Kliimamuutustest

Vaba foorum kus võib arutada mujale mittesobivatel teemadel.
Vasta
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Kliimamuutustest

Postitus Postitas Kriku »

Nagu ma olen siin juba selgitanud - mina olen oma hariduselt ja kasvatuselt kirjaliku kultuuri produkt. Kirjalikul kujul saab kõiki argumente esitada kõige paremini ning teiselt poolt, nii saab lugeja neid ka kõige paremini kontrollida. Kui inimene ei hooli oma arvamusest (ja selle adressaadist) nii palju, et see seostatult kirja panna ning eelistab videos jutustamist, siis ei hooli ka mina tema arvamusest. Olgu tal tiitleid seejuures kui palju tahes. Võin ükskõik mille peale kihla vedada, et doktoriks jne. ei saanud ta ka videotega.

See, et Golfi hoovuse muutumine EI OLE viimase 10 aasta suundumus, on fakt, mille kohta on mäetäis kirjandust (üks viide ülal). Mul on täiesti ükskõik, kas keegi väidab juutuubis vastupidist või mitte.
EOD kirjutas:Loomulikult pole kõik ilmastiku muutumise sümptomid põhjustatud ühe naftaplatvormi õnnetusest, kuid inimtegevuse põhjustatud muutustest on see üks suuremaid kui mitte suurim.
Jajah, muidugi ei jõua kogu tehnoloogiline tsivilisatsioon 200 aasta jooksul oma tegevusega ligilähedalegi ühe naftaplatvormi põlengu tagajärgedele...
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Kliimamuutustest

Postitus Postitas Kriku »

Väide, et merehoovuste või atmosfäärivoolude muutumine globaalsete õhutemperatuuride kasvu taustal toob mingites piirkondades kaasa jahedama kliima, on muidugi õige, lihtsalt see naftaplatvormi jutt on jama. Sel teemal rääkis hiljuti "Maalehe" intervjuus näiteks Jüri Kamenik:
Kuhu meie talv jäänud on?

Kõige paremini aitab põhjusi mõista ja selgitada olukord polaaraladel. Seoses kliimamuutusega soojenevad need enim, mis Arktika puhul tähendab aasta-aastalt üha vähemat jääkatet ning koos sellega muutub ka sealne soojus- ja energiabilanss. Selle üheks tagajärjeks on tormide pesa ehk madalrõhkkondade kolimine üha enam Islandilt ida suunas. See muutus on eriti terav talvel; suvel pole see nii selgesti märgatav, kuigi juunis on siiski varasemast rohkem loodevoolu.

Meile kõige olulisem on Barentsi merel toimuv: kui seal jääd pole, tuleb see nn tormide pesa Teravmägede ja Novaja Zemlja poole. Pikaajalise keskmise järgi on õhurõhk madalaim muidu Islandi lähedal, kuid jää puudumisel nihkub see itta Novaja Zemlja suunda ja Eesti on siis rohkem mõjutatud madalrõhkkondade lõunaservadest, kus ookeanilt pääseb soojus ja niiskus itta.

See jõuab nii kaugele itta, et isegi Siberi kõrgrõhkkond ei suuda pead tõsta, et meile külma tuua.

Jah, madalrõhkkonnad Atlandilt jõuavad kaugele itta ja toovad koguni Siberisse hulga soojust. Jaanuari teine pool on seal tänavu olnud rekordiliselt soe, kõrvalekalle normist kuni 20 (!) kraadi. Kuna Barentsi merel jääd ei ole, on mõned kaugele itta või isegi loodest kagusse liikuvad aktiivsed madalrõhkkonnad tulnud otse Teravmägede juurest Siberi sisemaale ja toonud sealtki veel portsu sooja sinna lisaks. Nii ongi koos tugeva läänevooluga ka seal tavatult soe.

Kui meil siin Euroopas või ütleme Euraasia mandril on hästi soe, siis Ameerika poolel on vastupidi, just väga külm. Näiteks Kanada arktilises osas ja ka Gröönimaal, kus sündis uus külmarekord –66°. Hiljuti tuli uudis, et isegi Floridas oli lund päris korralikult.

Nii see on – kui meil on tavatult soe, siis Ameerikas külm. See on seotud jugavoolu asendiga ja Rossby lainete ehk loogetega läänevoolus. Sel talvel on jugavoolu looge ulatunud siin kaugele põhja Barentsi mere kanti ja kindlustanud meile soojade õhumasside ülekaalu. Ameerika poolel ulatub jugavoolu vastav looge Põhja-Ameerika keskossa või kaugemalegi, mis tähendab, et seal on jällegi just külmad kuivad õhumassid ülekaalus.

[...]

Eesti ilmastikku määrab nii Euraasia manner kui ka Atlandi ookean. Kui viimase mõju kasvab näiteks teatud õhuringluse tüübi sagenemise tõttu, hakkab Eesti talvine ilmastik sarnanema Šotimaa ilmastikuga, kus soojad ja nirud talved. Suvedega on keerulisem, siis võib kuumalaineid rohkem olla. Ainus erand on meil juuni, mis on poole sajandiga lumisemaks ja pisut külmemaks muutunud, kuna õhuringlus on muutunud, juurde tulnud loodevoolu.

Võib arvata, et 50 aasta pärast on juuli ja august rohkemate kuumalainete, põudade ja paduvihmadega kui praegu. Tuult on kogu aasta rohkem, talved kipuvad jääma niruks.
Samas Golfi hoovuse peatumise puhul ennustatakse ka Euroopale külmemat kliimat:
The weakening of the Gulf Stream might be tied to less heat reaching Northwest Europe, and more severe winter weather in that region.

This is mainly because of a slowing down of the part of the Gulf Stream feeding into the Atlantic Meridional Overturning Circulation (AMOC). Normally, as the Gulf Stream passes Great Britain, reaching the latitudes of Scandinavia and the Greenland and Norwegian Seas, the water cools and becomes denser. It then sinks, returning to the south at depths greater than 2000 meters, in what is referred to as North Atlantic Deep Water, the lower limb of AMOC. This sinking motion draws more warm Gulf Stream water toward Great Britain and Scandinavia.

Many models show that anthropogenic climate change induces a slowdown of AMOC, due to more precipitation and glacial melt in Norwegian and Greenland Seas. This addition of freshwater makes the surface water less dense, which makes it less prone to sinking into the deep ocean. If that’s right — if we get a slowdown of the sinking in the North Atlantic — then less of the Gulf Stream is going to turn northward toward Northwestern Europe. If AMOC and the Gulf Stream do become weaker, the probability is that Northwest Europe is going to get cooler, or not warm as much as it otherwise would under global anthropogenic climate change.
https://blogs.ei.columbia.edu/2020/01/0 ... lf-stream/

Samal teemal "The Guardian": https://www.theguardian.com/environment ... al-warming
https://www.theguardian.com/uk-news/202 ... uk-winters

Kuidas atmosfääri jugavoolud ning merehoovused ses mõttes üksteist tasakaalustavad ja mõjutavad, ei tea vähegi täpselt vist keegi. Igatahes selles ollakse ühel meelel, et globaalsete keskmiste temperatuuride tõus ei tähenda igas maakera punktis kliima soojenemist. See on ammu teada. Wikipediast viide 2001. aasta uuringule: https://en.wikipedia.org/wiki/Polar_vor ... ate_change
blueant
Liige
Postitusi: 347
Liitunud: 02 Veebr, 2015 23:40
Kontakt:

Re: Kliimamuutustest

Postitus Postitas blueant »

EOD kirjutas:No kui ei viitsi teistsugust (ja küllaltki autoriteetset) arvamust ära kuulata, siis polegi midagi arutada. Keegi ei keela Greta juttu absoluutse tõena võtta. See on minu isiklik probleem, et usaldan pigem Vene akadeemiku juttu kui Rootsi teismelise popitegija oma.
Tahtmata kahtluse alla seada Polevanovi erialast kompetentsi, mis tundub olevat maavarade, spetsiifiliselt kulla-alane, täpsustaks siiski paari detaili. Akadeemia, mille liige ta on, pole üks neljast riiklikust teadusakadeemiast, vaid MTÜ, kus on lisaks päristeadlastele ka posijaid ja Ramzan Kadõrov. Teiseks on Polevanovil selja taga ka poliitiline karjäär. On 90ndatel olnud Amuuri oblasti kuberner, Venemaa asepeaminister ja lühidal ka erastamisega tegelenud föderaalse agentuuri juht. Lihtsalt jäid sellised toredad faktid ette, kui üritasin aru saada, miks akadeemik segast peksab.

Kui rääkida sellest, keda usaldada, siis kindlasti ei pea oma infoallikana kasutama rootsi teismelisi, ükskõik kui ebaviisakad nad ka on. Viimane USA teadlaste ühendus, kes inimtekkelist kliimasoojenemist eitas, oli naftageoloogide assotsiatsioon. Nemad loobusid sellest positsioonist aastal 2007. Kõik ülejäänud USA ja lääne teadusorganisatsioonid kinnitavad, et nende hinnangul on kliimasoojenemine valdavalt inimese põhjustatud. 2019 esimese 7 kuu 11602 kliimaga seotud teadusartikli analüüs leidis, et 100% toetab antropogeenset soojenemist.

See pole see, et kuskil on paar rahaahnet libateadlast. USA kliimateadust veavad NASA, NOAA NCAR. Uue põlvkonna kliimamudelite (järgmise IPCC raporti alusinfo) rahvusvahelist koostööd juhib Lawrence Livermore National Laboratory. Mudeleid jooksutavad USA, Euroopa ja Aasia tippkeskused. Kliima- ja keskkonnateaduste olulisimad ülikoolid on Berkley, Stanford, MIT, Wageningen, Harvard, ETH Zürich, Oxford, Cambridge. Tuhanded teadlased. Jah, nad ei sõida jahiga mööda maailma ringi, et oma tööle tähelepanu juhtida, aga selleks ongi teised inimesed.

Tähelepanuväärne, et üheski nimekirjas pole ühtegi Venemaa ülikooli. Ühtegi mudelit ei jooksuta Venemaa superarvuti. Äkki on asi selles, et nende riik ja selle edu on tihedalt seotud ühe maavaraga?


Edit: Keskkonnateadused on kliimateemale lähedane eriala, aga mitte päris see. Uus katse täpsemalt atmosfääriteadusega. Sulgudes ülikooli koht üldtabelis. Shanghairanking.com andmetel on atmosfääriteaduse tipus Colorado Boulderi ülikool (34), Versailles ülikool (~450), California tehnoloogiainstituut (9), Sorbonne (44), ETH Zurich (19), Harvard (1), Leeds (~125), Karlsruhe (~250). Päeva lõpuks ikka üks ja sama kultuuriruum, koos teiste maailma tippudega tuubitakse kõrgemat matti, keemiat ja füüsikat, käiakse vastastikku doktoriks õppimas ja hiljem professoriks. Võrdluseks TÜ (~350), teisi Eesti ülikoole selles edetabelis 1000 seas pole. Polevanovi alma materit Harkovi ülikooli ka mitte.
Kasutaja avatar
Fucs
Liige
Postitusi: 15550
Liitunud: 12 Dets, 2006 21:43
Asukoht: retired
Kontakt:

Re: Kliimamuutustest

Postitus Postitas Fucs »

Global Green Up Slows Warming
https://earthobservatory.nasa.gov/image ... m=carousel

sama asi lühemalt vene k.
В NASA сделали неожиданное заявление о глобальном потеплении
https://sprotyv.info/news/v-nasa-sdelal ... poteplenii
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Kliimamuutustest

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Keegi ei tapa diislit eraldi võttes minu teada. Lihtsalt diisliga ei ole võimalik saavutada olemasolevaid saastenorme. Ja lisaks - ega kompressioonsüüde ju kusagile ei kao. Olen päris veendunud, et pärast Mazda SkyactivX-i tuleb ka teisi sarnase lahendusega mootoreid, kuna saavutatav sääst kütusekulus on oluline ja praegu on iga kokkuhoitud CO2 gramm kulla hinnaga.
See diisli normide mittetäitmise jutt ei vasta tegelikult tõele.

Uusimad, Euro 6d leiate siin: https://en.wikipedia.org/wiki/European_ ... _standards
Kehtivad alates jaanuarist. Latt, mida tagant välja lasta, on üsna võrreldav.
Diislil on NOX pääst 30% suurem kui bensukal, bensiinimootoril on CO pääst 100% suurem kui diislil. Muu on sama.

Täna on diislitega võrreldavaid kütusekulusid (aga just sellest sõltub CO2 emissioon) saadud väga kõrgelt forsseeritud bensiinimootorite kasutamisega.
Näiteks VWA 1,5 TSI, võimsus 1,5 liitrist 150 hobujõudu - 100 hj/liitrist. Sedavõrd kõrgelt forsseeritud mootorite eluiga on lühike, mis tingib auto enda eluea languse, kuna keegi meil enam mootoreid ei remondi, siis auto utiili ja uus auto asemele. VWA ise ei arvesta selle elueaks üle 200 000 km. Sama kütusekuluga turbodiisel sõidab vähemalt kaks korda niipalju (neid pool milli sõitnud VWA diiselautode kuulutusi on nett täis - ja täiesti töötavad).

Samamoodi need 1,5 liitrised ökonoomsed bensiinimootorid soojenevad samuti aeglaselt (või bensiini põletava lisasoojendi arvelt) ja pole keskkonnahoidlikud enne mõnda peale sõidu algust, sest ökonoomsus tuleb ju kõrge kasuteguri arvelt - põlemisprotsess on tehtud selliseks, et mootori, väljalaske ja katalüsaatorite soojendamiseks jääb energiat vähem. Täpselt samal põhjusel muide tühikäigul tiksuv moodne diiselmootor vajab lisasoojendit - muidu ta talvel üle 30 kraadi ei soojenegi. Lihtsalt soojust toodetakse nii vähe, et ei jätku ilma kütmiseks. Seega pole ka mõtet eeldada, et need diislite aseaineks pakutavad 1,0-1,5 turbobensiinimootorid erivõimsusega 100+ hj/liitrist lähevad soojaks nii nagu vanad kaheliitrised jaapani pereautod - paari minuti sõiduga on mootori temp 90 kraadi.

Üldiselt see diislivastane kampaania näib olevat kantud osade turuosaliste huvidest - ilmselt oleks vaja tappa ära kõige kuluefektiivsem alternatiiv hüdriidautodele. Hübriidauto kui selline on aga surnud idee - vähemalt senikaua, kui neid varustatakse ebaefektiivse vabalthingava bensiinimootoriga.
Pikematel sõitudel võib juhtuda, et diisel ongi ökonoomsem (lisaks on ta ka enamasti odavam). Nagu ikka, on see autode teema minemas usu küsimuseks, aga kui minnakse inimese põhivajaduste (transport) kallale, peab see olema ikka elementaarselt põhjendatud, mitte nii, et Kadri Simsoni teadmiste tasemelt midagi "arvatakse" ja asutakse seda agaralt ellu viima. Greta Thunbergi ("ma ei vaja haridust") tasemel oluliste asjade kallale minek on ohtlik.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Kliimamuutustest

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Lihtsalt detailina:
ega kompressioonsüüde ju kusagile ei kao. Olen päris veendunud, et pärast Mazda SkyactivX-i tuleb ka teisi sarnase lahendusega mootoreid
Skyactive tehnoloogia EI OLE kompressioonisüüde ega mingis seoses diiselmootoriga - lihtsalt tavapärane sädesüütega bensiinimootor tavalisest kõrgema surveastmega, milles on kasutatud mõningaid lean-burn tehnoloogia trikke, et see põlemiskambritäis lahjat segu õige hetkel süttiks ja kontrollitavalt põleks.

Selline lahendus aga on (nagu on olnud ka varasemad lean-burn katsed) tupiktee, sest dramaatiliselt bensiinimootori kasutegurit (mille madalus on mootoritüübi suurim probleem) ei ole võimalik kasvatada lihtsalt surveastme pideva kasvuga, kui sellega ei kaasne volumeetrilise efektiivsuse paranemist. Bensiini omadused panevad siin lihtsalt piirid ette.

Euroopas on taoliste probleemidega tegeletud märksa kauem ja kuna eurooplased on pigem innovaatorid kui imitaatorid (jaapanlased on vastupidi), siis siin leiutati põhiasi ära juba 90ndatel. See on madalsurveturboga bensiinimootor. Siin on aga viga selles, et püüdes saavutada maanteel arvuga 3 algavaid kulunumbreid, nagu diislil, peab bensiinimootor olema väga väike. See tähendab väikest eluiga ja kõrgendatud hooldusnõudeid. Selleks, et saada praktikas 1,6-2,0 turbodiislile omaseid kütusekulusid, peab bensiinimootor olema 1,2-1,5 liitrine.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Kliimamuutustest

Postitus Postitas Kriku »

Väidetavalt siis Põhja-Atlandi piirkonna jahenemine näitab Atlandi hoovustesüsteemi (AMOC) nõrgenemist: http://www.realclimate.org/index.php/ar ... read-this/

Pilt
Pilt

Hoovust ennast on otseselt mõõdetud alles viimasel ajal. Kollane joon, ei ole kahjuks hästi näha. Kui keegi väidab, et hoovus enne 2010. aastat ei nõrgenenud, siis peaks tal olema Põhja-Atlandi jahenemisele enne seda mingi usutav alternatiivne seletus.
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 9095
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Re: Kliimamuutustest

Postitus Postitas Kilo Tango »

Kapten Trumm kirjutas:...

Skyactive tehnoloogia EI OLE kompressioonisüüde ...
Tegelikult on ikka küll. Skyactive-X põhimõte on süüdata sädemega kohalik rikkama segu piirkond, mis tõstab rõhu põlemiskambris piisavalt kõrgeks, et süttiks lahjema seguga piirkond. Selle pärast seda kutsutaksegi mittekommertskirjanduses turundusnime Skyactive-X asemel akronüümi SPCCI ehk Spark Plug Controlled Compression Ignition.

https://www.youtube.com/watch?v=yNSxow3W7ek&t=153s
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Kliimamuutustest

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Neid rikkama segu abil lahjema süütamise lahendusi on veel - isegi NSVL autodel olid sellised kasutusel.
Nende ühisnimetaja on seni olnud kiire unustusehõlma vajumine, kuna nad ei täitnud ootusi.
Põhimõte on hea ja huvitav, ainult detailid on idee alati tapnud. Karburaatorite ajastul polnud piisavat täpsust.

See Mazda värk on teatud marketingisiltide lõhnaga, tegelikkuses on selle protsessi nimi "stratified injection". Pihustist tulistatakse põhimõtteliselt küünla peale, sealne rammus segujuga süttib kergesti ja süütab ülejäänud põlemiskambris oleva lahja segu. Seda kasutas Mitsubishi 1990ndate keskpaigas. VWA kasutab seda ka TSI mootoritel. Biolisandi (etanool) hulga suurendamisega kaovad tõenäoliselt need "pihustiots silindris" lahendused peagi ära, nt GDI mootoritele ei lubatagi seda. Lihtsalt põhjusel, et see pihustiots lihtsalt hävib seal.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
AMvA
Liige
Postitusi: 3529
Liitunud: 09 Dets, 2018 20:26
Kontakt:

Re: Kliimamuutustest

Postitus Postitas AMvA »

Kapten Trumm kirjutas:
Täna on diislitega võrreldavaid kütusekulusid (aga just sellest sõltub CO2 emissioon) saadud väga kõrgelt forsseeritud bensiinimootorite kasutamisega.
Näiteks VWA 1,5 TSI, võimsus 1,5 liitrist 150 hobujõudu - 100 hj/liitrist. Sedavõrd kõrgelt forsseeritud mootorite eluiga on lühike, mis tingib auto enda eluea languse, kuna keegi meil enam mootoreid ei remondi, siis auto utiili ja uus auto asemele. VWA ise ei arvesta selle elueaks üle 200 000 km. Sama kütusekuluga turbodiisel sõidab vähemalt kaks korda niipalju (neid pool milli sõitnud VWA diiselautode kuulutusi on nett täis - ja täiesti töötavad).
Mille arvel see diisel peaks pikemalt vastu pidama?
Tänapäevastel diislitel enamusel on see erivõimsus sinna 100 hj/l kanti.
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 9095
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Re: Kliimamuutustest

Postitus Postitas Kilo Tango »

Kapten Trumm kirjutas:... VWA kasutab seda ka TSI mootoritel...
Mitte ühelgi hetkel ei toimu TSI mootoris komressioonsüüdet erinevalt SPCCI mootorist. TSI mootoris kasutatakse rikkamat segu lahjema segu süütamiseks leegifrondi abil. SPCCI mootoris kasutatakse rikkamat segu selleks, et tõsta surve silindris piisavlat kõrgeks, et tekiks lahjema segu komressioonsüttimine. Selles vahe ongi ja sellest tuleneb ka tõhususe tõus SPCCI puhul.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Kliimamuutustest

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Diiselmootorite hulgas on see 100 hj liitrist pigem erand, TSI tüüpi mootorite hulgas aga reegel. Vähemalt rahvaautode tasemel.
Võtame näiteks sellise ontliku rahvaauto nagu Skoda Octavia luukpära.

Valiku hulgas sisaldub 4 erinevat bensiinmootorit ja 3 erinevat diiselmootorit

Bensiinimootorid
1,0 115 hj - erivõimsus 115 hj/l
1,5 150 hj - erivõimsus 100 hj/l
2,0 190 hj - erivõimsus 95 hj/l
2,0 245 hj - erivõimsus 123 hj/l

Diiselmootorid
1,6 115 hj - erivõimsus 72 hj/l
2,0 150 hj - erivõimsus 75 hj/l
2,0 184 hj - erivõimsus 92 hj/l

Justnimelt madalamate erivõimsuste arvelt kestavadki. Kõrgem erivõimsus tähendab suuremaid sisetemperatuure, kolvikiirusi ja muid probleeme.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Kliimamuutustest

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Kilo Tango kirjutas:
Kapten Trumm kirjutas:... VWA kasutab seda ka TSI mootoritel...
Mitte ühelgi hetkel ei toimu TSI mootoris komressioonsüüdet erinevalt SPCCI mootorist. TSI mootoris kasutatakse rikkamat segu lahjema segu süütamiseks leegifrondi abil. SPCCI mootoris kasutatakse rikkamat segu selleks, et tõsta surve silindris piisavlat kõrgeks, et tekiks lahjema segu komressioonsüttimine. Selles vahe ongi ja sellest tuleneb ka tõhususe tõus SPCCI puhul.
Selles Mazda mootoris toimub ikkagi süütamine süüteküüna abil. Diiselmootoris toimub kogu süttimisprotsess kompressiooni abil.
Samahästi võiks ju ka kompressioonisüüte alla lugeda ka 80ndatel mitmel pool (ka NSVL-s) kasutatud eelkambersüüte bensiinimootorid.

Kui Mazda mootori surveaste on sul 13,0, siis seal ei sütti puhtalt survest midagi. "Surve" ja "leegifront" pole mingid iseseisvad nähtused, vaid nad esinevadki koos. Kogu võti on kuskil rasvase segu kogumi tekitamine ja selle küünlaga süütamine. Ülejäänu teevadki ära tekkivad surve ja temperatuur.
Lihtsalt Mazda puhul on marketingi tegelased viitsinud rohkem pastakat imeda.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 9095
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Re: Kliimamuutustest

Postitus Postitas Kilo Tango »

Kapten Trumm kirjutas:...

Kui Mazda mootori surveaste on sul 13,0, siis seal ei sütti puhtalt survest midagi.
Ma arvan, et sa räägid Skyactive-G jms vanematest mootoritest. Skyactive-X on teistest erinev just selle SPCCI poolest. Samuti on surveaste suurem (16:1). Seda ei saa võrreldagi VW TSI mootoritega, mille surveaste jääb enamasti alla 10:1 ning on ainult uusimatel üle 11:1
Kapten Trumm kirjutas:"Surve" ja "leegifront" pole mingid iseseisvad nähtused, vaid nad esinevadki koos.
Nüüd sa lähed iseendaga juba vastuollu. Kogu segu homogeenne süttimine surve tagajärjel (nagu diiselmootoris) on ikka pisut midagi muud, kui segu süttimine liikuva leegifrondi tagajärjel (nagu sädesüütega mootoris). Sulle ei tohiks ometi olla vajadust seda selgitada. Tunnen ennast praegu umbes samamoodi nagu peaksin demineerijale selgitama deflagratsiooni ja detonatsiooni erievust.

Veelkord:
TSI: kambris olev segu on lahja. Küünla juurde pritsitakse kütust, mis tagab sädemest süttimise ja liikuv leegifront süütab ülejäänud kütuse. Survegraafik silindris on ühtlase tõusu ja langusega.
SPCCI: kambris olev segu on lahja. Küünla juurde pritsitakse kütust, mis süttib. Kuna surveaste on suurem, siis selle tagajärjel suureneb surve kambris piisavalt, et ülejäänud küttesegu süttiks komressioonist tervikuna. Survegraafik silindris sisaldab iseloomulikku jõnksu isesüttimise temperatuuri juures (surve kasvab pärast seda temperatuuri oluliselt kiiremini).
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Kliimamuutustest

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Ma arvan, et sa räägid Skyactive-G jms vanematest mootoritest. Skyactive-X on teistest erinev just selle SPCCI poolest. Samuti on surveaste suurem (16:1). Seda ei saa võrreldagi VW TSI mootoritega, mille surveaste jääb enamasti alla 10:1 ning on ainult uusimatel üle 11:1
See staatiline surveaste on pool tõde, kuna VWA mootorid on (turbo)ülelaadimisega, maksab tegelik surve silindris, mitte arvutuslik surveaste.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Marvin ja 11 külalist