Siis kui kaob vool!

Tagantjärele tarkus on täppisteadus. Või kui tädil oleks rattad...
Vasta

Kas te majapidamises on generaator?

On olemas, koos küttevarudega
30
13%
On olemas, kuid kütet napib
28
13%
Plaanin hankida
29
13%
Ei ole, kuid võiks olla
107
48%
Ei ole, milleks - see on mõttetu
30
13%
 
Hääli kokku: 224

Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Siis kui kaob vool!

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Selle genekatootmise alustala on Hiina valmistatavad Honda jne väikemootorite koopiad.
Samamoodi tehakse Hiinas Stihli ja Husqvarna mootorsaagide koopiad ning müüakse siin mingite imenimede all.

Need mootorid ise on pikemaks kasutuseks viletsavõitu. Näiteks "Hiina stihl" tahab saada õli 1:20/25 suhtega, samas kvaliteetsed saed lepivad 1:40-1:50.
See on sellest, et mootori siseosad on tehtud tont teab millest ja vajavad ohtrat õlitust, et üldse töötaks. Mootorsae puhul tähendab taoline õlisuhe, et töötamisel on tunne nagu Druzbaga, sinise õlisuitsu maitse suus.

Ma genekat ise ostnud pole, aga Honda esindusest (Catwees) ostetud 3-tollisele voolikule mõeldud veepump üllatas hinnaga makstes vaid 590 eurot.
Eri poodides müüdavad noname asjad olid siis 400. Mõistagi ostsin originaali.

Hiinakatel on tavaliselt tehnilised andmed suuremaks kirjutatud. Näiteks sama "Hiina Stihl" saag väidab end olevat 2,9 kW mootoriga. No samasuure latiga 2,2 kW Husqvarna lõikab ikka palju jõulisemalt.

NB!!!!!!!!!!!!!! Mitte kallata nendesse mootoritesse sisse biolisandiga bensiini!
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Siis kui kaob vool!

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Jaanus2 kirjutas:Sellest Paldiski hüdrojaamast ei saa ma eriti aru - tööpõhimõttest saan, muust ei saa. Pumpakumulatsioonijaamad vajavad suurt veehoidlat, et mingitki nimetamisväärset energiat salvestada, selline veehoidla on isegi maapealsena kallis. Ühtegi maa-alust jaama ei meenu praegu. Ja nüüd tahetakse Paldiskisse selline teha, no ei mahu sellisesse veehoidlasse palju energiat. Maapealsed hüdrojaamad ei huvita meil kedagi, ilus Jägala jaam (ehitusmälestis pealegi) tahetakse ka kõigest väest seisma panna ja ära rikkuda. Narva jõe hüdroenergia ei huvita meil ka kedagi, isegi juhul kui tegemist on piirijõega ja ENSV piir kõige geniaalsem piir üldse, peaks osa Narva jõe energiast Eestile kuuluma. Seni on Vene seda varastanud 365/24/7 ja kõigil on sügavalt savi, piirikõnelustel ei võetud teemat isegi jutuks - et küll hiljem arutame ja küsime.
Eks see on vast mõeldud üheainsa tuulepargi jaoks?
Põhimõte on nagu kirjutatakse, lihtsalt hüdrojaama korral tõstetaks seda vett tammi alt üles tammi taha, aga seal on alati tohutu veekogus.
400 m sügavusele, lasevad merevett põhjavette?
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Walter2
Liige
Postitusi: 3979
Liitunud: 27 Okt, 2012 22:11
Asukoht: Phuket
Kontakt:

Re: Siis kui kaob vool!

Postitus Postitas Walter2 »

Kapten Trumm kirjutas: 400 m sügavusele, lasevad merevett põhjavette?
Teadmata sealset geoloogiat peaks maa-alune mahuti ikka veetihe olema - pm. kaljusse raiutud ehk? Meie paekivi vist vastu ei peaks?
Elu on liiga lühike et raisata seda lollide peale tõestamaks et nad on lollid /道德经 (Dàodéjīng)/
Parem olla tark ja rikas kui loll ja vaene...
Jaanus2
Liige
Postitusi: 3818
Liitunud: 31 Mai, 2007 13:17
Kontakt:

Re: Siis kui kaob vool!

Postitus Postitas Jaanus2 »

Tahavad jõuda graniidikihti, aga mahutavuse küsimus jääb.
Kasutaja avatar
Manurhin
Liige
Postitusi: 5192
Liitunud: 09 Jaan, 2007 0:05
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Siis kui kaob vool!

