Merevägi ja rannakaitse

[Kapten Trumm]

Arvestuslikult on selleks vaja umbes 6 raketikaatri ja korveti mõõdus patrulllaeva

Teisendame selle rahasse kah - summa muidugi sõltub tugevalt, mis võimeid pardale tahetakse.
Kõige minimaalsemal juhul 100 miljonit eurot/alus (midagi Hamina laadset) ja üsna sellisel heal juhul 400 miljonit alus (Braunschweig-laadne).
Kokku siis aluste ehitamine 600- 2400 miljonit ehk 1-4 Eesti kaitse-eelarvet. See number siis ei sisalda rakette (nii laevavastane kui ÕT) varu.
Soomlased arvestavad praegu 330 miljonit alus - kuigi jooniseid pole veel nähagi olnud. Seejuures selle 100 M Haminaga tuleks olla ettevaatlik, tõenäoliselt on see täna juba kallim.

Siin on raske prognoosida, kas miinitõrje liitlaskohustus saab tehtud samade alustega või on siia ka uusi aluseid vaja. Minuarust pealveetõrje ja miinitõrje hästi kokku ei passi, aga noh, võibolla tänase tehnikaga on tehtav. Sandown on ikka väga spetsiifiline alus juba arhitektuurist ja käiturist alates.

Kui 5-12 aasta kogu soetuste raha sinna suunata, siis põhimõtteliselt alused saaks (arvestan soetusrahaks iga aasta ca 200M). Lisaks on vajalik soetada raketid. Tiibrakette on sellise laeva pardal 4-8, keskmiselt 6. Kuus alust, kuus raketti, viis ümberlaadimiskorda on 180 raketti. 2 miljonit eurot tükist, kokku 360 miljonit lisaks. Õhutõrjerakette arvestame 12 tükki pardal, 6 alust, viis ümberlaadimiskorda - 360 raketti, 1 miljon tükist, kokku 360 miljonit. Mürsud jne on siin juba peenraha rollis.

Seega soetused kokku
Aluste ehitamine 600-2400 miljonit
Rakettide soetamine 720 miljonit
Kokku 1320 - 3120 miljonit ehk 2-5 aasta kaitse-eelarve või 6-15 a kogu soetuste eelarve.

OK, ma praegu lõpetan, jätkates jõuame ilmselt välja sinna, miks ma eespool promoveerisin seda kergete aluste/kerge rakettrelvastuse mõtet. Hetkel tundub, et asi jääb seisma juba soetusteks vajaliku raha taha. Soome näitel õiglase 15% osaga kaitse-eelarvest seda üritust välja ei vea. Kui eeldame, et sellest 90-st miljonist (ca 15% 600 miljonisest eelarvest) saame kulutada 2/3 soetuste peale (ehk 60M aastas) ei veaks sellest välja isegi kõige odavamate aluste korral. 6 aluse ehitusperioodi saab venitada 10a peale, soetusraha on siis kokku 600M. Saaks "paljad" "Haminad", kuid relvastust enam ei saaks. Või saaks nt 3 "Haminat" ja mingi väikse koguse relvastust. Konks aga siin tekib selles, et seda miinitõrje värki pole minuarust eriti võimalik nii väiksele alusele paigutada ja aeglasel käigul või triivis loksudes on meeskonna tingimused seal kohutavad.

[London Bridge]

Just praegu plaanivad norrakad oma vanema Nordkapp-klassi alused uute vastu vahetada, puhtalt ehitamine 5mld NOK/~5-600mln eurot kolme laeva peale kokku. Et mingi alus võrdlemiseks sealt vb tuleks kulude mõttes.

