Relvaseadus

[Walter2]

Kas see vase puistamine loodusesse samuti mõistlik on - teatud tingimustes on vask pliist veelgi mürgisem. Hakaku teraskuule laskma sileraudse väikekaliibriga.

[OnuHeino]

Olge mõistlikud. Meie sportlased ei ole ega hakka olema nii rikkad, et täis messing või vasest kuuliga harjutada. Vtl peaks teadma, kui palju ta tiirus läbi laseb ja kui palju sellele raha kulub. Laskesuusatamises ei ole kulu laskmisele (relvad, moon, hooldus, varustus) mitte väiksem kui IPSC-s või SRA-s.

Aastakümneid on võistluspaigas seda tina põllule külvatud ja enam ei sobi? Ennem ei saastanud ja nüüd hakkas saastama, või milles probleem on? Ma saan aru, et linnujahis pole sünnis külvata sileraudsega seda tina igale poole, kus vee-elukad, keda me ise toiduks tarvitame, end neid täis söövad. Aga praegu on jutt väga lokaalsetest laskepaikadest, kus need tinaplönnid on kindla ala peal laiali.
Mina näen sellistes kliimapederasti aruteludes ohtu. Niimoodi edasi minnes leitakse varsti üldse põhjus kõik lasketiirud kinni panna, sest saastab pinnast, õhku, tiirus viibija keret ja mida veel. Idanaaber praegu irvitab ja loodab, et langeme enda aktivistide lobitöö ohvriks. Kui peaks tulema laskesuusatamises piirangud, siis uskuge - sellega asi ei piirdu.

Asi hakkab üha rohkem väärastuma siin EL-i konnatiigis. Varsti tulevad "ära pane kassi mikrolaineahju" seadused ka meie õuele.

[Dr.Sci]

Samamoodi saavad puudutatud need kes erinevatel radadel taldrikuid lasevad. Looduses linnujahil ma ei lase aastaga ka niipalju, kui nädalas lasketiirus.

[Zuslik]

Vaskkuulidega tuleb välja vahetada ka sportrelvadel vintrauad, sest sportrelva raud on küllaltki pehmest materjalist, et oleks lihtsam saavutada töötlemisel täpne kaliiber. Kui hakkasid turule tulema ägedate näitajatega lääne moonad kiitis üks tuttav oma TOZ-12, et laseb nagu noor vint. Kuid umbes peale tuhandet lasku pidi minema relvameistri jutule (sest tabamuste tihedus oli kadunud) kes nentis , et see toru oma elu jooksul enam täpselt laskma ei hakka sest pehmest materjalist raua olid need õhukese vasekihiga kaetud kuulidega ja tugeva laenguga padrunid lihtsalt lobedaks "hööveldanud".

[BlancoNegro]

EK on täiesti degenereerunud instants. Alustavad nö õnnevalamise komplektide keelustamisega, lõpetavad ilmselt üleüldse plii omamise keelustamisega.

Pliikuul (vasakul) ja täisvaskkuul (paremal) pärast uluki tabamist. Küllalt sellist pudi liha seest välja urgitsenud.

Kommenteeriks vtl propagandapilti. See ilmelt mingi ulmekiirusel lastud kerge kuul. Raske ja mõistliku kiirusega (nt 45-70 või 12 ga) lastud pliikuuli saab tervena kenasti kätte ning need ei lõhu liha ära.
Pika maa pealt kiirete ja kergete kuulidega uluki laskmisel on mõistlik kasutada mitte-plii kuule, aga usun, et jahimehed teevad seda ilma EK vastava direktiivitagi.

[vtl]

Kommenteeriks vtl propagandapilti. See ilmelt mingi ulmekiirusel lastud kerge kuul. Raske ja mõistliku kiirusega (nt 45-70 või 12 ga) lastud pliikuuli saab tervena kenasti kätte ning need ei lõhu liha ära.

Kõik sõltub sellest, kuhu kuul satub. Pehmes lihas jääb (enam-vähem) terveks, kondi tabamisel võib kiluneda kümnekonnaks suuremaks tükiks pluss peenikene puru, mida kätte ei saagi, aga sisse sööd ikka. Ja ma räägin siinkohal .308 vms. kaliibrist.