Postitus Postitas Manurhin »

See asi näikse juba lausa midagi perpetuum mobile sarnast olevat - tuule ja päikese jõul pumpame vee ülemisse basseini ja kui pole parajasti ei tuult ega päikest, teeb tööd gravitatsioon :dont_know:. Hm... Kui arvestame kasvõi ainuüksi generaatorite võllide hõõrdetakistuse sinna juurde, saame ikka tulemuseks süsteemi, millele tuleb energia mõttes n.ö. peale maksta.
Kirves pole mänguasi, raiuge see omale pealuu sisse!
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Siis kui kaob vool!

Postitus Postitas Kriku »

Tulebki. Idee on teenida elektrihinna erinevuste pealt. Üles pumbata siis, kui on odav, toota siis, kui on kallis.
davidsoniharald
Liige
Postitusi: 1000
Liitunud: 16 Veebr, 2010 22:57
Kontakt:

Re: Siis kui kaob vool!

Postitus Postitas davidsoniharald »

Kriku kirjutas:Tulebki. Idee on teenida elektrihinna erinevuste pealt. Üles pumbata siis, kui on odav, toota siis, kui on kallis.
Väga oluline osa äriprojektis oli ka reservuaari tegemiseks välja kaevandatud killustikku müük.
Vanasti kui facebooki ei olnud veel, teati ainult oma pere sees, kes loll on.
Andrus1973
Liige
Postitusi: 193
Liitunud: 13 Nov, 2017 15:02
Kontakt:

Re: Siis kui kaob vool!

Postitus Postitas Andrus1973 »

davidsoniharald kirjutas:Väga oluline osa äriprojektis oli ka reservuaari tegemiseks välja kaevandatud killustikku müük.
Ma üldse ei imestaks, kui selle osaga kogu projekt ka piirdub.
Ma ei kuuluta tõde vaid avaldan arvamust!
Dr.Sci
Liige
Postitusi: 3304
Liitunud: 30 Okt, 2015 11:59
Kontakt:

Re: Siis kui kaob vool!

Postitus Postitas Dr.Sci »

Juhtus just hiljuti: 9.06.2020
https://epl.delfi.ee/uudised/balti-elek ... d=90362691
plagieeritud väga suures ulatuses kirjutas:Eestis imestati juuni alguses, miks ühel päeval kerkis elektri megavatt-tunni hind Balti riikide börsil üle 200 euro ja kohati isegi 255 euroni. Elekter maksis isegi ligi kümme korda tavalisest rohkem.

Elektrituru osalised selgitasid, et õnnetult kokku langenud sündmuste jada, mis kulmineerus 9. juunil, vähendas ajutiselt elektri kättesaadavust, mis väljendus hinnatõusus.

Kuna Eestis kellelgi tuled ei kustunud, ununes sündmus enamiku jaoks peagi.

Nüüd on mitu allikat Eesti Päevalehele rääkinud, et elektrisüsteemi poolelt vaadates olid 9. juuni sündmustel palju kriitilisemad jooned. Tekkis küsimus: kellele saavad Eesti, Läti ja Leedu suure häda korral loota? Elektrisüsteem on siin endiselt sünkroniseeritud Lääne-Venemaa ja Valgevene võrguga, kuid seal ei liigutatud abi pakkumiseks esimest korda sõrmegi.

Rääkigem sündmustest järgemööda.

Suve kasutavad elektritootjad ja -võrgud ikka süsteemide remondiks ja hoolduseks. Siis tarbitakse elektrit vähem ja töid saab tõrkeid tekitamata korraldada. Juuni alguses oli Eesti ja Soome vahelises merekaablis Estlink 1 planeeritud ja kõigiga kooskõlastatud hooldus.

Selle 358-megavatise (MW) ühenduse puudumine ei mõjutanud midagi, sest teised ühendused ja tootmisvõimsused katavad suvise tarbimise Baltimaades kenasti.

Kuid pühapäeval, 7. juunil tekkis Leedut Rootsiga ühendavas NordBalti merekaablis ootamatu rike. 700 MW jagu elektrivõimsust langes mitmeks päevaks ära. Ja kuna sealt pääseb Skandinaavia hüdroenergia Baltimaade turule kõige otsemat teed pidi, tõstis see mõnevõrra elektri hinda.

