Riigikaitse eelarve
-
- Liige
- Postitusi: 2083
- Liitunud: 04 Aug, 2010 12:33
- Kontakt:
Re: Riigikaitse eelarve
Soomes ja Singapuris hoolitsevad kaitsekulu (riigikaitse eelarve) ära kasutamise eest suures osas riikliku osaluse või kontrolliga äriettevõtted, ehk läbi suurte siseriiklike strateegiliste partnerite saab ka riik end hankimisest vabastada ning hankimine (RHSi mõttes) liigub koos üle antava avaliku rahaga hoopis väljavalitud äriettevõtete kohustuseks (3 pakkumist jne...) , kes on avalikust sektorist palju efektiivsemad. Vastutasuks saab riik kohe aasta alguses ise suurest koormast lahti ning kaitse eelarve ära kasutamata jätmise risk on väiksem. Kui ka suured hanked kaitse eelarvest välja viia (Soome) siis moodustab iga aastase kaitse-eelarve enam-vähem ühesugune korduv püsikulu, mille haldamine on juba rutiini ning nende samade kokkulepete küsimus.
Re: Riigikaitse eelarve
Ei muutuks kurvemaks. Muutuks lihtsalt Eestiga väga sarnaseks. Väga hästi on see Soome kaitsekulude SKT-st osakaalu küsimus ning suurte hangete lisarahastuse mõju kokku võetud selles Soome Kaitseministeeriumi poolt parlamendile esitatud lühikeses memos: https://www.eduskunta.fi/FI/vaski/Julka ... 118781.pdfTaaniel Tina kirjutas:Huvitav, mis oleks soomlaste % number SKP-st, kui sinna lisada ka see number, mis tuleb otse riigieelarvest suurte hangete jaoks (laevad, lennukid jne)???
Ma arvan, et graafikud muutuksid meie poolt vaadates kohe palju kurvemaks.
Nendele, kes soome keelt ei valda – lühidalt kokku võttes on tegelik pilt järgmine. Soome pidevad ja püsivad (deklareeritud) kaitsekulud on stabiilselt suurusjärgus 1,3-1,4% SKT-st (ehk vähemalt esmapilgul tunduvalt madalam tase kui meie pidev 2%). Selline osakaal on saadud Soome enda n-ö siseriikliku arvutusmetoodika alusel, kus kaitse-eelarve (ja selle SKT protsendi hulka) ei arvata erukaitseväelaste eripensioneid, välismissioonide kulusid ning Soome piirivalve puht-sõjalise tegevuse ja ettevalmistusega seotud kulusid. Miks seda ei tehta, on mulle jäänud pisut arusaamatuks. Avalikes allikates viidatakse mingile poliitilisele soovile ja suunisele näidata kaitsekulusid võimalikult väiksena.
Kui kasutada NATO metoodikat (mis kehtib ka meie 2%) puhul ning liita kaitse-eelarvele ka need pensioni-, missiooni ja Soome puhul ka osad Piirivalve kulud, siis tõuseks Soome kaitsekulude protsent u 0,2% võrra u 1,6%-ni SKT-st. St meie kuludele juba lähedasemaks. Aga olemuslikult selline raamatupidamislik võte lisaraha ja lisavõimeid juurde ei tekita.
Kui nendele kuludele nüüd järgmisel aastakümnel liita ka need tavapärasele kaitse-eelarvele erandotsusega lisanduvad summad Laevastik 2020 ning uute hävituslennukite tarbeks (mida ei käida välja ühe aastaga, vaid jagunevad vastavalt 7 ja 11 aasta peale), siis tõuseks Soome kaitsekulud tasemeni 1,95-2,08% SKT-st. Ehk umbes samale tasemele kui meil.
Ühesõnaga – kui võrrelda seda kui palju Eesti vs Soome osakaaluna oma rahvuslikust rikkusest riigikaitsele kulutavad, siis ei vasta tõele väide, et soomlased kulutavad meiega võrreldes tunduvalt rohkem tänu suurte hangete läbiviimisele väljaspool kaitse-eelarvet. Kulutavad laias laastus ja kokkuvõttes sama palju.