[Kapten Trumm]

Wikipediast võetud Nordkapi relvastuse nimekiri peaks meie PPA laevadel ammu rutiin olema

2 × Bofors 57 mm cannon
12.7 mm machine guns
Depth charges
Provisions for carrying Penguin missiles, torpedoes, 20 mm guns, and Mistral surface to air missiles if required

Provisions - relvadele on ette nähtud paigaldamise kohad, kuid rahuajal neid kaasas ei kanta.
Taolise aluse 200M hinnasilti ilmselt seletab see, et tegu on ikkagi peal- ja allveetõrje võimelise alusega, mis on Haminast poole suurem (ja ka poole suurema meeskonnaga). Hamina omandab samad võimed peale moderniseerimist (lisatakse sonarid ja torpeedod).

[Kapten Trumm]

https://www.kongsberg.com/kda/products/ ... n-missile/

Avastasin endalegi üllatuseks, et Kongsberg pakub vähemalt oma kodukal endiselt Penquin tiibraketti.
Viimase mudeli laskekaugus on 55 km, palja kaal 380 kg ja lihtsust arvestades peaks see olema NSM-ist vähemasti 2-3 korda odavam (pole radarit, ilmselt pole ka INS/GPS navigatsiooni ja mootor on tahkekütusega, kiirendit pole vaja). Sihtmärgile lendab ta soojuse peale, mismoodi ta sellest 55 km enamiku lendab (kui laev on silmapiiri taga), kahjuks ei saa aru. Kui soojussilm on seal praegu selline nagu on Javelinil (NIR lainepikkusel), siis on seda ka veits keerukas taolise "dushiga" petta nagu Haminatel on.

Ilma Penquinita jääks kummipaadiarmaada hätta, sest muud kergemad raketid on kas sobimatu juhtmisega (Sea Skua näiteks) või liiga kerged, et suuri laevu ohustada. Et selline lahendus töötaks, on vaja rakette kaaluga alla 500 kg ja laskekaugusega 20+ km (et saaks lasta kaugemalt kui vene laevade kahurid ja enamik ÕT süsteeme laseb - kergeid märke lasevad venelased ka õhutõrjega).

[London Bridge]

Relvastus relvastuseks. See ei olnud minu näite mõte. Pigem sinu väga laia kuluhinnangut reaalselt praegu ehitatavate paatidega ära märkida. Loomulikult ei sobi ei Nordkapp ega ka see uus meile - norralastel on oma süsteem ning doktriin, kus nii see kui eelmine klass on mõeldud täitma mereväe ühte võimelünka - ja ei peagi sobima. Aga fakt on, et norralased saavad täna viie miljardi/viiesaja miljoni eest just kolm sellist laeva tehasest. Mingi võrdlusmoment meile.

The purpose of the new series of vessels is to replace the Nordkapp-class coast guard vessels. The new tailor-made vessels are developed for worldwide operations in all weather and sea conditions, both inshore and offshore. Specially designed to withstand operations in demanding arctic areas, the new coast guard vessels will have ice-strengthened hull and ice-class notation, and will be built according to the latest requirements for such specialized vessels. With a length of 136 meters and a beam of 22 meters, the vessels feature strong ocean-going capacities for long-distance transits, search-and-rescue operations, surveillance, and oil recovery.

[Kapten Trumm]

Nende Norra uute aluste kohta me ei tea tegelikult, mis võimeid nad tahavad.
Nii suure laeva kohta Mistral/Simbad õhutõrje tegelikult on nali. Näiteks. Peaks olema võimsam/kaugem.
Samamoodi Penquin raketid (mitte NSM). Penquin on rohkem väikealuste ja kopterite teema.
Soomlased alustasid oma nelja 100 m klassi korveti ehitust summaga 300 miljonit tükist, hetkel on see tõusnud 330 miljoni peale, kuid jooniseid ja spetsi vähemalt avalikult veel näidatud pole. Pakun, et sinna lisandub veel nii 20-30 miljonit.

Aga Soome +100 miljonit tähendab võimsamat relvastust - jutt on Gabriel viimastest tiibrakettidest, ESSM keskmaa õhutõrjest, miinide paneku võimest jne.
Hamina relvastus oli nagu ta oli paljuski põhjusel, et taolisele väiksele alusele rohkemat ei topi. 100 miljonit tuleb nigu niuhti.

