Merevägi ja rannakaitse

[Martin Herem]

Kui pimedasse tuppa lastakse must kas, siis tean ka mina, et ta seal on. Aga kui palutakse näpuga näidata, karva silitada ... kaigast anda, siis...?
Tegelikult tahtsin ma lihtsalt irooniline olla.
Ei olnud mõtteski alavääristada FIN/SWE võimeid selles valdkonnas.

[Viiskümmend]

Päris mitu hooaega saime jälgida kuidas Soome ja Rootsi Vene allveelaeva otsivad. Kuna ühtegi laeva ei leitud siis üks teooria oli ju, et arvatavalt tulid need pealtnägijate vihjed lõpuks ikkagi Venemaalt ning see võis lihtsalt üks edukas info-ops olla?

[nimetu]

Kui pimedasse tuppa lastakse must kas, siis tean ka mina, et ta seal on. Aga kui palutakse näpuga näidata, karva silitada ... kaigast anda, siis...?
Tegelikult tahtsin ma lihtsalt irooniline olla.
Ei olnud mõtteski alavääristada FIN/SWE võimeid selles valdkonnas.

Päris mitu hooaega saime jälgida kuidas Soome ja Rootsi Vene allveelaeva otsivad. Kuna ühtegi laeva ei leitud siis üks teooria oli ju, et arvatavalt tulid need pealtnägijate vihjed lõpuks ikkagi Venemaalt ning see võis lihtsalt üks edukas info-ops olla?

Antud juhul ei ole saa avalik info, et mida rootslased ja soomlased nendest juhtumitest täpselt teavad või ei tea, kuid nende endi väidete kohaselt on nad vägagi veendunud selles mis toimus. Seetõttu ei maksa selle pinnapealse info põhjal, mis meile meedia vahendusel (tihti ekslikult) on antud, hinnata nende riikide võimekusi, või veel vähem, hinnata hüdrofonide jms. tehnika efektiivsust.

[eeru]

27.oktoobril on rootslased sellise asja isegi tabanud. Kui venelased ise karile põrutasid. Kaua nad seal mereväebaasi ümbruses ennem ringi kooserdasid. Seda me tõesti ei tea.

https://heureka.postimees.ee/4290149/ta ... lahinguohu

[Lemet]

27.oktoobril on rootslased sellise asja isegi tabanud. Kui venelased ise karile põrutasid. Kaua nad seal mereväebaasi ümbruses ennem ringi kooserdasid. Seda me tõesti ei tea.

https://heureka.postimees.ee/4290149/ta ... lahinguohu

"Švedski Komsomolets"... ainult et aasta oli siis 1981- Praeguste võimekuste kirjeldamiseks pisut pikk aeg möödunud.

[Ott Laanemets]

See, mida rootslased ja soomlased teavad, me tõepoolest ei tea. Küll aga teame, et soomlased reageerisid vastavalt seadusele agressiivselt – loopisid hoiatuslaenguid. Siin võiks olla meie esimene õppetund. Sama asi Eesti võtmes käib seaduse kohaselt hetkel nii, et kõigepealt tuleb helistada politseisse ja siis politsei sunnib korrakaitseseaduse 5. peatükis sätestatud vahenditega ’selle asja’ lahkuma (kui ta ikka läheb) ja vormistab protokolli. Ja see ei ole iroonia, vaid nii ütleb seadus.

Teiseks, enne kui vee alla ronida, tuleb vee peal asjad klaariks teha. Ca 90% allveelaevadest avastatakse muide vee peal, s.o radari või optikaga. Seni kuni nii ametlikult kui ka rahva seas (s.o siin foorumis) elab semantiline segadus, et ka politsei teeb mereseiret, pole mõtet allveelaevadest rääkida.

Kolmandaks, allveelaevatõrje, mille osaks on ka allveeseire, on üks komplitseeritumaid meresõjapidamise distsipliine. Falklandi sõjas, muide, kulutati just allveetõrje relvi võrreldes õhu- ja pealveetõrje relvadega kõige rohkem! Ka peale viskit kividel suurenes svenssonite allveelaevatõrje relvade kulu hüppeliselt ja hukka sai lugematu hulk kalu, hülgeid ja muid mere-elukaid. ASW arendamisel võtab kõige rohkem aega teadmistepagasi loomine (mitte raha leidmine ja asjade ostmine).

Vene allveeohuga on näiliselt suhteline. Praegune üks töötav Kilo ei peaks kedagi heidutama (vs Saksa, Poola, Rootsi allveepaadid eraldi või kokku). Küll aga võivad nad neid teistest laevastikest juurde tuua. Meie seisukohast pole vahet kui palju Venel neid on, oluline on fakt, et asume Läänemere ääres (kogu kaasnevaga) ning et Venel on see võime.

[nimetu]

Vene allveeohuga on näiliselt suhteline. Praegune üks töötav Kilo ei peaks kedagi heidutama (vs Saksa, Poola, Rootsi allveepaadid eraldi või kokku). Küll aga võivad nad neid teistest laevastikest juurde tuua. Meie seisukohast pole vahet kui palju Venel neid on, oluline on fakt, et asume Läänemere ääres (kogu kaasnevaga) ning et Venel on see võime.

Võivad tõesti põhjast tuua mõned allveelaevad, kuid see ei jääks ilmselt märkamata ning see nõrgendaks ka põhjas olevaid vägesid, mis venelastele on suuremas plaanis ikkagi üsna olulised. Ka on küsitav sellise asja kasutegur, sest venelastel on kogu kompoti toetamiseks üsna kärbunud ASW võimekus siin piirkonnas. Loomulikult võivad nad suures hädas kõike proovida.

