Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur

Kriku

Potentsiaalselt huvitava alamteema NATO ülekaalust õhus liigutasin liitlaste alamfoorumisse: viewtopic.php?f=71&t=44625&p=601541#p601541

Leo

Talvesõjas oli soomlastele venelaste tiibamiste tõrjumiseks palju abi geograafiast ja ilmast, lihtsamalt öeldes, Põhja-Soomes on teedevõrk hõre ja kui punaarmee suure mühinaga peale tuli, siis muutus see varsti pikaks veninud kolonnide kulgemiseks läbi lumme tuisanud teede, kus teelt kõrvale põikamine oleks tähendanud veel paksemat lund. Soomlased siis teatavasti kottisid kütuse- ja moonavoore ning kui tankid ja veoautod kütuse puudusel lumme seisma jäid, lihtsalt ootasid, kui võitlejad nälja ja külma kätte surema hakkasid. Ega see soomlastele ka kerge polnud, kuid neil oli suuskadel liikudes alati võimalus eemalduda ja laager püsti panna ning sooja toitu teha ning varustust kuivatada. Seda võitlust on muidugi püütud mingil määral müstifitseerida, kuid tegelikult oleks pidanud kõik puna-armee kindralid, kes oma üksused külma ilmaga metsa surema saatsid, maha laskma, sest nemad olid selle põhjustanud. Eestis ja üldiselt Euroopas selline trikk ei töötaks, sest teedevõrk on liiga hea ja tihe ning nii hullu külma ka eriti ei ole, kus tehnika ja inimesed lõhki külmuvad.

Kui üksustest rääkida, siis on Eesti kaitsel kindlasti rohkem kasu varustatud ja väljaõpetatud üksustest kui Cajanderi-tüüpi võitlejatest.

teeline35

On valminud uus kaitseväe arengukava aastateks 2021-2024;
https://www.postimees.ee/6902497/kaitse ... rendamisse
Mingeid uusi asju lähiaastateks ei planeerita. Jääb siis tulemata keskmaa õhutõrje ja midagi suuremat pole plaanis ka merejõududega. Merejõudude olukord ei üllata arvestades Mereväe ja Rannakaitse teemas kirjutavate mereväelaste meie vajadustele ning võimalustele absoluutselt mittevastavaid fantaasiaid.

Tsiteeri:

Kaitseministeeriumi arengukava panustab üksuste arendamisse
Kaitseminister Jüri Luik kinnitas kaitseministeeriumi uue arengukava aastateks 2021–2024, millega suurendatakse oluliselt investeeringuid olukorrateadlikkuse, sidevõimete ja üksuste arendamiseks.

Olukorrateteadlikus ja sidevõimed omavad meie jaoks väga suurt tähtsust arvestades venemaa suurt võimekust kiirelt vägesi ümber paigutada ja vastase side maha suruda.(Siin oleks oma nish ka mereväel raha juurde kauplemisel, aga...)
Igaljuhul järgmiseks kolmeks aastaks on planeeritud peenhäälestus meie kaitsevõimes.

Viiskümmend · **Liitunud:** 04 Aug, 2010 13:33 **Postitusi:** 1663

Eks see vahepealne keskmaa haip oli siis mingi süsteemi müüja spinn. Arvestades, et Eestis on täiesti arvestatav laevaehituse tööstussektor siis on avaliku raha mereväest ja laevadest möödajuhtimine saavutus omaette

A4 · **Liitunud:** 14 Juun, 2005 0:55 **Postitusi:** 1610

teeline35 kirjutas:

On valminud uus kaitseväe arengukava aastateks 2021-2024;
https://www.postimees.ee/6902497/kaitse ... rendamisse
Mingeid uusi asju lähiaastateks ei planeerita. Jääb siis tulemata keskmaa õhutõrje ja midagi suuremat pole plaanis ka merejõududega. Merejõudude olukord ei üllata arvestades Mereväe ja Rannakaitse teemas kirjutavate mereväelaste meie vajadustele ning võimalustele absoluutselt mittevastavaid fantaasiaid.
/.../
Igaljuhul järgmiseks kolmeks aastaks on planeeritud peenhäälestus meie kaitsevõimes.

Meie planeerimissüsteemis ongi see nn 4-aastane arengukava kokkuvõttes üks peenhäälestuse instrument, mis mingite n-ö uute võimete arendamist ette ei näe. Suured ja põhimõttelised otsused ja valikud pannakse paika 10-aastase arengukavaga (hetkel kehtib kava aastateks 2017-2026), mis vaadatakse põhjalikult üle iga nelja aasta tagant (st uus peaks valmima 2020 või 2021). 4-aastane arengukava vaadatakse üle igal aastal ning see paneb lihtsalt täpsemalt paika selle, millises järjekorras paari lähima aasta jooksul arendatakse 10-aastases arengukavas ettenähtud võimeid.

Utreeritud näide: kui kehtiv 10-aastane arengukava nägi nt ette iseliikuvate haubitsate hankimise, siis see 4-aastane arengukava paneb paika selle, kas ja mis hankeid ja tegevusi selleks tehakse antud juhul aastatel 2021-2024. Või teistpidi: kuna kehtiv 10-aastane arengukava ei näegi ette keskmaa-õhtutõrjet või mereväe arendamist, siis ei saa ka 4-aastane arengukava neid teemasid täiendavalt „avada“.

tuna

Lugege ikka algdokumente.

Tsiteeri:

Perioodi peamised arendused on järgmised:
• vahetatakse välja relvastust – saabuvad uued käsitulirelvad, kuulipildujad, tankitõrjeraketikompleksid, tankitõrje granaadiheitjad, snaipripüssid;
• võetakse kasutusele liikursuurtükid;
• lisaks juba mitmetele täielikult varustatud üksustele saavad selle arengukavaga kogu ulatuses varustatud tagalapataljonid, pioneeripataljonid, logistikapataljon, sõjaväepolitsei kompanii, kuus täiendavat maakaitsekompaniid;
• soetatakse transpordivahendeid, sh maakaitsestruktuurile;
• uue väeliigina saab Küberväejuhatus täielikult varustatud;
• arendatakse olulisel määral Kaitseväe keskset juhtimisvõimet, paraneb olukorrateadlikkus, sh NATO nõuetele vastava mereseire osas ning arendatakse taktikalist sidesüsteemi, mh koostöövõimelisena liitlastega;
• paraneb individuaaltaseme kaitstus (killu- ja kuulivestid, öövaatlusseadmed, dekontamineerimisvahendid);
• lasermatkeseadmete soetamine, mis võimaldab piiratud väljaõppetingimustes kompaniitasemel üksustel realistlikult ja tõhusalt kokku harjutada;
• arendatakse lõpuni 1. brigaadi modulaarne välihaiglalahendus, tagatakse meditsiinitoetus pataljonide tasemeni.

Tsiteeri:

Uue arengukava raames teostatavad suuremad taristuprojektid on järgmised:
• Tartusse rajatav Kaitseväe Akadeemia kutseõppe taristu;
• Miinisadamasse rajatav staabi-, õppe-, meditsiini-, tuukri-, ladustus- ja tehnika remondi funktsioonide jaoks uus taristu;
• 2. jalaväebrigaadi taristu arendus (sh nt sõidukite garaažid ja varjualused Tartusse ja Luunjasse ning varustuse laod Tartusse);
• Jõhvi linnaku laiendamine;
• Paldiski linnakusse täiendavate võimaluste loomine tehnika hoiustamiseks ja remondiks.

Allikas: https://kaitseministeerium.ee/sites/default/files/kmak_2021-2024_eessona.docx

Kapten Trumm · **Liitunud:** 28 Juul, 2005 16:35 **Postitusi:** 28927

Tsiteeri:

Eks see vahepealne keskmaa haip oli siis mingi süsteemi müüja spinn. Arvestades, et Eestis on täiesti arvestatav laevaehituse tööstussektor siis on avaliku raha mereväest ja laevadest möödajuhtimine saavutus omaette

Piirivalve alustega on seda siiski suudetud. Kindral Kurvits nt ehitati Soomes, mitte meil.

Borja

Tsiteeri:

• Miinisadamasse rajatav staabi-, õppe-, meditsiini-, tuukri-, ladustus- ja tehnika remondi funktsioonide jaoks uus taristu

Minu jaoks otse klassikaliselt negatiivne näide valikute tegemisest kaitseinvesteeringute alal - iseseisva sõjalise vastupanu võimekusse mittemillegagi panustav olematu pseudoväeliik muudkui vohab kasvada // neelab ressurssi

Health · **Liitunud:** 25 Aug, 2019 15:13 **Postitusi:** 366

Miinisadamas asub siiski veel ka ju Vahipataljon.

Martin Herem

Ehk suudame veelgi üllatada

URR · **Liitunud:** 13 Sept, 2006 11:07 **Postitusi:** 286

Borja kirjutas:

Tsiteeri:

• Miinisadamasse rajatav staabi-, õppe-, meditsiini-, tuukri-, ladustus- ja tehnika remondi funktsioonide jaoks uus taristu

Minu jaoks otse klassikaliselt negatiivne näide valikute tegemisest kaitseinvesteeringute alal - iseseisva sõjalise vastupanu võimekusse mittemillegagi panustav olematu pseudoväeliik muudkui vohab kasvada // neelab ressurssi

Kas patt on mereväe (ilmselt ka õhuväe) olemasolu või arendamine?

Borja

URR kirjutas:

Borja kirjutas:

Tsiteeri:

• Miinisadamasse rajatav staabi-, õppe-, meditsiini-, tuukri-, ladustus- ja tehnika remondi funktsioonide jaoks uus taristu

Minu jaoks otse klassikaliselt negatiivne näide valikute tegemisest kaitseinvesteeringute alal - iseseisva sõjalise vastupanu võimekusse mittemillegagi panustav olematu pseudoväeliik muudkui vohab kasvada // neelab ressurssi

Kas patt on mereväe (ilmselt ka õhuväe) olemasolu või arendamine?

Oma arust olen ma oma arvamust selles küses siin foorumis piisavalt väljendanud - iseseisvasse riigikaitsevõimekusse mitte millegagi panustav KV väike struktuuriosa ei ole(-ei saa olla) väeliik..
See on(gi) spetsiifilne komponent: mere-, õhu-..
Ja sellise komponendi ülema koht meie kontekstis oleks max kolonel - ja kindlasti mitte kindral..
Lihtne

Kriku

Ma nüüd ei saa aru, mis seos on taristu loomisel ülema auastmega?

Borja

Kriku kirjutas:

Ma nüüd ei saa aru, mis seos on taristu loomisel ülema auastmega?

..aga sellest, et pataljoniülema auaste ei ole(-ei pea olema) brigaadikindral, ikka saad aru :?:

Sama käib mingi muu pataljoniekvivalentse KV struktuuriosise kohta - mis pealegi (erinevalt pataljonist) ei evi üldse mingit vastase kineetilise mõjutamise võimekust..

URR · **Liitunud:** 13 Sept, 2006 11:07 **Postitusi:** 286

Jätaks selle küsimuse, mis on väeliik ja milline auaste peaks olema mingi üksuse ülemal, kõrvale ja seletaks ära kas halb on mereväe olemasolu või laguneva hoone asemele uue ehitamine?

www.militaar.net

Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur

Kes on foorumil