Siin on teine näide, praegused laevad 400M tükist
https://en.wikipedia.org/wiki/Braunschw ... s_corvette
Mis silma paistab, on oma klassis tugev õhutõrje (42 raketti 9 km) ja 2x27 mm (pole jällegi CIWS).
Pealveetõrje nagu Soome FAC-idel (4 RBS-15 raketti).

CIWS - pean silmas sellist automatiseeritud ja radarjuhitavat kahurisüsteemi, millega saab alla lasta lähenevaid tiibrakette, kui need läbi pääsevad või liiga hilja leitakse. Sellise võime puudumine näib olevat kaatrite ja korvettide üldisem probleem (mis muudab nad väga haavatavaks massrünnaku vastu).

[Ott Laanemets]

Noh Trumm - tõmbasid sae jälle käima? Mul mõned küsimused.
Kuidas sa sellest:

..merejõud peavad omama tuvastatud merepilti ja suutma Eesti merealas 24/7 kohal olla. Arvestuslikult on selleks vaja umbes 6 raketikaatri ja korveti mõõdus patrulllaeva...

...said sellised numbrid

Seega soetused kokku
Aluste ehitamine 600-2400 miljonit
Rakettide soetamine 720 miljonit
Kokku 1320 - 3120 miljonit ehk 2-5 aasta kaitse-eelarve või 6-15 a kogu soetuste eelarve.

See on kas lauslollus või demagoogia ühe teise eesmärgi nimel.

Edasi, mis värk sul pingviinidega on? Kongesbergi raketi korrektne nimi on muide Penguin (nii norra kui inglise keeles). Miks sa arvad, et just see 'toode' on meile vajalik?

[strateegiline sõdur]

Vaatame paari järgneva lühilõigu abil mereväe võimalikku tulevikku rikkuse ja vaesuse kategooriates.

Eeldused.
1. 2% SKPst kaitsekuludeks
2. Senine Eesti põhivarustuse soetamise keskmine protsent aastatel 2015-2019 16,8% (https://www.nato.int/nato_static_fl2014 ... 123-en.pdf)
3. Eesti pikaajaline majandusprognoos (https://www.rahandusministeerium.ee/sys ... download=1)
4. Nüüd arvutame.
5. Järelikult eelnevale tuginedes on võimalik riigikaitses põhivarustuse hangeteks järgneva 10 aasta jooksul (2021-2030) kulutada 1,272 miljardit (2% kaitsekuludeks, millest 16,8 % põhihangetele). Ülejäänud 83,2 % on senini kulunud personalile, majanduskuludele, taristule ja ülalpidamisega seotud hangetele.
6. Loomulikult kui eeldused muutuvad või tulevik erineks oluliselt minevikust tuleks tulemus teistsugune. Eelduste muutumise tõenäosust võib igaüks ise hinnata.

Ülaltoodu on suurusjärk mida Eesti majandus ja 2% SKPst annab välja põhivarustuse soetamiseks tuginedes senisele statistikale ja Rahandusministeeriumi prognoosile. Selle 1,272 miljardi sisse peab ära mahtuma kõik kaitseväele, rõhutan üle, et kogu kaitseväele, soetatavad:
- laevad;
- relvastus kaitseväele (käsitulirelvadest kuni suurekaliibriliste relvadeni);
- laskemoon (kõik suuremad kaliibrid, raketid ja mürsud);
- transport (logistiline ja taktikaline);
- soomustehnika (soomustransportöörid, lahingumasinad, toetusmasinad, liikursuurtükid, toetustankid);
- sidesüsteemid ja raadiod;
- pioneerivarustus, lõhkeaine ja miinid;
- radarid ja seirevahendid;
- lennuvälja tehnika ja õhusõidukid;
- lisaks kõige eelneva suuremad uuendamisprogrammid.