[Kapten Trumm]

Muide vaatamata sellele, et rootslastel ja soomlastel on rannikumeres hüdrofonide võrk olemas ja venelastel pole allveelaevu eriti olemas ... pole meie naabrid kahtluste korral lõpliku selguseni jõudnud - on nende rannikumeres venelaste allveelaev või pole neid seal ... eriti olemas

Rootslaste allveelaevaprobleemi juurde - näib, et sa viidad sinnapoole.
Esiteks hüdrofonid on kasutatavad nii peal- kui allveelaevade vastu. Rootslaste toredad kogemused puudutavad siiski ainult allveelaevu. Ei ole teada, et vene pealvee sõjalaevad oleksid saanud seal skääride vahel vabalt seigelda. Teiseks, allveelaeva on hüdroakustika abil leida palju keerulisem kui pealveelaeva.

Miks?
1. allveelaev (eriti akudel sõitev diiselelektriline aluses) on äärmiselt vaikne. Eriti need venelaste moderniseeritud Kilo-klassid, mida nad ise nimetavad "must auk").
2. Läänemere akustika ei pidavat olema lihtne (samal põhjusel, mis Barentsi mere oma) - väike sügavus ja palju erisuunalisi eri temperatuuriga vee liikumisi, kus heli enam otse ei levi. Tark kapten teab meid iseärasusi ja kasutab neid enda varjamiseks.
3. pealveelaev toodab alati rohkem müra, sest lisaks vette sattuvale kruvide ja masinate mürale lisandub veepeal liikuva aluse puhul lainemüra, mida allveelaeval pole, lisaks pole vaiksed elektriajamid pealveelaeval kuigi levinud kah.

Seepärast pole ka midagi imekspandavat, et neid märkamata jäänud vene allveelaevu on Rootsi skääridest aeg-ajalt leitud. Kui meil oleks hüdrofonid, leitaks ka meil. Pealveelaevu ei leitaks. Võibolla purjede all sõitvad jahid sõidaks sellest võrgust märkamatult üle.

[Tux]

Pealveelaevu ei leitaks. Võibolla purjede all sõitvad jahid sõidaks sellest võrgust märkamatult üle.

Leitakse ka pealveelaevad ja purjekad kui on vaja! Nimelt on isegi lainete loksumine vastu parrast vee alla väga hästi kuulda. Küsimus on ainult kauguses ja signaali tugevuses. Olen ise kuulanud ühe tööalase projekti raames.
Tavaline Tallinki laev on lõdvalt vee all 15 km kuulda tavalise ilmaga, kusjuures vee pealt ei kuule teda isegi paarisaja meetri kaugusele, kui ta just vilet ei lase... Need mootori hääled on nagu õudusfilmist, igal konkreetsel laeval on omad iseloomulikult jubedad kriiksumised. Kui kuuled, siis tahaks kohe mootorile diagnoosi panna, et millal kepsud läbi bloki tulevad...

[Kapten Trumm]

Olen saanud aru, et külma sõja aegsed allveelaevad suutsid üksteist leida müra järgi kuni 100 km kauguselt. Seda siis ookeanis. Vähemalt USA laev suutis leida vene oma.

[Walter2]

Olen saanud aru, et külma sõja aegsed allveelaevad suutsid üksteist leida müra järgi kuni 100 km kauguselt. Seda siis ookeanis. Vähemalt USA laev suutis leida vene oma.

Kuna neid allveelaevu polnud ka sadades siis sagelt tehti müra (signatuuri) järgi kindlaks ka konkreetne laev.

[Ott Laanemets]

Keda külma sõja aegne allveemaailm huvitab, siis soovitan lugeda:
1. Blind Man's Bluff, USN külma sõja aegsest allveespionaažist https://www.amazon.com/Blind-Mans-Bluff ... 1610393589
2. The Silent Deep, RN tuumaallveelaevanduse mitteametlik ajalugu https://www.amazon.com/Silent-Deep-Roya ... 0241959489
3. ADM Harvey, RN, 'Submarines`, https://www.amazon.co.uk/Submarines-J-R ... B006OASX9K (seda peab ehk antikvariaatidest otsima)

Kui esimesed kaks on külma sõja tegevusi kirjeldavad teosed, mis oma riigis esmakordselt põhinevad deklassifitseeritud teabele ja seni vaikimiskohustusega isikute meenutustele, siis viimane on 'ajaloo lõpu' eufooriast kantud, st üsnagi tõetruu, kirjeldus tuumaaallveelaevastiku toimimisest.

[nimetu]

Alguses plaanisin selle uudise postitamist Leedu teemasse, kuid see tundub siin mõnes mõttes asjakohasem.
Nimelt toimus hiljuti jälle üks õppus Leedu JTAC-idele. Huvitavaks teeb selle asjaolu, et suunamist teostati laeva pardalt ning suunatavateks olid AW159 Wildcat helikopterid, mis lasksid Hellfire rakette.
http://kariuomene.kam.lt/en/military_in ... c_sea.html
Kui tõenäoline saab sellise asja praktiseerimine olema näiteks Eesti või Läti kaitsmisel?

[Martin Herem]

Mul on tunne, et Eestis käiks asi teisiti
Wildcatsid oleksid tulejuhtimiseks ja Apachelt lastakse Hellfiret.
... mul on tunne, et Leedus tehti tegelikult kah teisiti.

Vahet pole. Millal Eestis Hellfiret lastakse, seda ei tea.

[nimetu]

... mul on tunne, et Leedus tehti tegelikult kah teisiti.

Võimalik, et minu tõlgendus asjast on vale, sest artikkel on suhteliselt napisõnaline.