Siit edasi on see esmajoones maitse küsimus, kumb lahend on parem ja kasulikum – kas saada pidevalt, stabiilselt, garanteeritult ja prognoositavalt kätte 2% SKT-st aastas? Või saada stabiilselt 1,3-1,6% ning loota, et suurteks väljaminekuteks leiab valitsus lisaraha. Aga põhimõtteline kaitsekulude osakaal SKT-st seeläbi ei muutu ega erine.
Kui nüüd Eesti osas on ettepanek, et meie kaitsekulud võiksid olla stabiilselt 2% SKT-st, millele lisanduksid suured lisaeraldised uute võimete loomiseks või olemasolevate väljavahetamiseks, siis see on juba teine jutt. Aga kui minna tagasi selle arutelu alguse juurde, siis saab Soome oma tingimustes justkui iseseisva kaitsevõime tagatud samas osakaalus kulutustega kui Eesti. Ja palun seda konstateeringut nüüd jälle mitte võtta kui seisukohta, et Eesti seetõttu ei peakski üle 2% kulutama.
Re: Riigikaitse eelarve
Võimalik, et selle soovi taga kaitsekulutusi võimalikult madalana näidata on sisepoliitilised kaalutlused - kui kaitsekulutused tunduvad madalana, on ka väike nende poliitikute hulk, kes sooviksid sellist "liigset kulutamist" väga aktiivselt piirata. Eeldab ju lisa-eelarvete tegemine suurt poliitilist üksmeelt, näiteks Laevastik 2020 projekt nõuab 7 a jooksul keskmiselt 171 milj € aastas ja hävituslennukite hange 11 aasta jooksul 636–909 milj € aastas ehk siis lähiaastatel kuni miljard € aastas. Nende aastatega jõuab vahetuda valitsus ja oluline on, et uus valitsus ei hakkaks mingil päevapoliitilisel põhjusel (a la maanteede korrastamiseks on vaja rohkem raha) varem kokkulepitud kaitsekulutusi kärpima.
Samuti on õige tähelepanek, et suur osa SKJ pööritamisega seotud tegevustest on "erastatud" riigile kuuluvatele või riigi enamusosalusega aktsiaseltsidele, näiteks kogu Soome riigile kuuluvat kinnisvara haldab Senaatti-kiinteistöt, tehnika remondi ja valmistamisega tegeleb Millog ja kõikides garnisonides toitlustab Leijona Catering, mis suudab 71 milj € käibe juures isegi mõned miljonid kasumit saada.
https://fi.wikipedia.org/wiki/Senaatti-kiinteist%C3%B6t
https://fi.wikipedia.org/wiki/Millog
https://fi.wikipedia.org/wiki/Leijona_Catering
Selline ülesannete jaotus annab võimaluse kaitseväelastel keskenduda sõjalistele tegevustele, sest väeosa kokad, koristajad, elektrikud ja automehaanikud tõesti ei pea olema kaitseväelased. Teiseks annab see võimaluse kulusid prognoosida ja vältida olukorda, kus aasta esimeses kvartalis tahaks osta, kuid raha ei ole ja viimases kvartalis ostetakse mobilisatsioonivarudesse roosasid villaseid sokke rahade ärakulutamiseks.
Üldiselt on näha, et mõlemas riigis on omamoodi asi paika loksunud kaitsekulutustega, Eestis räägitakse seda 2% mantrat, mis on kõikidele osapooltele piisav ning Soomes opereeritakse selle 1,3-1,4%, kuid mõnisada miljonit on teiste ministeeriumide eelarves ja vajadusel leitakse lisaraha suuremateks hangeteks.
