Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

[kraal]

Ei, ma küsin seda Sinu käest, sest Sina väitsid sellist asja. Ära ürita Trummi selja taga pugeda, vasta oma lollile postitusele ise.

Kas sa soovid näidet nt sellisel aadressil selline hoone on selliselt lahendatud?

Elektri peakilp on alati tuletõkkesektsioonitud.

VALE
Kui jääd oma väitele kindlaks anna viide mis alusel.

Ja jälle ridade kaupa sooja õhku...Jah, mulle jõudis kohale, et see foorumil värskelt ülesärganu käest midagi mõistlikku ei tule.

Mida sa täpsemalt soovid teada? Ma ei saa aru millest sa aru ei saa.
Kordan veel, ei ole ühtegi normdokumenti kus kirjas kuidas peab lahendama kõik võimalikud olukorrad. Lahendatakse vastavalt normdokumentidele ja vajadustele ning ka tellija võimalustele. Nii lihtne see ongi.

No minu praktikas pole kunagi olnud, et Päästeamet tuleb ehitusele nõudma midagi, mida pole kuskil kirjas. See jutt lõppeks üsna ruttu.

See on sinu praktika aga meie praktika on hoopis teistsugune. Mis puudutab elektrialast õigusloomet siis see lonkab kahte jalga. Alati on jah võimalus hakata nendega protsessima, paraku pole selliseid vahendeid ja aega, et kohtuuksi kulutada.

[Kjen1]

Kehtivad üldnõuded: https://www.riigiteataja.ee/akt/104042017014?leiaKehtiv

§ 12. Tuletõkkesektsioonide moodustamine
15) hoone elektrikilbid või ruumid, kus asuvad elektrikilbid, mille peakaitsme nimivool on üle 100 ampri, ja nendest toidetakse rohkem kui ühes tuletõkkesektsioonis asuvaid seadmeid;

Et kui vähegi om maja moodi asi, siis kilbiruum on tt-sektsioon.
Putkal ei pea olema.

[kraal]

Kehtivad üldnõuded: https://www.riigiteataja.ee/akt/104042017014?leiaKehtiv

§ 12. Tuletõkkesektsioonide moodustamine
15) hoone elektrikilbid või ruumid, kus asuvad elektrikilbid, mille peakaitsme nimivool on üle 100 ampri, ja nendest toidetakse rohkem kui ühes tuletõkkesektsioonis asuvaid seadmeid;

Et kui vähegi om maja moodi asi, siis kilbiruum on tt-sektsioon.
Putkal ei pea olema.

Juhul kui nendest toidetakse rohkem kui ühes tuletõkkesektsioonis asuvaid seadmeid.

Aga selle punktiga on jälle nii nagu on. Mõeldakse ühte kirjutatakse teist. Mis siis kui ma panen kaks 63 amprit kilpi kõrvuti? See on summaarselt üle 100 ampri aga "ohtlikus" ei ole vähenenud.
Selles määruses on veel igasugu jaburust kokku kirjutatud.

[Kjen1]

Aga selle punktiga on jälle nii nagu on. Mõeldakse ühte kirjutatakse teist. Mis siis kui ma panen kaks 63 amprit kilpi kõrvuti? See on summaarselt üle 100 ampri aga "ohtlikus" ei ole vähenenud.
Selles määruses on veel igasugu jaburust kokku kirjutatud.

Toodud määrus on mõeldud uute hoonete projekteerimiseks või renoveerimiseks.
Ma miskipärast kaldun arvama, et EE tahaks projekti kooskõlastamisel näha lahendust, et hoones on üks PEAkaitse ja üks arvesti.

[kraal]

Aga selle punktiga on jälle nii nagu on. Mõeldakse ühte kirjutatakse teist. Mis siis kui ma panen kaks 63 amprit kilpi kõrvuti? See on summaarselt üle 100 ampri aga "ohtlikus" ei ole vähenenud.
Selles määruses on veel igasugu jaburust kokku kirjutatud.

Toodud määrus on mõeldud uute hoonete projekteerimiseks või renoveerimiseks.
Ma miskipärast kaldun arvama, et EE tahaks projekti kooskõlastamisel näha lahendust, et hoones on üks PEAkaitse ja üks arvesti.

Määruses ei ole kirjas, et peakilbid vaid elektrikilbid. Peakilp on peakilp aga lisaks hoones on veel alamkilpe ja neid on igasugused.