Kui ei usu, siis kaalu see pliiplönn ära, mis ulukist välja kukub ning võrdle, kas on sama kaal, mis peaks laskmata kuulil olema. Padruni andmed on ju teada. Kui ei ole, siis on osa metalli mööda looma laiali.

Kogu selle pliitemaatikaga on nii ja naa. Loomulikult meeldiks mulle jätkuvalt odavalt oma hobiga tegeleda ja pole minu asi, et saastab. Samamoodi meeldis, kui iga ostuga jagati tasuta kilekotte jne. Aga ühel hetkel saad aru, et prügi KUHJUB (vastuseks AKF OnuHeinole, kes ülalpool arvas, et kuidas enne ei saastanud ja nüüd äkki saastab).

Pea kõigil tiirude ja laskmisega pidevalt kokkupuutuvatel inimestel (treenerid, instruktorid) tekib varem või hiljem plii kumuleerumine organismi koos sellest tulenevate võimalike tervisehädadega. Nagu suitsetamine - ei pruugi, aga võib tappa. Lisarisk on ikkagi.

Vana tehnoloogia keeldudel ja piirangutel on mõnikord ka positiivne mõju. Võtame näiteks hõõglampide piiramise. Meil olid odavad, aga sitad lambid, mis aasta aastalt pidasid järjest vähem vastu. Vene ajal võis peldikus või keldris mõni lamp töötada kümme aastat, viimased aastad aga muud ei mäletagi, kui iga paari-kolme kuu tagant vahetamist.
LED-valgustid olid aga ülikallid, nõrga võimsusega ja ei valgustanud midagi ning valdavalt vastiku sinise tooniga.

Loetud aastatega hõõglampide järkjärgulise ahistamise jooksul muutusid LED pirnid taskukohaseks, võimsused tõusid ja valgus muutus järjest kvaliteetsemaks. Nüüd on juba pirne, mille CRI ületab 90 ning valguse tooni võid valida soojast punasest alates.
Lisaks on tekkinud uus taskulampide põlvkond, mis on kompaktsed ja kerged, eredamad kui kunagi varem ning peavad vastu suurusjärk kauem kui vana pirniga. Rääkimata kõikvõimalike töövalgustite levikust tööriistadest alates ja metsatraktoritega lõpetades.

Kuigi klassikalisi hõõglampe on saada, küll "küttekehade" vms. nime all, ei taha neid enamustes kohtades enam kasutada. Ka tasuta mitte.

Aga seni kuni polnud seadusandlikku survet uut tehnoloogiat arendada, oli ju palju lihtsam vanade liinide peal odavalt treida seda rämpsu. LED-valgustus oli lapsekingades ja kallis. Ja keegi ei viitsinud arendada, kuna turg oli väike kuna... surnud ring ühesõnaga.

Ilmselt moonaga tuleb sama teema - alguses on non-tox moon kallis, aga küll leitakse ka odavam ja parem tehnoloogia. Kasvõi biolaguneva plastkestsga teras vms. Ümbris komposteerub ära ja sisu korjad magnetiga kokku ning töötled vanarauana ümber.

[Kriku]

Kas see vase puistamine loodusesse samuti mõistlik on - teatud tingimustes on vask pliist veelgi mürgisem.

Vask on väga mürgine küll, aga ei akumuleeru toiduahelas nii nagu plii.

[OnuHeino]

Kui palju tina lendab õhku/mulda 22LR-i treeningust, kui palju jahitiirus sileraudsega kettaid purustades ja kui palju 5,56 või 7,62-ga harjutades? Mina hoian laskesuusatajaid toetades enda perset, sest pole võimalik, et see 5 korda 2,6g tinaplönn kedagi segab ja samas seda rohe-aktivisti ei huvita, et mina ühe lasuga ümaralt sama koguse tina lendu läkitan. Minu relvahobil oleks suures plaanis materiaalsetel kaalutlustel päeva pealt lõpp kui ühel hetkel üteldaks, et "näe, nüüdsest võid lasta ainult treitud messingust või vasest kuuliga." Seda seniks, kuni mõni revolutsiooniline mõistlik asendus pole juba olemas. Lahendus, mida homsel päeval kahtluse alla ei seata, sest selleks ajaks ületavad näiteks püssirohugaasid igasugused saastenormid.
Relvakauge euroametnik: "Nüüd ole vagusi ja naudi - lubatud on lasta õhupüssiga ökokasvatusest tulnud kalibreeritud hernestega."