Samuti on õige tähelepanek, et suur osa SKJ pööritamisega seotud tegevustest on "erastatud" riigile kuuluvatele või riigi enamusosalusega aktsiaseltsidele, näiteks kogu Soome riigile kuuluvat kinnisvara haldab Senaatti-kiinteistöt, tehnika remondi ja valmistamisega tegeleb Millog ja kõikides garnisonides toitlustab Leijona Catering, mis suudab 71 milj € käibe juures isegi mõned miljonid kasumit saada.
https://fi.wikipedia.org/wiki/Senaatti-kiinteist%C3%B6t
https://fi.wikipedia.org/wiki/Millog
https://fi.wikipedia.org/wiki/Leijona_Catering
Selline ülesannete jaotus annab võimaluse kaitseväelastel keskenduda sõjalistele tegevustele, sest väeosa kokad, koristajad, elektrikud ja automehaanikud tõesti ei pea olema kaitseväelased. Teiseks annab see võimaluse kulusid prognoosida ja vältida olukorda, kus aasta esimeses kvartalis tahaks osta, kuid raha ei ole ja viimases kvartalis ostetakse mobilisatsioonivarudesse roosasid villaseid sokke rahade ärakulutamiseks.
Üldiselt on näha, et mõlemas riigis on omamoodi asi paika loksunud kaitsekulutustega, Eestis räägitakse seda 2% mantrat, mis on kõikidele osapooltele piisav ning Soomes opereeritakse selle 1,3-1,4%, kuid mõnisada miljonit on teiste ministeeriumide eelarves ja vajadusel leitakse lisaraha suuremateks hangeteks.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40072
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Riigikaitse eelarve
Ei jääks, probleemiks jääb meil ikkagi raha.nimetu kirjutas:Kolm korda suurema kaitseväe ehitamine ei jää ainult eelarve taha, puudu jääb ka inimestest. Meie kogu reserv on juba iseenesest 60 000. Kui seda arvu lahingutes veel kärbitakse, siis ei jäägi eriti midagi lauale.Ja arvud 20+ tuhat meest pole siin siiski õige vastus, need arvud peaks olema nii 3 korda suuremad.
Värbamis- ja mobilisatsioonivälja laiendamine on tegelikult lihtne (kuid ebameeldivat otsust nõudev) - naiste ajateenistus nagu Iisraelis pluss tänase reservi kohalkäimise parandamine (et ei peaks 1 SA koha jaoks 2 inimest õpetama). Kui meil hakkaks ajateenistuses käima igal aastal 4000 tüdrukut, siis sealt tekib erilise kahtluseta igal aastal ka vajalik sadakond vanemallohvitseri ja ohvitseri kandidaati, keda suurem koosseis eeldaks.
Et meil ei jätkuks kaadrit, pole kindlasti õige vastus.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Riigikaitse eelarve
Kui mul lubatakse jätkata oma meelevaldset Eesti ning Küprose võrdlust.
Ma leian, et meil ei ole eriti mõttekas võrrelda ülalpeetava kontingendi otseselt.
Samas, kuna oleme jõudmas nendega sarnasele tasemel palkades ning ka SKTs ostujõu pariteedi alusel (GDP PPP) kohta leian ma et võiks uurida kuidas tuleks läheneda nende, iga aastase, ligi 10 000nde ajateenija numbrile. Meie probleemiks tundub olevat muidugi arusaadavad asjad, mis muudavad selle kohese hüppe ebapraktiliselt kalliks võrreldes küproslastega kellel on meiega võrreldes iidamast aadamast palju aega olnud arendada välja oma kaitseväge ning on väga palju selles toetunud oma kreeklastest vennasriigile.
Seda enam kui Kaitsevägi hakkab olemasoleva 2 protsendiga SKTst jõudma seisundisse, kus uute võimekuste arendamiseks läheb vaja rohkem raha, ning ka sellega rohkem protsendi pügalaid, oleks huvitav uurida süvitsi milliseid valikuid on tehtud Küprosel et ehitada üles väge, mis vähemalt paberil, on võimekas nii aktiivselt kui reservis.