Teeme nüüd veel ühe eelduse. Rõõmsa, optimistliku ja esmaspäevale kohase. Ehk siis merevägi saab 1,272 miljardist enesele 15%, nii nagu siin eelnevalt siin välja pakuti. See teeks 191 miljonit mereväe põhivarustuse ostmiseks järgmise 10 aasta jooksul. Keskmiselt on seda 19 miljonit aastas.
Kui jääb nii nagu seni ehk 5% - ei ole seda väidet üle kontrollinud, usun, et mereväelased siin väga ei eksi -, oleks mereväel aastas keskmiselt 6,3 mln põhivarustuse hangeteks ehk uute laevade soetamiseks, miinijahtijate uuendamiseks, mereseire laiendamiseks või muuks selliseks.
Selle 6 miljoni puhul mulle tundub, et Trummi väljapakutud kerged alused ja kerge rakettrelvastus peaks raharaami mahtumiseks läbitegema põhjaliku dieedi.

PS. Tegemist on teoreetilise arvutusega senise kättesaadava statistika baasilt, mis ei pruugi 100% kindlusega vastata tegelikkusele. Võimalik, et majandusel läheb paremini, aga võib ka minna halvemini. Võimalik, et saame 2% rohkem, kuid võimalik on ka vastupidine. Võimalik, et põhivarustusele suudetakse edaspidi eraldada ja kulutada rohkem kui seni, aga võib ka minna vastupidi.

[URR]

..ons mul õigus, et kõik 108lk teematargutamist siin oli vaid selleks, et lõpuks esimest korda öeldi välja, mida merevägi tahab
Aga Ok - vähemalt konkreetne ja selge.

Täpsustav küsimus ka: mida tähendab lausung "6 raketikaatri JA korveti mõõdus patrulllaeva"

Ega merevägi käigi siin foorumis aru andmas, selleks on teised platvormid ja dokumendid, ja mina esindan siin ainult iseennast (olen mereväest juba mitu aastat väljas). Võin eksida, aga minu meelest on seda või sarnast mõtet ka varem välja käidud.
6 laeva, nii- ja naasuguseid. https://www.ksk.edu.ee/wp-content/uploa ... nemets.pdf lk 167-175 peaks andma piisava selgituse. Analüüs on eespool.

Üks kommentaar CIVS (close in weapon system) kohta. See ei tähista mitte kahurit, vaid õhutõrjesüsteemi, mille laskeulatus jääb alla 10 km. Neist tuntuimad on vast SeaRAM ja venelaste Kaštan.

[nimetu]

Teeme nüüd veel ühe eelduse. Rõõmsa, optimistliku ja esmaspäevale kohase. Ehk siis merevägi saab 1,272 miljardist enesele 15%, nii nagu siin eelnevalt siin välja pakuti. See teeks 191 miljonit mereväe põhivarustuse ostmiseks järgmise 10 aasta jooksul. Keskmiselt on seda 19 miljonit aastas.

See viitab sellele, et isegi suurendatud MeV osakaaluga jääks ilmselt ka tulevikus tutt-uued alused käeulatusest välja. Näiteks soomlased hankisid oma uued miinitõrjujad 250 miljoni euro eest. Kolme miinitõrjuja ja kolme patrull-aluse jaoks jääks maksimaalselt 32 miljonit laeva kohta. Võib-olla patrull-laevad saaks veel sellise hinnaga ehitada, kuid (uued) miinitõrjujad võib sellisel juhul ilmselt ära unustada. Ja kaldaradarite ning muu selliseni me pole veel jõudnudki. Tähendab, peame ikkagi kiikama laevade järelturu poole ning otsima võimalusi jagamaks ülesandeid ja koormust PPA ning VTA-ga. See on kurb reaalsus.

Just selliste lihtsate ülevaatlike arvutusega saab igasugused suured plaanid kenasti perspektiivi panna. Sellepärast siin ka pidevalt noritakse, et mereväelased oma konkreetsema visiooni lagedale tooksid.

[Kapten Trumm]

..merejõud peavad omama tuvastatud merepilti ja suutma Eesti merealas 24/7 kohal olla. Arvestuslikult on selleks vaja umbes 6 raketikaatri ja korveti mõõdus patrulllaeva...