[Leo]

Väga huvitav keskustelu, kuigi ajuti kippus ärapanemiseks ja tehniliseks komakoha viilimiseks minema. Selge see, kui asjadel lasta omasoodu ja eraettevõtete heasoovlikusele lootes areneda, siis tulemuseks on porno, sest ettevõte peab ikka esmajärjekorras omanikule tulu teenima. Samas näiteks bensiinijaamadele on võimalik määrata, et X aasta jooksul peab olema bensiini väljapumpamise võimalus või muidu võetakse kasutusluba ära. Siis natuke ähitakse ja puhitakse, kuid kui soovitakse äri jätkata, siis ikkagi köhitakse see summa välja ja tehakse ära. Sellel kaardil, kus on peotäis autonoomseid tanklaid Tallinna kandis ja siis igas maakonnas 1, on tõsine viga, nimelt ei arvestata seal reaalse elanike arvuga. Kohe võib öelda, et Ida-Virusse oleks Narva vaja tanklat ja teist Kohtla-Järve kanti, samuti ilmselt Tartusse ja ka maakonda. Sisuliselt oleks 1 ikka maakonnakeskuse teenindamiseks ja teised tuleb paigutada sinna, kus need jäävad enamikele tarbijatele kõige optimaalsema sõidutee kaugusele, kuhugi Peipsi põhjarannikule, kus on mõned üksikud väiksed külad, ilmselt tanklat vaja ei ole.

KJ peale loota kütuseabi saamiseks on natuke naiivne. Ilmselt on EKJ täpne mootorikütuse varu salajane, kuid võib arvata, et reaalselt hoitakse musta numbriga masinatel paagid täis talvediislit ja lisaks on igas garnisonis niipalju varuks, et saadakse teine ring peale teha. Muidugi saab sealt häda korral PPA ja PA masinatele midagi tilgutada, kuid mõistlikum oleks maakonna peamine autonoomne tankla valve alla võtta ja sealt ainult operatiivmasinatele väljastama hakata. SKJ võtab enamiku oma masinatest mobilisatsiooni korral tsiviilist ja kriisi korral võetakse koha nii kütuse kui ka toidulaod valve alla, kriitilised ei ole mitte bensiinijaamad, vaid need suured tünnid sadamates.

Haiglatel olen näinud kahte paralleelset elektripistikute süsteemi, milles tavalisse pistetakse kõik väheolulised seadmed, ja teistes on arvutid ja seal on UPS ning generaator taga. Mobiilside asendamiseks on haiglate osakondadel Virve (viranomaisverkko ehk ametlik raadiovõrk) käsiraadiot. Samas võrgus on eraldi kanalitel nii politsei, pääste, piirivalve kui kiirabi ja armee. Olin metsas meditsiini tegemas, seal olid meditsiiniteenistuse reservohvitserid, ehk arstid, kellel on SA ametikohad. Rääkisid, et kriisi korral ei peagi kogu haiglas olema elektrivarustus. Oluline, et erakorralise meditsiini osakond ehk kiirabi tegutseks, samuti kirurgia ja intensiivravi. Tavalistes osakondades piisab, kui töötavad arvutid ja Virve. Enamik protseduure, mis patsientidele tehakse, tehakse nagunii päevavalguses ja pimedal ajal patsientidel silma peal hoidmiseks on taskulambid olemas. Pikema kriisi korral saadetakse vähem haiget patsiendid koju või madalama järgu haiglatesse.

[aht0]

Kui sõda peaks puhkema, on linnad surmalõksud..

Kand ja varvas aitavad.

Esmapilgul lihtne mõte aga.. mõned kaikad kodaratesse. Meesisend võib jalgsi tallata kümneid kilomeetreid, naised üldjuhul mitte, lapsed kohe kindlasti mitte. Keegi ei garanteeri et linnades ei ole totaalne kaos ning igaüks ei ole väljas enda eest - s.t igasugune tsiviliseeritud kord laguneb, sõiduteedel on ummikud, vastane võib pommitada kõike ja kõiki, k.a tsiviiltransporti, elurajoone, kaubanduskeskusi, haiglaid, koole, lasteaedu.

Nii et ainus realistlik "kand ja varvas" stsenaarium kohandub ainult üksikutele meestele väiksemates linnades - kes lihtsalt kõnnivad kott seljas ära maastikule, vanemate tallu, suvilasse jne. Ülejäänud tsiviilelanikkond jäävad suuremalt jaolt linnadesse, lõksu. Kes juhtumisi linnalähedal maal (või üldse maal) ei ela, ja juhtumisi kodus ei ole. Ega naised-lapsed ja (tõenäoliselt ka kontorirottidest mehed) oskagi midagi maastikul peale hakata, kui nad ka jalgsi linnast välja saaks. Nutiajastu elu.

[Kriku]

Eestis ei ole nii suuri linnu, millest väljumisele kümneid kilomeetreid kuluks.