Lisan ka, ilmselt mõneti aegunud, Küprose Maaväe lahingkorra.
Ma leian, et meil ei ole eriti mõttekas võrrelda ülalpeetava kontingendi otseselt.
Samas, kuna oleme jõudmas nendega sarnasele tasemel palkades ning ka SKTs ostujõu pariteedi alusel (GDP PPP) kohta leian ma et võiks uurida kuidas tuleks läheneda nende, iga aastase, ligi 10 000nde ajateenija numbrile. Meie probleemiks tundub olevat muidugi arusaadavad asjad, mis muudavad selle kohese hüppe ebapraktiliselt kalliks võrreldes küproslastega kellel on meiega võrreldes iidamast aadamast palju aega olnud arendada välja oma kaitseväge ning on väga palju selles toetunud oma kreeklastest vennasriigile.
Seda enam kui Kaitsevägi hakkab olemasoleva 2 protsendiga SKTst jõudma seisundisse, kus uute võimekuste arendamiseks läheb vaja rohkem raha, ning ka sellega rohkem protsendi pügalaid, oleks huvitav uurida süvitsi milliseid valikuid on tehtud Küprosel et ehitada üles väge, mis vähemalt paberil, on võimekas nii aktiivselt kui reservis.
Lisan ka, ilmselt mõneti aegunud, Küprose Maaväe lahingkorra.
Re: Riigikaitse eelarve
Küpros ja Eesti on nii elanike arvult kui majanduslikelt võimalustelt täiesti võrreldavad, ajateenistus kestab 14 kuud. Samas on nende struktuuris ka palju õhku, näiteks need 3 erivägede pataljoni (mis tähendab siis rügementi?) on ilmselt pataljoni struktuuriga kuid kompanii isikkoosseisuga. EKJ võiks ka kaaluda seda haipi, et meil on olemas Erioperatsioonide väejuhatus, nüüd kirjutame sinna juurde ka rügemendi jagu üksuseid, kantides kõik pataljoni luurerühmad ja brigaadi kompaniid ning KL VGd sinna juurde. Paberil paistab lahe, kuid reaalselt tulejõudu juurde ei tule. Naiste ajateenistusel Eestis on veel palju areneda, lihtsalt naljakas on vaadata, kuidas nende mõnekümne tüdruku ajateenistuses käimise teemadel lõuga väristatakse. Soomes käib aastas ajateenistuses 500-600 naist, enamiku ambitsiooniks on karjäär armees või mujal riigiteenistuses, kus ajateenistusest ja seeru või ohvitseri pagunitest on kasu ja sellest ei tehta mingit erilist teatrit. Teiseks, EKJ juba tegutseb sinnapoole, et igale tervele mehele ajateenistust võimaldada. Kas iga tagalateenistuse inimene peab ikka olema ideaalse tervise ja haridusega? Õige vastus on, et armees on hulgaliselt toetavaid tegevusi, kus peavad olema mingil tasemel tehnilised oskused, kuid füüsiline vorm on teisejärguline. Kui see resurss on lõpuni kasutatud, võiks hakata naisi värbama.
Re: Riigikaitse eelarve
Arusaadav, mingi hulk õhku eks seal ikkagi on. On ikkagi olnud aega bürokraatial areneda ja nii. Siiski samas on jõutud välja arendada, 6x kergejalaväe brigaadi reservis, ning ka too vähemalt 2-4x, tundub muutuvat allikate vahel, mehhaniseeritud jalaväe brigaadi.
Mereväega tundub et neil on seis nagu ka meil, suhteliselt nutune, ja eriti pole kiita ka õhuväe seis. Siiski saaksime meie rõhuda sel puhul pigem oma liitlastele.