Lp hr Laanemets: taoline statement merepildi teemal (kuivõrd võtsid mind rumalaks ja demagoogiks sildistada) ongi iseenesest pooltõde. Radarihorisondi kalkulaatorid on tänapäeval avalik info, korvett-tüüpi laeva horisont pealveelaeva vastu (sõltub peamiselt radarimasti kõrgusest) suurt üle 25 km laevast ei ulatu, igaüks võib joonistada nüüd kuus 25 km raadiusega ringi näiteks Google kaardile ja saada sealt teada, et mingit märkimisväärset olukorrateadlikkust need laevad ei lisa. Kui me räägime olukorrateadlikkuse tunduvast kasvatamisest, siis tuleb rääkida 1. kaldaradaritest (ja sealgi tuleb midagi teha selle horisondiga, ühe variandi pakkusin kah) 2. lennuvahenditest mereluureks p1 vaateväljast kaugemal.

Siin on õpetlik ehk (kuna probleem oli sama) venelaste sõjaplaan Atlandil. Kuna meri oli tohutu, laevad aga väiksed, siis ei plaaninud keegi pealveelaevadega merd kammida, vaid selleks oli rajatud kolmeastmeline luuresüsteem. Esiteks inimluure liitlaste sadamates, kes andis vihje ühe või teise koondise väljasõidust. Teiseks luuresatelliidid, sh radariluure satelliidid, mis suunati koondise tõenäolisele marsruudile ja kes määrasid kindlaks (arvestades ajafaktorit) ehk 200 km täpsusega üksuse asukoha. Seejärel saadeti ookeanile Tu-95 põhised mereluurelennukid, kes kammides radarieetrit ja kuulates raadiosidet, pidid lokaliseerima üksuse asukoha nii kilomeetrite täpsusega. Seejärel algas alles rünnak ise. Tu-95 jäeti üksust jälgima, kust see perioodiliselt teatas selle koordinaate, allveelaevad võtsid kursi selle arvatavale marsruudile ning maismaalt tõusid õhku Tu-22M3 pommitajad tiibrakettidega.

Selle 6 miljoni puhul mulle tundub, et Trummi väljapakutud kerged alused ja kerge rakettrelvastus peaks raharaami mahtumiseks läbitegema põhjaliku dieedi.

Miks ainult Trummi alused? Miks mitte ka korveti-taolise alused, mis degradeeritakse taolise finantsi puhul vältimatult kahuripaatideks?

Üks kommentaar CIVS (close in weapon system) kohta. See ei tähista mitte kahurit, vaid õhutõrjesüsteemi, mille laskeulatus jääb alla 10 km. Neist tuntuimad on vast SeaRAM ja venelaste Kaštan.

Tuntuim on ikka Phalanx CIWS https://en.wikipedia.org/wiki/Phalanx_CIWS
Seda tööd pole võimalik rakettidega ega ka Sergei-taolise riistaga (sakslaste 27 mm Mauser pole siin ka palju targem) teha.
Sellise relvasüsteemi puudumine korvetisuurustel alustel (eks maksumuse pärast) muudab need üsna haavatavaks näiteks lennuväe poolt tehtava lähimaa raketirünnaku vastu. Siin pole suurt vahet, kas 100M Hamina või 400M Braunschweig.

See on kas lauslollus või demagoogia ühe teise eesmärgi nimel.

Ma panin lihtsalt selle, mida MeV rahvas miskipärast ei taha välja öelda, rahalistesse raamidesse. Vähemalt aluste osas näib praktika kinnitavat minu väljakäidud arve. Minu jaoks on see matemaatika juba ammu selge ja see ongi põhjuseks, miks ma korrutan - tõmmake ambitsioone maha ja kolige tegevus kaldale ligemale, muutub see ka reaalsemaks.

[Kapten Trumm]

Kolme miinitõrjuja ja kolme patrull-aluse jaoks jääks maksimaalselt 32 miljonit laeva kohta.