Kuna elektri hind kerkis, said oma võimsused turule paisata ka kergemaid fossiilkütuseid kasutavad tootjad, näiteks gaasielektrijaamad. Veel polnud otseselt midagi lahti.

Siis see juhtus.
Teisipäeval, 9. juunil kell 9.38 tekkis rike Läti võimsas 330-kilovoldises elektriliinis, mille kaudu varustavad võrku kaks Riia-lähedast gaasielektrijaama. Mõlemad elektrijaamad, kokku üle 800 MW võimsusega, lülitusid avarii tõttu välja.

Läti põhivõrgu elektridispetšer nägi arvatavasti rohkem plinkivaid punaseid näite kui kunagi varem.

Ühe hetkega oli eelkõige Läti (kuid ühenduste kaudu ka Eesti ja Leedu) elektrivõrk tohutus stressis. Kuna välisühendused olid piiratud, polnud kuskilt elektrit juurde võtta. Doominoefektina tekkis Läti põhivõrgus suur ülekoormus ja automaatseadmed hakkasid tarbijaid võrgust välja lülitama.
Suur osa Läti pealinna ja lähiregioone jäi pimedusse. Riias seiskusid trammid ja trollid. Mõnel Läti elektrifitseeritud raudteeliinil seisid rongid.
Kuna vool kadus, käivitus Läti ühes tähtsamas haiglas – Riia ülikooli idakliinikumis – oma generaator. Automaatika toimis, kuid selgus, et generaator ei suuda siiski toita tervet haiglat. Olukorra päästis haiglajuhtide kiire mõtlemine: kõigile töötajatele teatati sõnumiga, et haigla kriitiliste aparaatide töö tagamiseks tuleb valgustid, arvutid ja muu mittevajalik välja lülitada.
Katkestus mõjutas ka väiksemaid asju. Osa valitsusasutuste veebilehti lakkas töötamast, häireid tekkis muudes elektriga toimivates teenustes. Riias juhtus, et inimesed ei saanud poest välja, sest automaatuksed ei avanenud.
Kokku jäi Lätis elektrita 160 000 klienti. See mõjutas veelgi suuremat hulka inimesi, sest haigla või kortermaja võib olla üks klient.
Ühtlasi püüti elektrit tagasi saada. Läti õnn on Daugava jõe väga suur hüdroenergia võimsus. Kriisi reguleerimiseks paisati Läti hüdroelektrijaamade turbiinidele enam-vähem kõik, mis tammide taga varuks oli. Monitoridelt võis näha – see on jõnksudena talletunud ka selle päeva elektritootmise graafikutele –, kuidas turbiinid maksimumvõimsuse üles võtsid.

Olukorda aitas kontrolli alla saada ka Leedu, kus pandi käima võrgu stabiliseerimiseks varuks hoitav hüdropumpjaam.Kommentaar: See siis ilmselt selline mida meile Paldiskisse teha tahetakse)

Kell 11.14 ehk üle tunni pärast intsidendi algust suudeti Läti põhivõrgu töö taastada ja hakati kliente järjest süsteemi tagasi lülitama.
Ka Eesti Energia hakkas käivitama oma põlevkivijaamu. Katelde kuumaks ajamine ja täismahus tööle rakendamine võtab ligi 12 tundi. Kuid 10. juuniks, kui elektri hind oli mainitud rekorditeni jõudnud, andsid Eesti põlevkivijaamad kõik, mis anda oli.
Samal ajal kui Lätis ning Leedus ja Eestis joosti elektrivõrgu ootamatu kriisi lahendamiseks varbad villi, täheldati ühe suure faktori puudumist.

Kuhu jäi Venemaa?

Nimelt kuuluvad Balti riikide elektrivõrgud siiani Nõukogude Liidus rajatud nn BRELL-i ehk Valgevene, Lääne-Venemaa, Eesti, Läti ja Leedu ühisvõrku. Samuti nagu Tallinna ja Vilniuse võrguoperaatorid, nägid Lätis tekkinud kriisi otsepildis ka idanaabrid.

Kui Baltimaade elektrisüsteem on varem turgutust vajanud, on abi pakkunud ka Venemaa ja käivitanud enda varuvõimsusi. Kuid juuni intsidendiga kursis olevad allikad tõdevad, et sedakorda ei liigutanud Venemaa sõrmegi.
Levinud arvamuse järgi kinnitab toimunu, et Venemaa sai eelmisel aastal tehtud ettevalmistused, mis võimaldavad enda elektrivõrgu lääneosa ja Valgevene võrgu ise Balti riikide omast eraldada. Teisisõnu, kui varem oleks Venemaa abi pakkumata jätmise korral riskinud pahandustega ka enda elektrivõrgus (BRELL-i võrgud on üksteisest sõltunud), siis nüüd oleks saadud end eraldada. Juunis vaadati nähtavasti huviga, kuidas Balti riigid kitsikusest välja rabelevad.