Mereväega tundub et neil on seis nagu ka meil, suhteliselt nutune, ja eriti pole kiita ka õhuväe seis. Siiski saaksime meie rõhuda sel puhul pigem oma liitlastele.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40072
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Riigikaitse eelarve
Paar aastakest tagasi olin tunnistajaks Soome Rannikubrigaadi ajateenijate rivistusele, kus tüdrukuid oli seal lausa 2 rühma rivikarbi jagu. Seda siis ühesainsas väljaõppekeskuses. Võin täitsa kinnitada, et Soomes on naisi sõjaväes tunduvalt rohkem näha. Kokku oli seal rahvast rivis silma järgi 3 kompanii jagu.Soomes käib aastas ajateenistuses 500-600 naist, enamiku ambitsiooniks on karjäär armees või mujal riigiteenistuses, kus ajateenistusest ja seeru või ohvitseri pagunitest on kasu ja sellest ei tehta mingit erilist teatrit
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Riigikaitse eelarve
Aastas käib rootsikeelsest rannakaitsebrigaadist läbi u 1500 ajateenijat ja kuna enamik naisi tuleb ajateenistusse õppima ja harjutama, mitte aega täis tiksuma, siis on loomulik, et sinna on suurem tung, kus on parem väljaõpe. Huvitav tendents on ka see, et naisajateenijate hulgas on oluliselt suurem reservi allohvitseride ja ohvitseride hulk, ehk need kes tulevad, on väga motiveeritud.
Re: Riigikaitse eelarve
Lahingsukeldujate jutt läks omaette teemasse: http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 21#p595621
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
-
- Liige
- Postitusi: 619
- Liitunud: 15 Aug, 2015 18:48
- Kontakt:
Re: Riigikaitse eelarve
Kert: Eesti kaitsekulutused peaksid tõusma 3,2-3,6 protsendini SKP-st
Noh, peaksid. Huvi pärast jälgime, kui religioonipõhine saab olema tagasiside.
Noh, peaksid. Huvi pärast jälgime, kui religioonipõhine saab olema tagasiside.
My fair lady.
Re: Riigikaitse eelarve
Pigem tuleks Kerdil ja Laaneotsal see veenmistöö enne oma erakonnas ära teha. Viimastel valimistel lubas reformierakond ainult 2% ja mitte sentigi rohkem.
- Chupacabra
- Liige
- Postitusi: 3499
- Liitunud: 25 Juun, 2014 15:25
- Kontakt:
Re: Riigikaitse eelarve
Arvestades millise mühinaga meil pensionäride hulk kasvab, siis pole ei sellelt ega järgmistelt valitsustelt kaitsekuludesse sentigi (või peaks ütlema protsendipunktigi) juurde oodata. Maksud küll tõusevd hoogsalt.
Re: Riigikaitse eelarve
Ja lahendus? Likvideerime pensionärid? Või raamatupidamislikult arvame kõik meessoost pesnsionärid kaitsevägede reservi hulka ja nende pensioni tõstame kaitsekulude alla?Chupacabra kirjutas:Arvestades millise mühinaga meil pensionäride hulk kasvab, siis pole ei sellelt ega järgmistelt valitsustelt kaitsekuludesse sentigi (või peaks ütlema protsendipunktigi) juurde oodata. Maksud küll tõusevd hoogsalt.
- Chupacabra
- Liige
- Postitusi: 3499
- Liitunud: 25 Juun, 2014 15:25
- Kontakt:
Re: Riigikaitse eelarve
Lihtsalt konstateerisin fakti.Dr.Sci kirjutas:Ja lahendus? Likvideerime pensionärid? Või raamatupidamislikult arvame kõik meessoost pesnsionärid kaitsevägede reservi hulka ja nende pensioni tõstame kaitsekulude alla?Chupacabra kirjutas:Arvestades millise mühinaga meil pensionäride hulk kasvab, siis pole ei sellelt ega järgmistelt valitsustelt kaitsekuludesse sentigi (või peaks ütlema protsendipunktigi) juurde oodata. Maksud küll tõusevd hoogsalt.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Majestic-12 [Bot] ja 6 külalist