ÜRO laste õiguste konventsiooni järgi, millega on ühinenud nii Eesti kui ka absoluutselt kõik Euroopa riigid, ei tohi alaealisi migratsiooni haldamise eesmärgil kinni pidada. Ometi tuvastas Postimehe kaasabil valminud Investigate Europe’i ajakirjanike uuring, et Euroopa riikides luku taga hoitavate varjupaigataotlejate laste arv ulatub kümnetesse tuhandetesse.
Veel mõni aasta tagasi kritiseeriti välismeedias tugevalt Eesti varjupaigasüsteemi, kus asüülitaotlejatest lastega peresid koheldakse ebainimlikult ning vilistatakse laste õigustele. Nüüd tunnistab PPA kodakondsuse ja rahvusvahelise kaitse büroo juht Kristiina Raidla-Puhm, et politsei kippus tõesti asüüliotsijate ja lastega peredega liiga karm olema.
«Meil ei olnud tol ajal ilmselt head praktikat ja kogu Euroopat ning ka Eestit tabas rändesurve,» selgitas ta ja lisas, et varjupaigataotlejatega tegelevate ametnike seas oli teadmatust ja ebakindlust. Tema sõnul arvati toona, et kõik, kes siia tulevad, vajavad järelevalve all menetlemist. See praktika on nüüd tema sõnul muutunud ja on tekkinud arusaam, et lapsega perekond pigem ei ole siiski julgeolekurisk. Praeguseks on Eesti tõusnud alaealiste õiglase kohtlemisega teiste Euroopa riikidega võrreldes isegi eeskujuks.
Kui Eestis on viimase kümne aasta jooksul kinni peetud 40 alaealist, siis Poolas panevad ametivõimud kinniste uste taha igal aastal 100–200 sisserändajate last. Kreekas Lesbose saarel asuva Moria kinnipidamiskeskuse konteinerites ja telkides elab ligi 5000 alaealist. Samasuguseid asutusi, kus hoitakse varjupaigataotlejaid koos lastega kinni, asub Kreekas loomulikult veel. Kreeka 17 000 inimest mahutava keskuse ja Tallinna praegu 13 kinnipeetavaga keskuse olmetingimused erinevad kahtlemata kui öö ja päev, kuid kõigil kinnipidamiskeskustel on üks ühine joon, milleks on vabaduse puudus. Sealsete asüülitaotlejate liikumisel hoiavad silma peal valvurid ja kõrged okastraadiga ääristatud mitme meetri kõrgused betoonmüürid.
2018. aastal ei toodud KPKsse ühtegi last ja 2019. aastal ongi siin olnud vaid üks laps, mis on PPA ja kohtu muutunud praktika tulem. 2015. aastal oli kinnipidamiskeskuses kokku 21 alaealist, mis on rohkem kui ühelgi teisel aastal kinnipidamiskeskuse ajaloos. Võrdluseks: viimase kümne aasta peale kokku on KPKs elanud 40 alaealist. Praegu viiakse asüüliotsijad üldjuhul otse varjupaigataotlejate majutuskeskusesse, kus liikumine on vaba ja elukeskkond palju meeldivam.
https://leht.postimees.ee/6861505/ppa-t ... liiga-karmPeamine põhjus, miks Eestis paljude teiste Euroopa riikidega võrreldes alaealisi ja varjupaigataotlejaid paremini koheldakse, tuleneb sellest, et neid on lihtsalt nii vähe. Nimelt proovib Eestis igal aastal asüüli taotleda tavaliselt alla saja inimese, samal ajal kui põhjanaabritel ulatuvad Eurostati andmetel need arvud tuhandetesse ning populaarsetes ränderiikides Prantsusmaal ja Saksamaal tuleb aastas kokku üle 100 000 varjupaigataotleja.
Eesti on transiidiriik ning suurem osa siia sattuvatest inimestest ei soovi siia jääda. Seetõttu on Raidla-Puhmi sõnul piirivalvurite kinni püütud inimestel vahel kombeks ka valetada. «Tegelikult tahavad nad jõuda Soome või Rootsi ja selleks, et saada kuidagi leebema kohtlemise osaliseks, valetatakse ennast alaealiseks,» selgitas ta põhjust, miks sel aastal on KPKs olnud kaks saatjata alaealist, kes osutusid täiskasvanuks. Ta rõhutas, et kui on vähimgi kahtlus, et inimene võiks tõesti olla alaealine, siis viiakse ta alati asenduskodusse.
Kui inimene väidab, et ta on alaealine, tuleb teha selle kontrollimiseks meditsiiniline ekspertiis ka siis, kui inimene näeb selgelt vanem välja. Lõviosa ekspertiisi läbinutest on Raidla-Puhmi sõnul osutunud üle 20 aasta vanuseks, kuid end on alaealiseks nimetanud ka 37-aastane mees.
