Merevägi ja rannakaitse

[URR]

Vaade ookeani tagant: https://www.usni.org/magazines/proceedi ... al-warfare
Lõbus on võrrelda ühelt poolt ka siin foorumis esindatud maailmapilti, kus maailm lõpeb Eesti merepiiri või silmapiiriga ja teiselt poolt ookeanitagust, kus Läänemeri on mingi imelik väike lomp, kuhu korralik merevägi pugema ei peaks.

[Kapten Trumm]

Ei maksa ironiseerida - kui Moskva pommitamiseks raha pole, tulebki piirduda lähemal/nähtaval oleva vastase pommitamisega.
Nendel kelle jaoks on Läänemeri üks lomp, kuhu tõsisemate sõjalaevadega ei kõlba sõita, on kõrge lennu toetuseks ka meie mõistes muinasjutuline eelarve.

[Ott Laanemets]

Irooniat siin küll pole, pigem traagikat. See ei ole vaade ookeani tagant. Veelahe arusaamises on kuskil mujal. Pigem on see professionaalne vaade vs kodukootud (=vähesed teadmised+suur enesekindlus) ehk küsimus on hariduses ja harituses. URR’i viidatud artikkel ei ütle professionaalile absoluutselt midagi uut, mida me juba ei teaks. Küll aga väärib see märkimist seetõttu, et kui seni on Balti riikide tegematajätmistele viidanud pigem admiralid ja establishment'iga seotud professorid, siis nüüd kirjutab sellest peaaegu ’suvaline leitnant’.

[Kapten Trumm]

Küsimus on jätkuvalt rahasummades, mida tundub nappivat.
See silmapiiriga lõppev merevaade võib olla naljakas, kuid paraku näib see olevat ka reaalsusele kõige ligem.
Hetkel (ja miinijahtimise kohustuse jätkudes) tundub ainus reaalne võimalus merel olemiseks kahurrelvastusega, ca 50-70 m pikkuse alused, mille võitlusvõime merel tegelikult ei erine eriti tänasest olukorrast.

Kui mereväe eelarve on suurem kui EV riigieelarve, siis sellelt baasilt on muidugi hea rääkida. Huvitav, kas need leitnandid ja admiralid siis ka sellist juttu räägiks, kui neile anda ette MeV tänane eelarve?

[Ott Laanemets]

Huvitav, kas need leitnandid ja admiralid siis ka sellist juttu räägiks, kui neile anda ette MeV tänane eelarve?

Sellepärast admiralid ’sellist juttu’ räägivadki, et ’ MeV tänane eelarve’ hakkas ehk silma. Nüüd on jõudtud sinna, kus probleemist arusaamiseks ei pea enam olema admiral, piisab ka NATO-s teenivast leitnandist.

[URR]

Mu mõte oli kõrvutada omapoolset hinnangut andmata kahte vastandlikku maailmapilti. Neid saab võrrelda ka tehnilisel tasemel: kui ühe järgi on 30 meetrile lähenev alus liiga suur ja kallis, siis teise järgi ei vääri 70 meetrist lühem laeva nime.
Väidan siiski, et tehniline maailmapilt sõltud geograafilisest, aga see omakorda on tuletatud erinevast vaatepunktist ja silmaringist.

[nimetu]

Olgem siiski realistlikud. Mitmesajamiljonilist investeeringute suurenemist MeV laevastikku on natukene palju loota ja seetõttu mingit märkimisväärset võimekuste kasvu ei saa tulla. Hea oleks seegi kui suudetakse senised võimekused tasemel hoida ja võib-olla neid veidi arendada. Pole välistatud seegi, et oleme taaskord sunnitud mingeid kasutatud laevu hankima (kui selliseid üldse saadaval on).

Tõenäoliselt saab ka tuleviku MeV koosnema kolmest miinitõrjujast, ühest toetuslaevast ning võib-olla mõnest patrull-kaatrist ja sukeldumisalusest.

[Ott Laanemets]

Mitmesajamiljonilist investeeringute suurenemist MeV laevastikku on natukene palju loota ja seetõttu mingit märkimisväärset võimekuste kasvu ei saa tulla.

Sest et . . . oleme rajasõltuvuses!

Kõik sõltub eesmärgist. Kui eesmärgiks on maaväe arendamine, on kõik muu ülearune. Kui samal ajal tagab kollektiivkaitse lüngad, on selline nišisõjavägi rahuldav. Kui eesmärgiks on iseseisev kaitse, ei piisa vaid ühest domeenist. Nagu ma eelpool kirjutasin, pole NATOl täna ka kõige parema tahtmise juures vahendid Läänemere meresõjapidamise tagamiseks. Kui sul on vähe raha ja külm, siis ei piisa vaid ühe seina ehitamisest, et sooja saada. Mõistlik oleks ehitada kõik neli, algul küll õhukesed, aga siiski neli, et maja üldse majaks nimetada saaks.

[nimetu]

Sest et . . . oleme rajasõltuvuses!