[Lemet]

Kui elukoht on Viimsi ja maakodu näiteks Nõva kandis, siis austet moderaator vast viitsib lahti srletada, kuidas sinna jõuda, ilma et kümneid kilomeetreid läbida ei tuleks...

[Kriku]

Sama probleem tekib ka siis, kui maakodu asub Saatses või Sõrves... See küsimus kaugeneb sellest, millest eespool jutt - linnast välja jõudmisest.

[Fucs]

Eespool käis vaidlus tulesektsioonide, elektrikilpide jms üle, ning otsiti seadustest viiteid ja pidepunkte...

Enamus spetsiifilisi nõudeid on sätestatud EVS ja/või EVS-EN standardites, mis on üldjuhul tasulised.
Spetsialistid kellel vaja, need ostavad ja tegutsevad vastavalt standarditele.
Nt. EVS 812 seeria "Ehitiste tuleohutus" (EVS 812-1 ; 812-2 ; 812-3 ; 812-4 ; 812-5 ; 812-6 ; 812-7 ; 812-8 )

Kogu EVS-HD 60364 sari (EVS-HD 60364-1:2008 kuni EVS-HD 60364-8-2:2019)
Nt. EVS-HD 60364-7-710:2012 "Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 7-710: Nõuded eripaigaldistele ja -paikadele. RAVIPAIGAD."
Nt. EVS-EN 50110-1 "Elektripaigaldiste käit. Osa 1: Üldnõuded" ja EVS-EN 50110-2:2010 "Elektripaigaldiste käidu lisastandard"

jne.

Mõned asjad on vahel saadaval ka tasuta, kuid võivad olla juba aegunud (uued standardid on peale tulnud).
https://www.digar.ee/arhiiv/et/search/s ... Bscope%5D=
https://www.digar.ee/arhiiv/et/search/s ... =%E2%9C%93

* see kõik oli lihtsalt niisama, vahemärkusena ja avaliku ressursi jagamiseks, kellel vaja.

* * * *

Sellel kaardil, kus on peotäis autonoomseid tanklaid Tallinna kandis ja siis igas maakonnas 1, on tõsine viga, nimelt ei arvestata seal reaalse elanike arvuga.

Leo, selle "kaardi" tegin mina ja just selleks, et ilmestada, kui palju tühja maad ja "valgeid laike" jääks kaardile juhul, kui igas maakonna keskuses oleks ainult sellised ETO tanklad. Tallinna ümbrusesse panin kaheksa, kuna kehtiv määrus kohustab igat ETO tanklaketti ühe sellise rajama just sinna ja neid ETO tanklakette on MKM jutu järgi meil kaheksa. Selle pärast ma tõingi eraldi välja ka vahemaad maakonna keskuste vahel ja elanike arvud, et tekiks arusaam, millest jutt käib.
IMHO ongi kogu see praegune ETO tanklate süsteem üks "tõsine viga". Ja oleks ka juhul, kui need ETO tanklad oleksid lisaks Harjule ainult igas maakonna keskuses.
Aga seda viga ei taha ja ei tõtta keegi parandada/parandama. Mul on tunne, et sellest veast pole isegi mitte aru saadud.

* * * *

Kui sõda peaks puhkema, on linnad surmalõksud..

Kand ja varvas aitavad.

Mul on tunne, et mitte ainult linnad vaid ka suuremad maanteed ja linnadest/asulatest väljuvad suuremad kohalikud teed.
Ilmselt oleksid umbes ka enamus sellistest teedest väljaspool asulaid + kui kaitsejõud lähevad samuti liikvele, siis nende liikumisel on proiriteet ja osad teed kas suletakse või piiratakse seal liiklust miinimumini.

Tapa linna elanikel võimalus linnast väljudes Sõmeru-Rakvere-Pärnu maanteed kasutada on ilmselt vägagi piiratud. Samal ajal tõenäoliselt käib veel ka just Tapa linna tümitamine. Tõenäoliselt tümitab vastane lisaks just kaitseväe peamiste liikumissuundade teed tsivilistidest sihilikult umbe (annab paar koondmatsu piirkondade suuremate inimasustuste pihta).

* Mul läks filmilint silme ees käima kohe ....ja siis lendavad teedele need populaarsuse tippu pürgivad võrrimootoriga pisikünad, mille tippkiirus on 50km/h ja roolis on juhilubadeta bronebaabad või parimal juhul 3 kuulise väljappega A/B lubadega "Markomärtinid"
See oli nali. Tegelikult on asi naljast kaugel

[nimetu]

Arvestades tänapäeval järjest enam leviva "maaelu" eripärasid, siis mina küll arvan, et linnades ei oleks olukord oluliselt viletsam. Kui elekter läheb ära, siis istub enamus maainimesi sama targalt kui linlased ning ligipääs hädaabi teenustele ning esmatarbekaupadele oleks oluliselt sitem. Ja tavaliselt kipub nii olema, et näiteks tormikahjusid parandatakse tihedamalt asustatud paikades rutem kui perifeerias. Seega võib see katkenud elekter taastuda väikestes maakohtades oluliselt hiljem kui linnades. Linnades on muidugi suurem marodöörluse oht, kuid seal on ka rohkem julgeolekujõude. Kui istud isoleeritud maakohas, siis ei pruugi kedagi appi tulla ja võid palju lihtsamini ohvriks muutuda.