Mis oleks saanud talvel?


Juunikuisest intsidendist rääkides ohatakse tänulikult, et see juhtus suvel, kui elektrit tarbitakse vähem ja väljas on soe. Palju ärevamalt küsitakse: mis oleks saanud, kui halvad asjaolud oleksid kokku langenud talvel? Kui kaua peaksid kortermajad ja kaugküttesüsteemid kõvas pakases jäätumata vastu? Millised oleksid pikema katkestuse tagajärjed näiteks Riia-suuruses linnas? Talvel tarbitakse voolu palju rohkem ja üksnes enda ressurssidega elektrikatkestusest taastumine võtaks rohkem aega. Venemaa tegevusetus juunis on ses mõttes muret tekitav märk. Balti riigid jõuavad oma võrkude Euroopaga sünkroniseerimiseni ehk vajaduse korral lääne poolt piisava kriisiabi saamiseni alles 2025. aastal.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Siis kui kaob vool!

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Vaba elektriturg on päris lahe asi, tuleb vist tõdeda.
Lõppeks suretab Venemaa oma musta elektri tootmisega Eesti põlevkivielektri välja (meil moodustab enamiku kuludest saastemaks, mida venes ei maksta) ja tegelikult tuleb "börsielekter" siis läbi Soome ikkagi Venemaalt.

Õnneks seekord oli, mida käivitada. Kui enda jaamad pikalt seisavad, siis ei käivita midagi.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Walter2
Liige
Postitusi: 3979
Liitunud: 27 Okt, 2012 22:11
Asukoht: Phuket
Kontakt:

Re: Siis kui kaob vool!

Postitus Postitas Walter2 »

Kapten Trumm kirjutas:Vaba elektriturg on päris lahe asi, tuleb vist tõdeda.
On lahe jahh - täna uudistest käis läbi et miski aeg oli eelmisel öösel elekter turul suisa miinusmarginaaliga. :scratch:
Elu on liiga lühike et raisata seda lollide peale tõestamaks et nad on lollid /道德经 (Dàodéjīng)/
Parem olla tark ja rikas kui loll ja vaene...
vanahalb
Liige
Postitusi: 2618
Liitunud: 21 Juun, 2009 18:48
Kontakt:

Re: Siis kui kaob vool!

Postitus Postitas vanahalb »

Artiklis on jäetud käsitlemata elektri müügi lepingute dimensioon.
Ma ei tea nüüd viimaseid trende kuid mingi aeg tagasi kuulutati kõva häälega, et Venemaalt enam elektrienergiat ei osteta. Sarnaselt teatas Leedu, et ei kavatse osta Astravetsi tuumajaama tõttu Valgevenelt kas ainult tuumaelektrit või üldse elektrit ( ei tea kuidas batka neil seal vahet teeb). Venemaa elekter tuleb Baltikumi sellegipoolest, läbi Soome kellel on leping aga see selleks. Antud juhul ei saanud sealt saata ei venelased aga soomlased sest kaabel polnud käigus.
Kui Venemaalt elektrit osta ei saa siis pole venelastel ka muud teha kui vaid käed rüpes vahtida, et kuidas Baltikumis võrk kokku kukub. Kindlasti ei saa mõni dispetšer ainuisikuliselt otsustada , et paneme puid alla, näe ekraanilt paistab, et Riias jäävad juba trammid seisma. Kes selle energia eest pärast maksab ja kui palju maksab ja kas üldse maksab?

