teeline35 kirjutas:Akf Kriku oli prohvetlik
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 35#p505735
Ametlik tagandamisprotsess sai alguse, esindajatekoda tegi otsuse. Nüüd saavad õiguskomisjonid ilmselt tugevama seadusliku jõu üle kuulata tunnistajaid, varemalt võis mõni vend ka keelduda tunnistusi andmast, nii saan mina aru. Impeachment-hääletuseni on veel maad minna, aga hea, et protsess kännu tagant lahti saadi.teeline35 kirjutas:Kuigi ei paista endiselt, et demokraadid tagandamisprotsessi alustada sooviksid,
https://edition.cnn.com/politics/live-n ... index.htmlThe House just passed a resolution that formalizes the procedures of the impeachment inquiry into President Trump.
It passed with a vote of 232-196.
Ukrainast tagasi kutsutud USA suursaadik Marie Yovanovitch ütles, et tundis end ohustatuna kummalise märkuse tõttu, mille tegi president Donald Trump telefonivestluses Ukraina riigipea Volodõmõr Zelenskõiga. Yovanovitch ütles kongressis tunnistusi andes, et oli Trumpi sõnade pärast „väga mures”, vahendab BBC News.
„Noh, temaga [Yovanovitch] juhtuvad mõned asjad,” ütles Trump Zelenskõile. Demokraadid avaldasid üleskirjutusi Yovanovitchi kinniste uste taga antud tunnistustest. 25. juulil toimunud telefonivestluses Zelenskõiga nimetas Trump suursaadikut ka „halvaks uudiseks”.
11. oktoobril kongressi ees tunnistusi andnud Yovanovitch ütles, et oli presidendi öeldust šokeeritud. „Ma ei teadnud, mida see tähendas,” ütles Yovanovitch. „Ma olin väga mures. Olen endiselt.”
https://www.delfi.ee/news/paevauudised/ ... d=87972001Yovanovitch ütles tunnistusi andes, et tema ülemus helistas talle aprillis ja ütles, et ta peab kohe USA-sse naasma.
„Ta ütles, et see on minu julgeoleku pärast, et see on mu heaolu pärast, inimesed olid mures,” lausus Yovanovitch kongressile.
Kaks Valge Maja riikliku julgeoleku ametnikku lõid Ukraina sobimatu survestamise osas häirekella juuli alguses mitu nädalat enne USA presidendi Donald Trumpi skandaalset telefonivestlust Ukraina kolleegi Volodõmõr Zelenskõiga, selgus eile avaldatud juurdlusdokumentidest.
Demokraadid on alustanud USA kongressi esindajatekojas vabariiklasest presidendi suhtes tagandamisjuurdlust 25. juuli telefonivestluse tõttu, milles Trump väidetavalt survestas Zelenskõid uurima oma demokraadist rivaali Joe Bidenit ja tema poega Hunter Bidenit. Oma tahtmise saamiseks hoidis ta väidetavalt kinni Ukrainale mõeldud sadade miljonite dollarite jagu sõjalist abi. Valge Maja ametnikud Fiona Hill ja Alexander Vindman ütlesid oktoobris tagandamisjuurdlust juhtivatele komiteedele ütlusi andes, et nad teavitasid 10. juulil Valge Maja advokaati John Eisenbergi Trumpi lähikondlaste survekampaaniast Kiievile osutada Trumpile poliitilist abi, selgus reedel avaldatud tunnistuste protokollidest.
Hill teavitas enda sõnul Eisenbergi presidendi toonase riikliku julgeoleku nõuniku John Boltoni suunistest juhindudes. Bolton oli kategooriliselt vastu püüdlustele survestada Ukrainat otsima Trumpi demokraatidest rivaalide kohta kompromiteerivat materjali. Nii Hill kui ka Vindman ütlesid uurijatele, et ukrainlaste survestamist juhtisid Valge Maja kantseleiülema kohusetäitja Mick Mulvaney ja USA suursaadik Euroopa Liidu juures Gordon Sondland. Nende sõnul keelitas Sondland 10. juuli kohtumistel Ukraina ametnikke otsesõnu algatama Bidenitele keskenduvat uurimist vastutasuks Trumpi ja Zelenskõi kohtumisele. Bolton oli Sondlandi tegevuse pärast maruvihane ja katkestas tol päeval peetud kohtumise, ütles Hill. Ta lisas aga, et Sondland pidas teisegi kohtumise ja ütles, et see oli Mulvaney algatatud poliitika. «Mine ja ütle Eisenbergile, et mina ei osale üheski narkoleppes, mida Sondland ja Mulvaney kokku keedavad,» vahendas Hill Boltoni sõnu talle. «Mine ja ütle talle, mida sa oled kuulnud ja mida ma olen öelnud.» Hill oli toona USA riikliku julgeoleku nõukogu Euroopa ja Venemaa poliitika eest vastutav direktor. Ukraina ekspert Vindman töötas tema alluvuses. Hilli ja Vindmani ütlustest selgub, et Valge Maja kõrged ametnikud olid Ukraina-mahhinatsioonide ebaseaduslikkusest teadlikud tükk aega enne Trumpi ja Zelenskõi 25. juuli vestlust.
10. juuli kohtumise ja presidentide telefonivestluse vahelisel ajal külmutas Mulvaney 391 miljoni USA dollari väärtuses julgeolekuabi andmise Ukrainale, mille riiklik julgeoleku nõukogu oli eelnevalt heaks kiitnud. Telefonivestluse järel teavitas Vindman Eisenbergi uuesti oma muredest. Vindman oli olnud telefonivestluse juures ja tema sõnul ei olnud vähimatki kahtlust, et Trump survestas Ukrainat alustama uurimisi, mis võiksid tulla kasuks tema 2020. aasta tagasivalimiskampaaniale. Vindmani ja teiste tunnistajate sõnul peitis Eisenberg Trumpi ja Zelenskõi telefonivestluse kirjalikku lühikokkuvõtte ülisalajasse arvuti arhiivisüsteemi, mida tavaliselt selliste ülestähenduste jaoks ei kasutata, et vältida selle nägemist teiste ametnike poolt. Trumpi ja tema lähikondlaste Ukraina survestamise püüdlused tulid esmakordselt avalikkuse ette septembris, kui selgus, et Luure Keskagentuuri (CIA) töötajast vilepuhuja oli esitanud luurekogukonna peainspektorile kaebuse Trumpi käitumise kohta telefonivestluse ajal.
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 7 külalist