Uue aluse puhul tähendab see võimalust osta ca 70 m pikkune teraskerega ja diiselmootoritega alus, mis on varustatud elementaarse navigatsiooni (sh 2D radarid) ja relvastatud käsitsi sihitavate stabiliseerimata kahuritega. Praktiline näide on Kindral Kurvits. Selline alus on miinitõrjelaevaks kasutamise liiga suurte väljadega (magnetväli, müra) ja kehva manööverdusvõimega. Kui me räägime kiirekäigulisest, st 30 sõlmelise kiirusega alusest, peab see olema juba järsupõhjaline, liikumisel aeglaselt või triivis on seal meeskonna tingimused rämedad (mitte asjata ei kutsutud PPA-s seda Eestis ehitatud kiiret patrullkaatrit oksekomeediks). Ühesõnaga, miinijahtija ja korvett on nii diametraalselt erinevate omadustega, et neid ühildada saab olema väga keeruline.

Ehk siis mingit pealveetõrje võimet selle raha eest ei teki. Antud tõsiasja võib nüüd pareerida nii, et well, ostame piisavalt suure ja ruumika aluse kohe, siis ehk tulevikus saab ka relvastuse. See eeldab mingit kindlust, et selleks tulevikus raha tekib. Minuarust.

Nüüd oleme ringiga tagasi alguses. Milleks soetada 3 Kurvitsat, kui võiks soetada PPA alustele relvastuse ja vaadata üle nende ülesanded? Ja kui 70 m alused saab relvastuseta, siis minuarust tuleks ambitsioone kärpida (st vähendada aluste mõõtmeid, koos sellega väheneb ka praktiline tegevusraadius ja muutub ilmast sõltuvamaks) ja piirduda väiksemate alustega, mida oleks võimalik relvastada.

[Taaniel Tina]

Lisaks ju laevadele on küsimus ka meeskonnas.
Kui praegu on ühe miinijahtija peal meeskond 36 meest, siis Braunschweig klassi korvetil on see Wiki andmetel juba 65 meest.
Ehk kui on vaja kaks korda rohkem laevu, kui praegu on, ja ühe laeva peal on 1,8x rohkem mehi, siis on kokkuvõtval vaja ju peaaegu 4x suuremat mereväelaste hulka laevadele.
Kardan, et ka see paneb juba piirid ette laevade suurusele.

[Kapten Trumm]

URR, sa läheks avamerel tõsimeeli lahingusse sedasi.....??

Ega merevägi käigi siin foorumis aru andmas, selleks on teised platvormid ja dokumendid, ja mina esindan siin ainult iseennast (olen mereväest juba mitu aastat väljas). Võin eksida, aga minu meelest on seda või sarnast mõtet ka varem välja käidud.
6 laeva, nii- ja naasuguseid. https://www.ksk.edu.ee/wp-content/uploa ... nemets.pdf lk 167-175 peaks andma piisava selgituse. Analüüs on eespool.

Järgnevalt vaadeldakse OPV-le esitatavaid üldnõudeid, mis tulenevad ülesannetest
ja tegutsemisalast. Eesti OPV veeväljasurve peaks olema 1000–1500
tonni ja pikkus 75–100 meetrit. Laeva süvis peaks olema piisavalt väike,
et tegutseda ka ranniku lähedal, kusjuures määrav on Väinamere läbitavus
põhjast lõunasse. Veeväljasurve ei ole OPV puhul piirang eeldusel, et „teras
on odav ja õhk tasuta”, kuna arvestama peab tehnika arengut ja vajadust
lisada platvormile erinevaid süsteeme. Lisaks tagab suurem veeväljasurve
parema merekindluse. Aastaringseks tegutsemiseks peab laeval olema ka
jääklass.