Kõvemad energeetikud seletavad vast paremini kuid muarust on "sünkroniseerimine" lihtsalt võimekus energiat juurde saata sinna kus seda mingil põhjusel puudu on ja see käib elektriliinide kaudu mille läbilaskevõime on piiratud. Loode-Venemaa (Peterburi) reserv oli ajaloolistel põhjustel Narva, sest 150 km liin Narvast oli majanduslikult otstarbekam kui 750 km kuskilt Moskva alt. Samas ei takista keegi venelastel sellist sisemaist liini ehitamast - igal juhul on see odavam kui Peterburi juurde uus elektrijaam ehitada ja ilmselt seda ka on juba tehtud kui seal riigis just püstijuhmid hoobade taga pole.
Baltikumi võrku oli venelastel vaja Kaliningradi oblasti pärast mis iseseisvalt hakkama ei saanud. Esialgu tahtsid venelased Kaliningradi tuumajaama ehitada mille võimsusest oleks jätkunud mitme oblasti jaoks: Leedu ja Poola keeldusid sel juhul sealt energiat ostma. Samasugustel rohelistel kaalutlustel mille pärast neile Astravetsi jaam ei meeldi. Selle peale matsid venelased tuumajaama mötte maha ja ehitasid Kaliningradi kaks gaasielektrijaama. Aeg läheb kiiresti - minumeelest on sellest juba üle aasta kui neid katsetati ja leiti et Kaliningradi oblast saab väga edukalt hakkama ilma Baltikumita.
Sarnase autonoomse süsteemi ehitas Venemaa ilmselt Krimmi ja kõva skandaal oli kui Siemensi turbiin valesse kohta sattus.

See ei tähenda nüüd et Venemaalt peaks energiat ostma. Küll aga võiks Baltikum ja eriti Läti kus alati energiast puudus on mingile reservtoitele mõelda. Kasvõi sarnastele gaasiturbiinidele, sest need saab ikka kiiremini käima kui söekatlad. Gaas ei pea ilmtingimata Vene oma olema. Leedukate gaasiterminal Klaipedas oli päris alguses lihtsalt üks veeldatud gaasi tanker mis Usast kildagaasi tõi. Põlevkivienergeetika pole nagunii jätkusuutlik ja seda mitte odava vene elektri tõttu. Põlevkivi kütteväärtus on vaid koefitsendi jagu paekivist parem. Kui see veel börsikaup ka on siis pole Skandinaavia hüdroenergia või soomlaste tuumajaamade vastu lootustki.

Pluss üleüldine kriitika ja irisemine artiklis toodu üle :) Kui Riias ei saanud inimesed elektrikatkestuste tõttu majadest välja olid uksed valesti ehitatud ja tuleb ümber teha. Elektrikatkestus peab lukud lahti tegema mitte vastupidi. Kui selgus, et generaatorist haigla jaoks ei piisa oli kas projekteerija küündimatu või varastati ja pandi ehitamise käigus ettenähtust väiksem generaator. Ehitusjärelvalve lepiku äärde viia ja pärast muld peal tasaseks ajada. Kui alles 10 tundi peale kriisi tekkimist saadi Narva kateldes tuli üles oleks võinud natuke ette mõelda ja arvestada, et kaabli plaanilise remondi korral võib (aga ei pea) tekkida energiapuudus ja kütmisega varem pihta hakata. Tekkida võiva suure hävingu kõrval on see väike kulu.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Siis kui kaob vool!

Postitus Postitas Kriku »

Selle aasta esimeses kvartalis importis Eesti suurema osa siin tarbitavat elektrit. See on oluline muutus võrreldes aastatetagusega, kui Eesti oli põlevkivielektri toel aastakümneid elektrit rohkem tootnud kui sisse ostnud (netoeksportija). Impordiga samal ajal kukkus kolinal Eesti Energia elektritootmine, mis vähenes esimeses kvartalis mullusega võrreldes üle poole võrra. Pool Eesti Energia toodetust oli taastuvenergia, millesse panustasid peamiselt tuulikud.

Eesti Energia regulaatorsuhete osakonna juht Andres Tropp nentis, et mõnel tunnil ulatub imporditava elektri osakaal 60–70%-ni. Kui kunagi oli Eesti varustuskindluse eesmärgiks seatud, et Eestis olevate elektritootmise seadmete summaarne võimsus peab ületama Eesti tipptarbimist 10% võrra, siis avatud elektrituru tingimustes oleks sellise eesmärgi püstitamine Tropi sõnul ebamõistlik ja kallis. „Majanduslikult on märksa ratsionaalsem kasutada suurema turupiirkonna võimalusi ja vajaduse korral elektrit importida,” märkis ta.