Lihtsalt minu kaks kopikat...

[aht0]

Sama probleem tekib ka siis, kui maakodu asub Saatses või Sõrves... See küsimus kaugeneb sellest, millest eespool jutt - linnast välja jõudmisest.

Linnast välja jõudmisel peab ka mõte olema. Pere suremine hüpotermiasse sügisvihmasel või talvisel maastikul justkui nullib selle.

Kui sul on näiteks 2- ja 4a-sed lapsed ka kaasas, siis KUI kaugele "kanna ja varbaga" jõuab? Füüsilisel suutlikkusel on piirid. Ka täisjõus mehe omal - kes võib olla hoopis mobiliseeritud ja keda polegi. Naine üritab üksi..

[Kriku]

Järjekorras - jutt oli linnast kui surmalõksust. Kui keegi linnast välja jõuab kuhugi maastikule ja seal pole muud teha kui kärvata, siis järelikult pole linn see surmalõks.

[Leo]

Täna on meiekandis mõni kraad sooja, külm tuul ja sajab vihma. Sellise ilmaga maastikul ööbimine eeldab korralikku varjualust või veekindlat telki, sooje veekindlaid riideid, talvist magamiskotti ja küttekeha kuuma vee ja sooja toidu tegemiseks ning 1500-2000 kcal toitu ööpäevas lapse ning 3000-4000 täiskasvanu kohta ning punktina i peale veel seljakotti kogu selle padajänni mugavaks kandmiseks. Kui arvestame, et keskmise maakohani on minna ca 100 kilomeetrit (lihtsalt selline ümmargune number, näiteks Viimsilt Nõvale) ja täiskasvanud inimene suudab mööda teed seljakotiga pikemalt kõndides hoida 3 km/h kiirust (jätame kõrvale igasugu tippsportlased ja mõtleme keskealise kontoritöölise peale), siis võib arvestada, et keskmiselt suudetakse päevas läbida 25-30 km. Seega ollakse teel vähemalt 4 päeva. Vajalik varustus kaalub vähemalt 10-12 kilo inimese kohta, lisaks 3-4 liitrit vett päevas. Lastega muidugi sellist rännakut ette võtta ei ole võimalik. Jalgrattaga liikudes oleks keskmine liikumise kiirus 10-12 km tunnis ja oleks kohal 1 pika või 2 lühema päevaga. Selline rännak eeldab muidugi, et inimesel on varustus ja oskused maastikul hakkama saamiseks, näiteks kui paljudel on kodus kuivtoitu 4-5 päevaks jne?

Maale evakueerumise peamine mõte oleks see, et seal on oluliselt parem ja see eeldab, et maal on tavaline kaev, ahi maja kütmiseks ning mingisugune arvestatav toiduvaru. Kaasaegne suvila, kus on puurkaev elektripumbaga, elektriga põrandaküte ja 2 purki moosi ning 1 karp kuivikuid, ei ole eriti midagi mõistlikku teha, kui elekter ära läheb, täiesti õige on ka see, et rikked parandatakse suuremas linnas kiiremini kui perifeerias. Julgeolekuga on nii ja naa. Vaevalt asi nii hulluks läheb, et mingid relvastatud jõugud hakkavad süstemaatiliselt korterelamute metalluksi maha murdma lootuses leida mõned sprotikonservid, nii et sellest vaatenurgast oleks kodus passimine päris hea mõte. Eriti siis, kui kusagil majade siseõues on joogiveetünn ja mingi improviseeritud väliköök püsti pandud. Samas kui maakoht sisaldab korralikke toiduvarusid või näiteks kartulipõldu ja jõest saab kala ning joogivett, siis oleks see mõistlikum. Rüüstajate oht on, kuid sama teema, kui ei ole tegemist kohaga, kus on üldteada suures koguses röövitavat, siis on väga väike võimalus, et keegi üritab rünnata paari kartulikoti pärast.

Tegelikult peaks igas peres olema mõne päeva kuivtoiduvaru ja magamiskott ning mingi suurem märss isiklike asjade kandmiseks, kui on vaja näiteks kolida ajutiselt kuhugi koolimajja või spordihoonesse loodud evakuatsioonikeskusesse.