OPV ei pea ilmtingimata olema ehitatud militaarstandardite järgi ega
olema klassifitseeritud vastavalt klassifikatsiooniühingu sõjalaeva standarditele340.
Peamised erinevused tsiviilstandarditest on seotud platvormi hukukindlusega.
Kuna Eesti iseseisvate sõjaliste mereoperatsioonide suurim
intensiivsusaste ei saa olla väheintensiivsest konfliktist oluliselt kõrgem,
ei pea OPV hukukindlus olema võrreldav suure sõjalaeva omaga. Seetõttu
vajavad OPV-d rahvusvahelistes suurema intensiivsusega konfliktides lisakaitset.
Siiski peab laev olema võimeline piiratud mahus taluma tabamusi
ja olema kiiresti taastatav. Samuti peavad kõik olulised süsteemid ning
seadmed olema paigaldatud elastsele vundamendile, et vähendada põrutustest
tulenevaid kahjustusi ja nihkumist ning vähendada laeva akustilist
signatuur. Lisaks peab OPV kere olema jagatud paljudeks veekindlateks
sektsioonideks ja tsitadelliks, mis võimaldab tegutseda nii tuuma-, bio- ja
keemia relva kasutuspiirkonnas kui tsiviilkatastroofide likvideerimisel.
OPV peab olema kasutatav Läänemere avaosas olenemata ilmast ning
avaookeanil rahvusvahelistel operatsioonidel. Kuna laeva peamised ja kõige
sagedasemad tegevused on kohalolek ja patrullimine, peab laeva jõuseade
võimaldama sõitmist pikka aega madalal kiirusel. Ülesõidu keskmine kiirus
peab olema vähemalt 20 sõlme ja suurim kiirus vähemalt 25 sõlme. Selliste
kiirustega on võimalik laevastikuüksusega kaasas püsida ning ülesõidud
operatsioonialasse toimuvad mõistliku aja jooksul. Viimane kujutab endast
praeguste mereväe miinijahtijate suurt probleemi. Nii kütuse kui muude
tagavarade varustusvälp peab ilma merel varustamata olema vähemalt kaks
ja merel varustades kuni neli nädalat. OPV esmane ülesanne on kohalolu,
mistõttu kaaluvad merekõlblikkus ja vastupidavus üles kiiruse nõude343.
Nagu laevastiku ülesannete analüüsist selgub, on üks merelise julgeoleku
ohtudele reageerimise viise abordaažimeeskondade saatmine sihtmärgilaevadele.
Selleks peab OPV-l olema paadiveeskamisvõime ka suhteliselt
kõrge lainega. Peale tavapäraste taavetite ja kraana peab laeval olema ahtriramp,
mis teeb paadi veeskamise ohutumaks ja kiiremaks. Selline ramp on
tulevikuväljavaatena vajalik ka erinevate mehitamata pealvee- ja allveesõidukite
kasutamiseks. Lisaks peab OPV-l olema helikopteritekk: suur ja
tasane tekiosa, mida saab tulevikus kasutada nii väiksemate helikopterite
kui mehitamata lennuvahendite jaoks, ent ka ajutise kauba või lisaseadmete
kinnitamiseks. Helikopteri maandamise võime on olulise tähtsusega rahvusvahelistel
operatsioonidel.
OPV baasrelvastusse kuulub suurtükk nii hoiatuslaskude kui tõhustule
andmiseks merelise julgeoleku ülesannete täitmiseks ning enesekaitseks
pealvee- ja õhuohu vastu. Siiski ei ole suurtükk piisavalt efektiivne
kiirete laevavastaste rakettide vastu. Seega peab suurtükk olema universaalne:
seda peab saama kasutada nii pealvee- kui õhusihtmärkide vastu.
Maailma praktika näitab, et sellise relva kaliiber jääb tänapäeval vahemikku
40–76 mm. Kaliiber, mille suurus on 40 mm või väiksem, ei ole tõhus
hoiatus laskudeks, sest sihtmärk ei pruugi hoiatuslaske mürsu väiksuse tõttu
märgata. Alates 76 mm kaliibrist on suurtükk võimeline andma merel tuletoetust
kaldasihtmärkide tabamiseks, kusjuures sellise kaliibriga suurtüki
tegevusulatus küündib sõltuvalt laskemoonast kuni 20 km-ni.344 Teisalt on
76 mm-st väiksemad kaliibrid, nagu 57 mm ja 40 mm, suurema laske kiiruse
tõttu tõhusamad õhusihtmärkide vastu ja tõhusust aitab veelgi suurendada
nüüdisaegne programmeeritav kildmoon. OPV suurtüki valik nõuab
detailsemat taktikalis-tehnilist analüüsi, kuid eeltoodust lähtudes peab OPV
universaalsuurtüki kaliiber jääma vahemikku 40–76 mm.
Lisaks suurtükile peab OPV olema relvastatud väiksekaliibriliste kuulipilidujatega,
mille laskenurgad katavad laeva ümbruse 360° ulatuses.
Selli seid kuulipildujaid kasutatakse enesekaitseks asümmeetrilise ohu, s.o
madalalt ja aeglaselt lendavate lennuvahendite ja kiirete ründepaatide vastu.
Ressursside kokkuhoiu huvides on sellise relvana mõistlik kasutada teiste
väeliikide relvastusse kuuluvat kuulipilidujat, näiteks 12,7 mm raskekuulipildujat
Browning. Kuigi käsitsilastaval, optiliselt sihitud ja stabiliseerimata
relval on rida puudusi, võib kokkuhoiu mõttes ülalnimetatud lahendusega
piirduda eeldusel, et OPV-l on eelkirjeldatud suure tabamistõenäosusega
suurtükk. Õhutõrjeks saab OPV-le suhteliselt käepäraselt kohandada maaväe
relvastuses olevaid lühimaa-õhutõrjerakette, nagu Mistral. Siiski jääb selliste
relvasüsteemide tegutsemisvõime merelt lähtuvate ohtude vastu piiratuks,
mistõttu ei asenda need õhutõrje kohakaitse-raketisüsteeme (point defence
missile system).