Eelnevad laused on muidugi etteruttav liialdus, aga minu silmis on see 22LR-i poole suunatud revolutsioon täpselt samaväärne, kuniks pole olemas reaalset alternatiivi.

Kilekoti teemal ma ei samasta Eesti ega Euroopa jäätmekäitlust suure aasia mandriga, kus on normaalsus enda kilekotid, pudelid ja joogikõrred üle õla jõkke visata. Sealt tulenevad ka prügisaared ja ülemaailmne hüsteeria plastjäätmete teemal. Eestis jõuab küllaltki suur osa plastjäätmetest sorteerimispunkti ja mina süümepiinu ei tunne, kui toidupoes banaanikobara ja kartuli söandan eraldi kilekotti pakkida. Kes tahavad näidata end keskkonnast hoolivat, mingi tehku aasias teavitustööd. Paberkottide tootmine ei ole mitte loodust säästvam kui kilekotimajandus. Ehk kokkuvõtteks, maailm ei ole üldpildis mitte plastjäätmete vabam koht ega sinnapoole teel, kui mina väikses Eestis selle kilekoti ostmata jätan. Isegi siis, kui see eeskuju kuidagi pildis aasiasse jõuaks - keda kotib, jäätmekäitlus on seal lapsekingades ja väga kallis.

See teema läks nüüd Relvaseaduse alt jalutama kuskile Öko-aktivistide alateemasse. Andestust.

[eeru]

Mingi 60% jahivintrelvadest on .308 win. Seda fotol reklaamiks toodud Sako ÖKO kuuli. Toodetakse .308 win padrunile VAID plastiktipuga. Plastik saastab samamoodi lihakeha.
https://www.sako.fi/cartridges/sako-car ... werhead-ii

[vtl]

...Minu relvahobil oleks suures plaanis materiaalsetel kaalutlustel päeva pealt lõpp kui ühel hetkel üteldaks, et "näe, nüüdsest võid lasta ainult treitud messingust või vasest kuuliga...
...Relvakauge euroametnik: "...lubatud on lasta õhupüssiga ökokasvatusest tulnud kalibreeritud hernestega."

" Seda seniks, kuni mõni revolutsiooniline mõistlik asendus pole juba olemas. Lahendus, mida homsel päeval kahtluse alla ei seata, sest selleks ajaks ületavad näiteks püssirohugaasid igasugused saastenormid.

Püssirohugaasidest ja pliist ka muidugi.
Nädalavahetusel olin abilisena ühel suuremal võistlusel. 12-tunnine päev. Õhtul nuuskasin sõna otseses mõttes musta tolmu ja suus oli imal magus maitse.
Suurematel võistlustel käivad kohtunikud päev otsa maskiga ja mõmisevad arusaamatult. Õhtuks on filtrid (ühe päevaga) muutunud valgest mustaks.
Nurgas lisaks kestadele ja muule prahile oli samasuguse pliipuru hunnik, nagu minu ülaltoodud pildil. Ainult järkudes suurem. Asi on ju selles, et peale pappmärkide lastakse ka metalli ja kuulid sõna otseses mõttes pihustuvad pulbriks. Pliitolmust, mis iga lasuga õhku kerkib ei taha mõeldagi.

Ja kui üritatakse sellele mingitki lahendust leida, siis hakatakse vastuseks tooma absurdsusi stiilis treitud käsitöökuulid või ökoherned.

Kas pärast pliijoodiste asendamisega pliivabaga jäi elektroonikatööstus seisma või muutusid kodumasinad kättesaamatult kalliks?
Kas teil on jäänud mõni sein värvimata seetõttu, et pliid sisaldavad värvid keelati aastakümneid tagasi ära?
Või kas pärast hõõglampide asendumist LED-idega ei jõua enam lambipirne osta ja istute nüüd pimedas?

Eelnevad laused on muidugi etteruttav liialdus, aga minu silmis on see 22LR-i poole suunatud revolutsioon täpselt samaväärne, kuniks pole olemas reaalset alternatiivi.

Kui Sa oleksid tähelepanelikult lugenud, oleksid märganud, et juba täna ON pliivaba .22LR alternatiiv olemas.
Ja ma üritan korduvalt öelda seda, et levinud ja odavaid alternatiivne EI TULE ENNE, kui tootjad on sunnitud oma vanast mugavustsoonist välja ronima ning asendusi otsima. Seda aga ei teki enne, kui tuleb reaalne surve, et nad seda teeksid.

Kaitstes praegu oma persega pliimoona, kaitsete te tegelikult stagneerunud moonatööstust, et see saaks samamoodi jätkata ja ei peaks investeerima uutesse tehnoloogiatesse. Kas te tõesti arvate, et moonatootjad pakivad pärast plii ärakeelamist oma pillid kokku ning loobuvad tootmisest?
Miks on 9x19 padrun täna ligi kaks korda odavam, kui .380 auto või .40 S&W, kuigi mõõdud (ja materjalikogus) on sarnased? KOGUSED. Seda kulub nii suurtes kogustes, et seda saab odavamalt toota ja müüa. Kui ühel päeval tohib müüa ainult non-tox moona, langeb ka selle hind oluliselt. Juba praegu on nt. saksamaal kursuseid, kus tohibki lasta ainult non-toxi.

...mina süümepiinu ei tunne, kui toidupoes banaanikobara ja kartuli söandan eraldi kilekotti pakkida...

Offtopic... kartuliga on selge, aga miks on vaja BANAANIKOBARAT kilekotti pakkida? Sellel ON ju looduslik "pakend" ümber, mille koorid enne söömist ära? Ehk antud (lolli!) harjumusega pakkida süümepiinadeta eraldi kilekotti ka seda mittevajavad kaubad, tekitad sa lihtsalt mitmekordse kilekotitarbimise. Lõpptulemus prügilas on kas kümme tonni vs. kakskümmend tonni kilekotiplasti.

[Walter2]

Kas pärast pliijoodiste asendamisega pliivabaga jäi elektroonikatööstus seisma või muutusid kodumasinad kättesaamatult kalliks?

OT
Kas nüüd seisma aga tagasiminek kvaliteedis toimus küll kuna külmjooted tekivad kergemini (eriti vibratsiooni-, väli- jm. kriitilistes oludes). Samas töösturitel savi kuna igavesi asju ei peagi turul pakkuma ning klienti on vaja ju "hoida".

[vtl]

Kas pärast pliijoodiste asendamisega pliivabaga jäi elektroonikatööstus seisma või muutusid kodumasinad kättesaamatult kalliks?

OT
Kas nüüd seisma aga tagasiminek kvaliteedis toimus küll kuna külmjooted tekivad kergemini (eriti vibratsiooni-, väli- jm. kriitilistes oludes). Samas töösturitel savi kuna igavesi asju ei peagi turul pakkuma ning klienti on vaja ju "hoida".

Seda juttu (et pliivaba joodis on hapram ja külmjoodetele altim) olen kuulnud korduvalt. Aga kui ma nüüd oma elektroonikupraktika üle järele mõtlen, siis mingit massilist külmjoodete lainet pärast pliivaba jootmise kasutuselevõttu ma ei mäleta. Külmjooteid oli vanasti ja on ka tänapäeval, kuid viimasel ajal pigem viletsast või pekkiläinud tootmisprotsessist.

Teema juurde tagasi tulles, kindlasti leitakse pliimoona kaitseks põhjendus a'la jookseb täpsemalt, määrib relva (nagu pliilisandiga bensiin vanasti) ja on vähem tõrkeid

[OnuHeino]

See üleminekuperiood saab muidugi olema ängistav. Minu arvates tahetakse asja üle reguleerida. Kui tiirupersonal näeb probleemi, tehke võistlused ja trennid niimoodi nagu saksamaal. Mina näen probleemi, kui mu stagneerunud kuul asendub poole kallimaga ja ballistiliselt ehk sitemaga. Aga eks selle üle võib lõputult ja tulemuseta vaielda. Kui ühel hetkel EK selle määruse üllitab, siis eks elu läheb edasi. Lihtsalt laskesportlasi jääb mõneks ajaks vähemaks ja lasketulemused langevad.

Alustatakse valest otsast selle süütu 22LR-i näol. Peaks alustama sealt, kus lenduva ja mittelenduva materjali kogused on suuremad ja kus kedagi see häirib. Nagu näha siis sisetiiru personali ja sisetiirus praktikali laskjaid häirib. Vaevalt, et laskesuusatajad või publik põlemisgaaside üle nina kirtsutavad. Või, et märklehtede taga kobras kirub, et lepatüved on jälle tina täis. Kobras läheb kolib mujale. Ongi endale vale elukoha valinud, kui sissetöötanud laskepaiga taga toimetab. Talle peaks nimetatud kaliiber kah juba tuttav olema. Ehk evolutsioongi märgi jätnud.

Offtopic... kartuliga on selge, aga miks on vaja BANAANIKOBARAT kilekotti pakkida? Sellel ON ju looduslik "pakend" ümber, mille koorid enne söömist ära? Ehk antud (lolli!) harjumusega pakkida süümepiinadeta eraldi kilekotti ka seda mittevajavad kaubad, tekitad sa lihtsalt mitmekordse kilekotitarbimise. Lõpptulemus prügilas on kas kümme tonni vs. kakskümmend tonni kilekotiplasti.

Kartul on samuti asi, mida ma enne söömist pesen, koorin ja kuumutan. Banaan aga on nii räpane vili, et ei taha, et selle koor kõige muu puhtamaga kokku puutuks. Selle pärast soovitan ka seda pakkida ja enne söömist kindlasti PESTA. "Lollid" harjumised tekkivad siis kui tead midagi puuviljakasvatuse telgitagustest. Jah - lõpptulemuseks läheb taaskasutusse 2 korda rohkem polüetüleeni. Vähemalt ei julgustata suurenenud tarbimise pärast uusi tselluloositehaseid rajama

[vtl]

Alustatakse valest otsast selle süütu 22LR-i näol. Peaks alustama sealt, kus lenduva ja mittelenduva materjali kogused on suuremad ja kus kedagi see häirib. Nagu näha siis sisetiiru personali ja sisetiirus praktikali laskjaid häirib...

Niipalju kui ma uudistest aru sain, peaks see keeluettepanek puudutama igasugust pliimoona vabaõhutiirudes. Lihtsalt laskesuusatajad olid need, kes esimesena kisa tõstsid.

"...Euroopa liit hakkas tina keeldustamisest rääkima juba möödunud aastal, kuid laskesuusakogukond mõistis alles hiljuti, et löögi alla satub ka nende ala..."

Vabas õhus plii mahakülvamise keelamises on muidugi tugev iva olemas. Kui sisetiirus saab (vähemalt teoreetiliselt) kogu metalli kokku pühkida, siis vabaõhutiirus jääb see maha, laguneb seal vaikselt ning kandub sademetega lõpuks laiali.

Banaan aga on nii räpane vili, et ei taha, et selle koor kõige muu puhtamaga kokku puutuks. Selle pärast soovitan ka seda pakkida ja enne söömist kindlasti PESTA. "Lollid" harjumised tekkivad siis kui tead midagi puuviljakasvatuse telgitagustest.

Veidi silmakirjalik suhtumine.
Banaani kardad nii hirmsasti, et selle koor ei tohi Sinu arvates toidukotis teise (reeglina pakendatud!) toiduaine vastugi puutuda, aga pliimürgitust ei karda?

[OnuHeino]

Meenub samuti vist EK direktiivist tulenev nõue, mida hoolega järgima hakati. Männiku KL tiirus, kus on mitukümmend aastat tina valli kühveldatud, on vaja panna pärast laskmist paberile, kui mitu plönni laskevalli sai jäetud. Kas euroametnikud sõeluvad tina vallist välja ja loevad üle kunagi? Sama kehtib ka teiste välitiirude kohta - keda huvitab, et nüüd lendab valli ainult messing ja vask, kui eelnevalt on aastaid või aastakümneid sinna tina ladustatud. Sinna valli otsa tõenäoliselt keegi lähemas ega kaugemas tulevikus kardolast kasvama ei pane ega kaevu ei puuri.

Vastus: Banaani kardan rohkem kui tina. Ja päris ausalt kardan bioloogilisi asju rohkem, kui mateeriat, millega ma enam liiga palju kokku ei puutu, sest ei lase sisetiirus. Silmakirjalik, kuid tark.