Sest et see tähendaks otseselt tagasisammu mõne muu võimekuse osas. Meeldiks sulle antud olukord rohkem kui öeldakse, et peate loobuma kahest laevast, sest õhuvägi vajab uusi helikoptereid või radareid? Aga pane nüüd ennast teiste väeliikide kingadesse - julged neile öelda, et siitpeale peate loobuma nendest soomukitest, või kaudtulerelvadest, või ÕT vahendist või mis iganes? Seda see mitusada miljonit tähendabki. Praeguse seisu juures on võimalik kõigi olemasolevate võimekuste hoidmine ja võib-olla pisike areng, kuid mitte enamat. Kui ühte osa hakata jõulisemalt eelisarendama, siis see paratamatult tähendaks, et keegi teine peab järgi andma.

Täpselt samamoodi on see praegusel ajajärgul ka näiteks meie riigieelarvega. Tahad pensione tõsta? Väga tore, mille arvelt sa selle kulutuse teed?

Kokkuvõttes peavad tegelikult kõik oma olemasolu õigustama ja see tähendab paratamatult konkureerimist ressurssidele. See konkureerimine eeldab aga palju häid ja veenvaid argumente. Kui minna vaidlema stiilis "teised saavad rohkem", siis pehmemaks see küll kedagi ei tee.

[London Bridge]

Mina ootaks selle süsteemse lähenemise analüüsi ja laiapindse merekaitse kontseptsiooni ära ning seejärel sellest lähtuvalt arutaks, mida merelist võiks, peaks ja saaks. Samas on EKVl laskepoona puudu miljardijagu, teise partii K9 jaoks vaja raha leida, soomukid vajavad väljavahetamist, unistus tankidest jne...

[Ott Laanemets]

See, mis sa ’nimetu’ kirjutad on absoluutselt õige, kuid pikas vaates siiski irelevantne. Emotsioon, et keegi teine saab rohkem või kelleltki peab midagi ära võtma, ei ole ju argument selliste otsuste tegemisel. Ma ei saa aru ressurssidele konkureerimisest. Mis mõttes – autot vähese rahaga ostma minnes eeldad, et esisild ja tagasil esitavad argumente oma vajalikkusest, mille põhjal siis langetad otsuse, et kumma soetad? Meil tegelikult konkureerivaid väeliike pole. On maavägi, millele alluvad kaks ’väeliiki’. Refereerides Ken Booth’i NLiidu kohta, tuleb ka meil kõik mereväelised plaanid maaväelastele maha müüa, enne kui merel üldse midagi juhtuda saab [1]. Ja kuna mingit ühendvaadet pole ning maavägi tahab ka ja ilmselgelt areneda soomuse suunas, siis olemegi rajal.

Mis on need eesmärgid, mille saavutamiseks oleme valinud mingi tee ja seal liikumiseks arendanud mingeid võimeid? Täna käivad ’ends’, ’ways’ ja ’means’ igaüks oma rada ja kokkupuutepunktid on üsna väikesed. Olen kuulnud ka mõtteavaldusi, et JPA on mingi ’hõllandus’ ning seda ei peaks üldse lugema. Eesmärgid pole olulised, teeme seda, mida oskame nende vahenditega, mis täna on.

Teiseks, ma pole veel kohanud riigi tasemel ühendsõjalist mõtlemist – mis on eesmärk, meetodid ja vahendid riigi sõjaliseks kaitsmiseks. Maavägi tundub olema oma brigaadikeskses ’ops boxis’, mis taktikalises maasõjalises mõttes on ehk valiidne lähenemine, kuid mis ei kõneta riigi sõjalist kaitsmist tervikult. Rahast ja asjade kallidusest/odavusest võib hakata rääkima siis, kui ühendväe proportsioonid paigas. Sedasorti mõtlemine ootab aga oma aega.

Kolmandaks, mida kaugemale raskeid otsuseid lükata, seda keerulisemaks nad muutuvad ja seda enam viib inimloomus ’peenhäälestamisele’. Selleks, et sinna mitte sattuda, tuleb kriitiliselt tagasi vaadata – on ilmselge, et mitte kõiki varasedaid otsuseid pole põhjust takka kiita. Julgen väita, et senise mõttelaiskuse tulemusel olemegi nüüd seal, et rahaliselt saame kas peenhäälestada või areneda mingit osa lammutama hakates. Ja kui vaadata seda olemasolevat, siis tuleb tagasi minna eesmärkide juurde ja neid korrigeerida.
1. https://books.google.ee/books/about/Nav ... edir_esc=y

[nimetu]

Ma ei saa aru ressurssidele konkureerimisest. Mis mõttes – autot vähese rahaga ostma minnes eeldad, et esisild ja tagasil esitavad argumente oma vajalikkusest, mille põhjal siis langetad otsuse, et kumma soetad?

Auto analoogia küll antud juhul ei päde. Sellega võiks vabalt õigustada ka õhuväele hävitajate ostmist... mis siis et ressursse pole, esisilda on ju vaja... tasakaalustatud väed, maja seinad jne.
Ja üldse on asi üsna lihtne, kui uue auto ostuks raha pole, siis hangid ühe vana auto, millel kellasid ja vilesid vähem ning mõned asjad küljes logisevad. Peaasi, et punktist A punkti B viib. Ja kui autoks raha pole, siis ostad ratta või käid jala. Esmalt lähtud ju ikkagi sellest, et milleks sul seda autot üldse vaja on.

Ka MeV peab oma rolli teistele selgitama. Alustades näiteks sellest, et NATO laevad ilma meie poolt loodud merepildita siia ei tule. Selleks on vaja raha radarite ja patrull-laevade jaoks. Järgmine argument võiks olla see, et mereteed tuleb miinidest puhtana hoida ja see, et me peame NATO tegevustesse panustama. Palju õnne, saite raha miinitõrjujate jaoks. Ühesõnaga, tuleb selgeks teha need rollid ja ülesanded milles MeV on absoluutselt vajalik ja asendamatu, seejärel saab hakata ressursse küsima. Lisaks sellele tuleb teistele selgitada ka seda, mida nende rollide täitmata jätmine võib tähendada. Niisama ei anna keegi midagi - ei laevade ega esisildade jaoks.

[Ott Laanemets]

Ja üldse on asi üsna lihtne, kui uue auto ostuks raha pole, siis hangid ühe vana auto, millel kellasid ja vilesid vähem ning mõned asjad küljes logisevad.

Auto või maja võrdlus kõlbab siis ju küll. Selmet hataka üht-kaht ratast poleerima (või valuvelgedega asendama) võiks ehk vaadata, et kõigepealt ikka kõik neli ratast üldse olemas oleks.

Ka MeV peab oma rolli teistele selgitama.

Seda on viimasel ajal tehtud üsna palju, nii avalikult kui mitteavalikult. Paraku pole väga näha neid, kes kuulata sooviksid või kellele kohale jõuaks. Merevägi ei ole asi iseeneses. Mereväge ei ole vaja mereväele või mereväelastele. Ressursside üle konkureerides jõuame sinna, kus saab see, kes rohkem karjub/otsustajal parema emotsiooni ette manab/paremini argumenteerib, aga mitte see, keda tegelikult vaja läheb.

[nimetu]

Merevägi ei ole asi iseeneses. Mereväge ei ole vaja mereväele või mereväelastele.

Õige, kuid seda selgitamist on vaja ennekõike selleks, et kogu lugu ei jääks esoteeriliseks heietamiseks. Tõenäoliselt tahetakse esmalt kuulda ikka praktilist juttu, mitte selgitusi mingist neljast seinast, esitelgedest ja jumal teab millest veel. Analoogiaid kasutatakse ideede selgemaks tegemiseks, mitte mingi argumendi tõestamiseks.

[Kapten Trumm]

Ka MeV peab oma rolli teistele selgitama. Alustades näiteks sellest, et NATO laevad ilma meie poolt loodud merepildita siia ei tule. Selleks on vaja raha radarite ja patrull-laevade jaoks. Järgmine argument võiks olla see, et mereteed tuleb miinidest puhtana hoida ja see, et me peame NATO tegevustesse panustama. Palju õnne, saite raha miinitõrjujate jaoks. Ühesõnaga, tuleb selgeks teha need rollid ja ülesanded milles MeV on absoluutselt vajalik ja asendamatu, seejärel saab hakata ressursse küsima. Lisaks sellele tuleb teistele selgitada ka seda, mida nende rollide täitmata jätmine võib tähendada. Niisama ei anna keegi midagi - ei laevade ega esisildade jaoks.

Arvan, et MeV visioonid tuleks kõigepealt panna Exceli tabelisse. Kahjuks Sõduri veergudel pole veel sellist näha olnud. Prognoosin, et õmblused kärisevad juba tugevasti tehnika soetushindade sisestamisega, kui jooksvate kuludeni pole veel jõutudki.

Tänapäeva merekaitse keerleb ümber kahe asja 1. hukukindel mereseire (peamiselt radarvaatlus, kuid mitte ainult) ja 2. pinnaltõrje tiibrakettidega. Kõik muu peale selle on juba toetav, ka laevade enda olemasolu muide. Ka miinide panek (vt kaardilt mereala suurust ja kujuta ette, palju kulub seal aega ja miine). Ka miinitõrje.

Kui selle Exceli-gümnastika tulemus on see, et on võimalik soetada ja pidada kolm 75 m pikkusklassi alust, mis suudavad koristada miine ja pidada terroristidega (mitte VF regulaarmereväega) duelli 23 mm Sergeidest, siis on jah tekkimas küsimus, et mis see lisandväärtus sinna popi nimega asja ühendsõjamine seal oleks ja mida siis soetati sellist, mida täna meil arsenalis polek (või mida me täna väikse pingutusega ei saaks juurde, nt PPA aluste relvastamine).

Eespool visati mulle ka üks kinnas - seoses ühe esseevõistlusega. Kaalusin seda päris pikalt ja otsustasin, et passin. Miks? Sest nähtav tulemus (oleksin ka Excelit kasutanud) tundus mulle kahtlaselt sarnane eelmises lõigus kirjutatuga ja see ei ole kindlasti see, mida ma näha tahaks.