Selle eest, et Eesti tuled põleksid, vastutab riigile kuuluv võrguettevõte Elering. Ka Eleringi pressiesindaja Kätlin Klemmer arvas, et Eesti tarbimise katmiseks ei ole vaja siia uusi elektrijaamu ehitada. „Pealegi on riikidevaheliste ühenduste töökindlus märksa parem kui Eesti põlevkivijaamade või muude jaamade töökindlus. Piltlikult öeldes on jaam Lätis või Soomes sama hea kui jaam Eestis,” teatas ta.
[Kalev] Kallemetsa sõnul on Eesti ja Baltimaade soodsa hinnaga elektrivarustust taganud Venemaa ja Valgevene elekter, mis on umbes 60% impordist, ning ka Soome ja Rootsi elekter. „Poola on netoimportija Balti riikidest, sest nende süsinikintensiivsus on veel suurem kui Baltimaades. Ei, Eesti ei pea 100% enda vajaduste katteks tagama tootmisvõimsusi, kuid kui Baltimaad loodavad importida 60% elektrit, aga 2025. aastal lõppeb import Venemaalt ja Valgevenest, siis pole see võimalik, sest ülekandevõimsused pole piisavad ning Soomel ja Rootsi lõunaosal pole nii palju vaba impordivõimet arvestades suletavaid võimsusi ega kasvavat nõudlust,” lausus Kallemets.
Eleringi pressiesindaja Klemmeri sõnul saab praeguste analüüside põhjal öelda, et taastuvenergia muutlik tootmine suudetakse siiski olemasolevate juhitavate võimsustega tasakaalustada ja selleks otstarbeks ei ole eraldi tuumaelektrijaama tarvis. Ent ta tõi esile mure, mis võib tuumajaama rajamisega kaasneda: isegi väike tuumajaam toodab nii palju elektrit, et kui seal peaks olema rike, nõuaks tuumajaamas toodetava elektri asendamine väga suurt reservvõimsust.
https://epl.delfi.ee/uudised/vargsi-toi ... d=90417691
Kasutaja avatar
wolfgang
Liige
Postitusi: 737
Liitunud: 28 Dets, 2008 22:44
Kontakt:

Re: Siis kui kaob vool!

Postitus Postitas wolfgang »

Ehk siis plinder. Umbes 10 aastat tagasi toimus TTÜ aulas mingi energeetika konverents, mille Skanska korraldas. Palju juttu ägedatest uutest lahendustest ja kuidas kõik jube roheline on ja kui hoolivad kõik on jms. highfive-imine, kuni pulti astus härra Raukas. Mehe esimesed sõnad jäid hästi meelde, nagu ka saali reaktsioon selle peale:"Ma näen siin saalis palju lõbusaid nägusid, aga olukord on nii hull, et nutma peaks". Pärast mida rääkis mis järgnevate aastatega juhtub ja et ainus lahendus on tuumajaam(kui tahame energiasõltumatust nutida ja sellega ise hindade kujunemises kaasa rääkida), kuna meie võimsused vananevad/lähevad rohenõuete tõttu konkurentsist välja ja asemele seda kuskilt väga võtta ei ole. Mis on ka üsna täpselt realiseerunud.
Eriti kahju on, et juba rohkem, kui kümme aastat tagasi hakati tuumajaama ette valmistama. Isegi saadeti kaader seda ala õppima ja alustati asukohtade valimist jms. ... ja suretati välja, kui EE pealik vahetus. Kõik on super hästi meil, täidame rohenõudeid ja ületamegi neid jne jne..
Tasuks kuulata, mis vanemad inimesed räägivad teinekord. Eriti akadeemikud. Mitte mingite finantsistide heietusi
Kusjuures tuumajaama tootmise/tarbimise juhtimiseks on soovitatud energiamahukat tootmist jaama kõrvale. Näiteks alumiiniumi sulatamist, mille maak pidi olema suht odav ja toote hinna märkimisväärse osa pidi moodustama kulu elektrile.
A noh, vähemalt me täitsime rohelise energia nõuded, mis siis, et lihtsalt võimsusi sulgedes.
Ilmselt on tulemas räme elektrihinna tõus lähitulevikus, kui Makro loengutes räägitu ikka tõeks osutub.
Lemet
Liige
Postitusi: 19914
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: Siis kui kaob vool!

Postitus Postitas Lemet »

Isegi saadeti kaader seda ala õppima 
Tänaseks on see kaader Rootsis doktorikraadid kaitsnud ning tunneb end oma kolmekümnendates juhtivatel kohtadel läänes üpris kenasti. Mis mõistagi ei tähenda, et nad poleks valmis vajadusel Eestisse tagasi tulema. Kui siin neile erialast tööd pakutaks.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist