 08 Okt, 2019 12:36 
Eemal
Liige

Liitunud: 13 Sept, 2006 11:07
Postitusi: 164
Kapten Trumm kirjutas:
Hetkel tundub, et see oleks võibolla lennuvahendite teema (tundub, et kõik näidispildid on suht ligidalt tehtud).

Jah, sellise lahutusvõime saab ainult lähedalt.
Kapten Trumm kirjutas:
Ise ma mõtlesin, et miks mitte kasutada samu "kummimadratseid", mis veavad enda järgi järelveetavat sonarit, sest suure laeva kruvimüra on avastatav kaugemalt kui on raadiohorisont. Kruvimüra järgi saab laeva tuvastada (kui tegu on mõistagi katalogiseeritud müraga ja asja teevad spetsialistid) päris täpselt, kuuldavasti olid USA allveelaevnikel näiteks nõuka Typhoon allveelaevad müra järgi tuntavad mitte ainult laeva tüübi, vaid ka laeva pardanumbri järgi. "Madratsid" on üsna raskesti märgatavad ja seeläbi on lootust pääseda vaikselt piisavalt ligi.

See on tõsi ookeanis, aga mitte kitsal, madalal ja müra täis Läänemerel. Põhimõtteliselt on muidugi võimalik laevu müra järgi tuvastada, aga selleks peab olema väga hea andmebaas ja seda tuleb pidevalt kaasajastada. Tuumaallveelaeva on ka teiste laevadega võrreldes kergem avastada, sest nad on (või pigem olid, uued mudelid enam väga ei ole) üsna lärmakad ja eks neid peeti silmas ka. Seega on nii andmebaasid kui tehnoloogia just neid silmas pidades välja arendatud. Akustiliselt saab määrata müraallika suuna, aga mitte kauguse. Allika täpne asukoht määratakse kas mitme oma aluse koostöös või ise edasi liikudes oma "baasi" (inglise keeles base, ei oska paremini tõlkida) pikendades. Vimane nõuab palju aega ja ilmselt on seda lihtsam teha ookeanis kui kitsas Läänemeres.
Järelveetavad sonarid on suured, väga kahtlane, kas "madratsi" peale ära mahuvad, ja neid peab vedama aeglaselt, sest muidu summutab kuulaja enda müra sisse tuleva signaali. Mida tähendab antud kontekstis "piisavalt ligi"? Kui müra on kuulda horisondi tagant, pole ju vaja lähedale tulla.
Kokkuvõttes peaks akustilise luure ja seirega tegelema, aga selleks sobiks pigem allveelaevad, allveerobotid või statsionaarsed veealused süsteemid kui kummipaadi järel veetavad sonarid.

_________________
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 08 Okt, 2019 13:22 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26857
Märkima peab, et käimasoleva uuendusega saavad Soome Hamina FAC-d endale ka järelveetavad sonarid (mis võetakse maha utiili/müüki minevatelt Raumadelt) ning Rootsi päritolu akustilised allveetõrjetorpeedod (Torped 45 - loodetavalt ei tähenda see 1945. a mudelit :D - nali, tegelikult on 1995. a mudel).

https://upload.wikimedia.org/wikipedia/ ... _stern.JPG

Sama sonar (fotol on Rauma ahter) on see keskel olev valge kobakas, mis lastakse ahtrist vette. See kraananoolega kast selle taga on siis ilmselt vints selle vette laskmiseks (ja välja tirimiseks).

Muideks mõlemad Soome FACi tüübid (nii Hamina kui Rauma) on veepaiskuritega, mis näitab Soome laevastikustrateegide nägemust, et taolised alused saaks ukerdada kaldalähedases vees. Suurel merel on veepaiskurid pigem ristiks kaelas, kuna nende kasutegur on kruvidest väiksem ning kuna laeval puudub roolileht, siis hoiab taoline alus kehvemalt otsekurssi kui konventsionaalne. Kuna Raumad kuulusid Turu operatiivkoondisele (kelle vastutusala algab Hankost), siis allveetõrje relvastuse leidumine neil alustal peegeldab ehk Soome laevastiku juhatuse hirme Botnia lahte tunginud vene allveelaevade teemal, kes segavad siis merevedusid Rootsist. Soome mereteede lahtihoidmine tähendab äraseletatult Turu ja Ahvenamaa saarte väinade blokeerimist, vältimaks punalaevastiku pääsu Botnia lahele ja seejärel siis kaubalaevade liiklust saarestiku varjus, kus kõige laiem väin on ca 30 km. St sellise ülesande võib lugeda ehk väikeriigile hammustatavaks, kuid meil on Ristna tagant välja saades Rootsi nii 300 km lagedat merd, kus eelised on suuremal ja arvukamal vastasel, sestap pean seda ulmeliseks, Soome vastavat ülesannet aga mitte.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 09 Okt, 2019 8:59 
Eemal
Liige

Liitunud: 13 Sept, 2006 11:07
Postitusi: 164
Pildil olev "valge kobakas" on aktiivne järelveetav sonar ST2400 (https://kmdoc.kongsberg.com/ks/web/nokb ... penElement). See on mõeldud allveelaevade avastamiseks kitsastes vetes. Kuna tegemist on aktiivse sonariga, ei sobi see pealveelaevade avastamiseks, kontakti tuvastamiseks ega suurteks kaugusteks.
Lisaks sellele on Raumadel veel mingi järelveetav Sonac/PTA sonar, mille detaile ma kiirotsingiga ei leidnud. Mingi ülevaate järelveetavate sonarite gabariitide kohta saab siit https://www.atlas-elektronik.com/filead ... _ACTAS.pdf ja üldise ülevaate järelveetavate sonarite kasutamise kohta leiab siit https://www.ametek-ecp.com/resources/bl ... challenges.

Allveesõda võiks olla just see koht, kus liitlaste seljas natuke liugu lasta. Ameeriklaste vaatevinklist on suurim oht Läänemerel või Läänemerelt Vene allveelaevad. Teisest küljest on allveesõda meresõja spektri üks keerulisemaid ja kallemaid osi. Raketikaater on selles kontekstis odav mänguasi ja Eestil puudub selles vallas pea igasugune ekspertiis. Kolmandast küljest asub Eesti ideaalses kohas Vene allveelaevade (ja pealveelaevade) pealt kuulamiseks, sest kogu see armaada, mis Baltiiskis baseerub, käib ennast Peterburis remontimas. Mis vee all toimub, me ei tea. Ideaalses maailmas võiks siin leida koostöökoha stiilis meie oskusteave ja tehnika - teie inimesed ja asukoht, aga päris maailmas on asjad muidugi keerulisemad.

_________________
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 09 Okt, 2019 9:42 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26857
Aktiivne sonar on tavaliselt kasutatav ka passiivsena - lihtsalt siis ei pingita, vaid sonari vastuvõtja abi kuulatakse mürasid, mis tulevad ümbruskonnast. Ja võimalik, et laeval peavad siis masinad seisma, muidu aluse enda müra summutab ülejäänu. Aktiivne pingimine on ohtlik, kuna see annab ühtlasi välja ka sonari kasutaja asukoha.

Igal juhul kui me midagi ostame sellel teemal, siis peaks sellel olema hästi arendatud "mere kuulamise" võime, sest suur pealveelaev teeb hüdraulilist müra rohkem kui allveelaev ja see levib samuti kaugele. Igasugu passiivsed sensorid on väikeriigi jaoks jällegi asümmeetriline vahend, mis võimaldab eitada vastase suurtele ressurssidele nende kiiret likvideerimist.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 1493 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 95, 96, 97, 98, 99, 100  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt