Kurat, seletate ära mulle lõpuks, miks kella hilisemaks valetamine kergem on, kui lihtsalt kollektiivne tööpäeva varem alustamine?
Ok, ma arvan teadvat, mida suveaja pooldajad nüüd ütlevad. Et käsukorras kella keerata on lihtsam, kui üleriigiliselt tööaja algust nihutada.
Vastus õige, aga "suveajapooldajad" ei puutu asjasse, või kui puutuvad, siis täpselt sama moodi kui "talveajapooldajad".
Et kui see tobe kellakeeramine ära lõpetada, siis ei pea midagi enam käsukorras keerama ega nihutama.
Ja küll inimesed ära harjuvad selle varasemaks keeramisega ja siis läheb elu vanaviisi edasi.
Nii üldiselt oleks jah, kui keerata see kell "suveajale" ja sinna jätta igavesest ajast igavesti.
Sama on ka siis, kui jätta see "talveajale".
Tegelikult ei lähe. Needsamad LAPSED, keda koguaja näiteks tuuakse, elavad kõige valusamalt üle varem tõusmist.
eeee... kus neid lapsi koguaja näiteks tuuakse?
Teadlased on kindlaks teinud, et suur hulk lapsi "ärkab" koolis alles üles kella 10 paiku, enne seda ei ole nad lihtsalt vastuvõtuvõimelised. Seega me võime neid peksta kooli kell 9 või kell 8 või kell 7, aga ega nad sellest rohkem ei õpi. Tukuvad lihtsalt zombistunult tunnis.
Nn. "Suveaeg" ehk "Moskva aeg" (UTC +3h) kehtis meil 1940–1941 ja 1944–1989. Kokku 46 aastat. Alates 1981 lükati omakorda veel kella nn "suveajale" (UTC +4h). Selle UTC +3h järgi käisid koolis kõik vähemalt alates 1937 sündinud (kogu kooli aja) või kuni 1982 sündinud (ühe aasta kogu kooliajast). Tohutu hulk inimesi. Ma ei tea ega leia ühtegi uurimust mis kinnitaks, et toonased õpilased oleksid olnud rohkem "zombid", vähem õpiedukad, rohkem vaimselt ja/või füüsiliselt haiged (no ma ei tea kumba, kas vaimusust või füüsist see vööndiajast varem või "liiga vara" ärkamine rohkem peaks mõjutama?), rohkem väsinud (seda vaatamata 6 päevasele koolinädalale praeguse 5 päevase asemel)....
See vara tõusmine põhjustab just lastel kroonilist väsimust, ülekoormust ja haigusi.
.... rääkimata ennemuistsetest (EW) aegadest, kui väga paljude kooliteed väljaspool linnu olid vähemalt tund või pikemad ja tõusti veelgi varem, et kooli õigeks ajaks jõuda.
* Kusjuures ka "nõukaajal" oli palju maakoole, kus õppetöö algas kell 9 või 8:45...8:55, sest laste kooliteed olid nii pikad ja kooli jõudmiseks kulus paljudel väga palju aega, mis aga omakorda ei tähendanud, et lapsed seepärast hommikul hiljem tõusnud oleksid.
Õpetaja: esimeses tunnis valitsev vaikus pole hea märk
Tallinna Jakob Westholmi gümnaasiumi saksa keele õpetaja Ingrid Aimla ütles kella kaheksase tundide alustamise kohta, et lapsed on sel ajal tuimad ja unised ning samasugune mure on ka õpetajatel, eriti nooremaealistel.
Ta märkis, et lapsed ei lähe kell üheksa õhtul magama, sest on sageli kella seitsme-kaheksani trennis ja koju jõudes tuleb veel ka järgmiseks päevaks õppida, rääkimata söömisest ja perega suhtlemisest.
"Isegi raskemates põhikooliklassides on kell kaheksa päris vaikne ja see pole hea märk. Nad lihtsalt magavad, aju ei tööta ja nõnda ei jõua ka õppetöö nendeni, olgugi, et tunnikorda on lihtsam hoida," tõdes Aimla.
Probleemiks on tema sõnul ka see, et osa gümnasiste lihtsalt jätabki esimesse tundi tulemata.
https://www.err.ee/902393/plaan-kooli-a ... -kriitikat
Aga siin pole probleem mitte konkreetses kellaajas ("suveaeg" või "talveaeg" jms), millal õpilased ärkavad vaid kellaajas, millal nad magama lähevad ja kui kaua on tagatud lapsele-õpilasele uneaega. Minul on nt küsimus eelneva tekstilõigu kohta, et MIKS siis on lapsed "sageli" kella kaheksani õhtul trennis? Et kui nad tund või kaks hiljem ärkaks, et mis kellani nad siis trennis oleksid ja magama läheksid? Ja milline on siin kaasaegse nutiplutinduse, interneeduse ja 24/7 toimiva TV mõjud laste uneajale ning magama minemise kellaajale? Ehk, et kui lastetoas ja peres korda ega reegleid pole, siis pole ka vahet, mis kell ärgatakse.
National Sleep Foundation toob 2015a välja sellised uued ja täpsustatud unevajaduse numbrid:
Koolieelikud (3 kuni 5 aastat): 10 kuni 13 tundi. / Varem oli see määratud 11 kuni 13 tundi
Kooliealised lapsed (6 kuni 13 aastat): 9 kuni 11 tundi. / Varem oli see määratud 10 kuni 11 tundi.
Teismelised (14 kuni 17 aastat): 8 kuni 10 tundi. / Varem: 8,5 kuni 9,5 tundi
Noored täiskasvanud (18 kuni 25 aastat): 7 kuni 9 tundi. / Varem eraldi sellist kategooriat ei olnud.
https://www.sleepfoundation.org/excessi ... eally-need
Et kaheksaks kooli jõuda peaks tänapäeval (enamusel on isiklik transport, KOV-ides on "koolibussid", ühistransport töötab ka ja jala lähevad kooli enamuses ainult need, kes kooli läheduses elavad) normaalses keskmises olukorras ärkama keskmiselt umbes kell 7.
Et kell 7 ärgata, peaks 6-13a vanused lapsed magama minema ca kell 9 õhtul (20:00 magama = 11 tundi und ja 22:00 = 9 tundi und)
Et kell 7 ärgata, peaks 14-17a vanused magama minema ca kell 10 õhtul (21:00 magama = 10 tundi und ja 23:00 magama = 8 tundi und)
Ei midagi müstilist ega enneolematut.
Seda enam, mida kauem nad nendel valgetel õhtutel väljas mängivad, seda raskem on neil hommikul vara tõusta, sest ööpäevas on ikka piiratud hulk tunde.
Aga paljud lapsevanemad on ju ignorantsed - tuleb ennast kokku võtta ja hommikul virk ja usin olla, kõik selle nimel, et õhtul ikka valge oleks.
"Need valged õhtud" kus lapsed saavad kooli ajal väljas "kauem mängida valgete õhtute tõttu" (mis on suht jabur määratlus, sest lapsed saavad õues mängida ka pimedas, ning kui kaua ("Kauem" millest?) nad seal mängida saavad oleneb sellest, kui kaua lapsevanemad neil seal mängida lasevad), algavad "suveajas olles" alles kusagil mai kuu lõpus (19.05 loojub "suveajal" päike kell 21:59 ja 20.05 kell 22:01). Põhilised "pikalt valged õhtud" jõuavad meieni juunis-juulis, kui kooli ei ole (või on eksamite aeg, kus enam koolipäevad ja õppetöö ei alga igal hommikul kell 8 ) ja siis on lühiajaliselt lausa "ööläbi valge" olenemata suve- või talveajast.
Ja kes ennast "mugavamalt" tunneb kas hommikul või õhtul taandub ikkagi sellele, et osa inimesi on nn "hommikuinimesed" ja osa "õhtuinimesed", ning see jääb nii olenemata kella keeramisest.
Uinumisharjumust, une struktuuri ja pikkust mõjutab tugevalt inimese loomulik ööpäevarütm ehk bioloogiline kell.
Normaalselt käib inimese sisemine kell ühte sammu oma ajavööndi kellaga – mida varem päike tõuseb, seda varem ärgatakse; mida varem pimedaks läheb, seda varem hakatakse magama minema.
Hommikuinimesed ärkavad hommikul vara ja on õhtul vara väsinud, nemad sobivad paremini ka elu sotsiaalse rütmiga, on hommikul virgad tööleminejad.
Ööinimesed on üleval kaua ja heameelega magaksid hommikuti kaua. Unehäired ohustavad kõige enam kindlaks kellaajaks tööle minevaid ööinimesi, sest neile jääb iga päev teatud unevõlg.
https://kodus.ee/artikkel/kas-oled-homm ... koige-enam
Kuidas ma peaks oma lapsele seletama, miks kell 12 ei ole päike seniidis, vaid jõuab sinna alles tunni aja pärast?
Päike pole meil pidevalt kell 12 täpselt seniidis ei talve- ega suveajal. Ikka on mingi nihe + oleneb asukohast.
Päikeseaeg jaguneb põhimõtteliselt kaheks: 1) tõeline päikeseaeg; 2) keskmine päikeseaeg. Tõeline päikesaeg jälgib täpselt Päikese asendit taevas. Tõepoolest, kui Päikese keskpunkt läbib taevameridiaani lõunakaares ehk Päike on parajasti oma ülemises kulminatsioonis, siis on meil tõeline keskpäev.
Nüüd võime mõõta, millise ajaga teeb Päike täistiiru meie kohalikule taevale (ehk jõuab näiteks alumisest kulminatsioonist taevameridiaanil jälle alumisse kulminatsiooni). Selliselt kohalikus taevas oleva Päikese asendi järgi mõõdetud aega nimetatakse tõeliseks päikeseajaks ja seda saab mõõta päikesekellaga. Kui näiteks Päikese keskpunkt läbib 2 tunni pärast Tõrvas taevameridiaani lõunakaares ehk asub ülemises kulminatsioonis, siis on Tõrvas parajasti tõeline päikeseaeg 10.00.
Kui me mõõdame päikese tõelise asendi järgi ööpäeva pikkust, siis saame tõelise päikeseööpäeva
Tõelise päikese aja järgi võiks ju tegelikult ka meie kellaaeg käia, aga reaalses elus seda siiski kasutada ei saa. Miks? See tuleneb sellest, et tõeline päikeseaeg ei kulge päris ühtlaselt – see paistab näiteks välja sellest, et mitte iga päev ei kulmineeru Päike taevameridiaanil keskpäeval täpselt kell 12.00. Näiteks, kui täna sead kella täpselt päikesekella järgi, siis järgnevate päevade jooksul hakkad märkama, et keskpäev päikesekella järgi hakkab saabuma paar sekundit varem või hiljem. Nädalatega hakkab erinevus juba olema minutites – maksimaalne erinevus aasta jooksul tuleb suisa kuni 17 minutit (Päike kulmineerub kuni 17 minutit enne käekellal näidatud keskpäevaja kuni 15 minutit peale käekellal näidatud keskpäeva).
Samas aasta pärast samal päeval on jälle sinu käekell ja päikesekell sünkroniseerunud. Seega sinu käekellaaeg kulgeb ühtlaselt, päikese kella näidatud aeg aga ühtlaselt ei kulge. Meil on aga ju tarvis igapäevaelus ühtlaselt kulgevat aega, seetõttu kasutataksegi keskmist päikeseaega.
Keskmine päikeseaeg näitab millal Päike aasta läbi keskmiselt kulmineeruks taevameridiaanil.
Ehk siis keskmine päikeseaeg on sama keskmise tõelise päikeseajaga aasta lõikes, kuid mingil kindlal ajahetkel ei pruugi need kaks aega kokku langeda. Seega Päike kulmineerub aasta läbi keskmiselt taevameridiaanil kell 12.00 keskpäeval ja kell 00.00 keskööl, seega keskmise päikeseaja ööpäeva pikkus on praktiliselt konstantne – 24 tundi.
https://e-koolikott.ee/oppematerjal/16627-2-1-Oopaev
Kas Sa muide tead seda, kuidas käekella osutite ja päikese järgi ilmakaari määrati? Keerad kella nii, et tunniostuti näitab päikese peale ja tõmbad mõttelise joone kella 12 ja tunniosuti vahele - siis näitab see lõunasse. Valeks keeratud kella puhul see nii enam ei toimi. Kas ikka ei saa aru sellest, et mõõteriistu pole mõtet kruttida.
Jah. "Talveajas" pidevalt olles saab meil ilmakaari määrata 7,5 kraadise täpsusega (+/- kellaosuti päikesele suunamise ebatäpsusest tulenev viga ja mõttelise joone tõmbamise viga). "Suveajas" pidevalt olles on selleks täpsuseks 15 kraadi (+/- kellaosuti päikesele suunamise ebatäpsusest tulenev viga ja mõttelise joone tõmbamise viga).
Kell 12.00 on päike enam-vähem lõunas. Suuna täpsustamiseks võib arvestada ajaolu, et keskmine kohalik päikeseaeg erineb Eesti aladel kohalikust vööndiajast kuni 33 minutit, siis annab see suuna hälbeks kuni 8º. Samas, ühes suunas minekul ei oma see mingit tähtsust.
https://www.naiskodukaitse.ee/Ilmakaart ... ssita_1223
Päikeseabil suuna määramiseks peame teadma, et Eestis paistab päike suveajal ca kell 7.15 idast, 13.15 lõunast ja 19.15 läänest. Talveajal vastavalt tund aega varem. Ühe tunniga liigub päike taevavõlvil edasi 15°.
http://www.jukupeedu.ee/img/image/JUPEaabitsVOLDIK3.pdf
Tahad kauem õhtul valges üleval olla, siis alusta lihtsalt oma päeva varem, aga jäta kell rahule!
Jah. Universaalne soovitus. Saab kasutada, kui ei olda sõltuvuses "muust maailmast ja endaümber toimuvast", kes-mis kulgeb ja toimetab, sinu isiklikule ajakavale tähelepanu pööramata edasi, endiselt kehtestatud "talveaja" või "suveaja" järgi.
*
Minul on hetkel suht savi, kummas ajas me pidevalt oleksime, kas suve- või talveajas, kuigi mulle meeldiks rohkem pidev "suveaeg". Ja juhul kui pidavat "suveaega" ei tule, siis võiks kella ka keerata. Jällegi - see, et vähemalt pool aastat saaks olla "suveajas" meeldiks mulle rohkem kui pidev "talveaeg", kuigi kella keeramine iseenesest ei meeldi.
Meeldimine või mittemeeldimine kui selline on aga subjektiivne asi.
Kuna minu töö väljas on otseselt seotud saadaval oleva "valge ajaga", siis ma nagunii sätin oma tööalaseid asju päevavalguse, mitte kella järgi ja mul on õnnelik võimalus olla ise enda peremees, ning asju otsustada. Jamaks läheb vahel siis, kui muu maailm tiksub ikka kella järgi aga sina päevavalguse järgi ja on vaja mõningaid tegevusi nende "erinevate maailmade" vahel mõistliku energia ja ajakuluga ühildada. See "muu maailm" võib vahest olla ka muu pere ja lähedased, kes peavad siis, kui sina toimetad valguse järgi, tiksuma kella, mitte valguse järgi ja vastupidi. Aga ei midagi ületamatut. Lihtsalt vahel mõningad ebamugavused.
Samas, vaieldamatult annab "kaheksast viieni" tööl tiksujatele nn "pidev suveaeg" aastas summa-summaarium rohkem "valget aega"
tööajaväliselt. Ehk, et töö tegemiseks kasutataks aastas rohkem pimedat aega ja vabaaja tegevusteks valgemat aega. Eelistused olenevad ka loomulikult sellest, kus keegi oma tööaega või töövälist aega veedab, kas siseruumides või väljas.
Alates 17. jaanuarist kuni 13.novembrini loojuks Tallinnas päike "pidevas suveajas" hiljem kui 17:00 ehk kokku 10 kuud kaheteistkümnest.
Pidevas "talveajas" loojuks Tallinnas päike hiljem kui 17:00 ajavahemikus 10.veebruarist kuni 20.oktoobrini ehk kokku 8 kuud kaheteistkümnest.
Muul ajal loojuks päike enne 17:00 igal juhul olenemata suve- või talveajast.
Kui vaatleme kellaaega 18:00 (~ tööpäeva lõpp +1h) siis saame, et:
* pidavas suveajas loojub päike hiljem kui 18:00 alates 10.veebruarist kuni 20.oktoober ehk kokku 9 kuud kaheteistkümnest.
* pidevas talveajas loojub päike hiljem kui 18:00 alates 5 märtsist kuni 29.septembrist ehk kokku 7 kuud kaheteistkümnest.
Muul ajal loojuks päike enne 18:00 igal juhul olenemata suve- või talveajast.
http://www.astronoomia.ee/tahistaevas/e ... 1&ridu=365
Poole aasta jooksul harjud ära ja siis - nätaki hakkab une, tõusmise ja magama jäämisega jälle jant pihta. Minu poolest võiks see keerutamine vähemalt ära jääda, oleks natuke stabiilsem ja mingi oma rütm!