Ülalkirjeldatud baasplatvormist koos baasrelvastuse ja -sensoritega piisab
selleks, et täita merekaitse põhieesmärki: tagada mereline kohalolek ja täita
patrullülesandeid nii rahu- kui kriisiajal. Merejõudude ülesannete analüüsist
lähtuvalt tuleb OPV-l täita ka erivarustust nõudvaid ülesandeid, milleks
vajaminevate võimemoodulite esmane loetelu hõlmab vähemalt miini- ja
pealveetõrjet.

Minu prognoos on, et taoline platvorm kärab parimal juhul "halli ajani", kui vastasteks on kummipaatides "viisakad inimesed", tõsisem VF laevastiku tegevus muudab selle kiiresti ujuvaks sihtmärgiks. "Võimemoodul", millest minnakse vaikselt mööda tähendab pealveetõrje võime puhul kulutusi, mis võivad moodustada poole laeva hinnast. Siis jõuame uuesti tagasi nende numbrite juurde, mis eespool sai välja toodud. Kogu pealveetõrje iva ongi rakettrelvastus, kusjuures alus, millelt neid lastakse, võib sobivate mereolude korral olla täiesti sekundaarne küsimus.

Mis probleem on korveti ja miinijahtija arhitektuuri ühildamisega, eespool kirjutasin. "Korveti" kiiruse kärpimisega nt 20 sõlme kanti on võimalik muidugi seda probleemi leevendada, aga üldiselt on nii, et väiksed 30 sõlmesed alused peavad olema järsupõhjalise kerega, mis lengerdab korralikult (lainetel on kandepinda laeva kõigutamiseks) ja on liikumisel mürarikas (akustilised miinid).

[alari]

Kogu pealveetõrje iva ongi rakettrelvastus, kusjuures alus, millelt neid lastakse, võib sobivate mereolude korral olla täiesti sekundaarne küsimus.

Mina olen aru saanud, et pealveetõrje iva on vastase asukoha tuvastamine - kui sa ei tea, kus vastase laev on, siis pole rakettidest mingit kasu. Kui oled vastase asukoha tuvastanud, siis võid rakette lasta kasvõi maa pealt.