mart2 kirjutas:
Kapten Trumm kirjutas:
Eilsetes uudistes raporteeris PPA soovist (mida toetas ka siseminister) teatud seadusemuudatuse järele, mis võimaldab töötaval PPA ametnikul saada ühtlasi ka eripensioni, kui töötamine on pensioni ajal...
Kui pensionite muutmise protsess on käinud nii, et PPA ees ja mõne aja pärast riigikaitse järgi, kas siis hakatakse ka värskeid muudatusi kaitseväelaste pensionite osas jälle tagasi keerama?
Kogu see jama meenutab kangest ühekordse kasuahnuse najal tehtud alkoholiaktsiisi tõstmist, mis nüüd on "hädas nagu lits lapsega".
IMHO
Juhin tähelepanu, et siin pole probleem mitte eripensionite ärakaotamises alates 2020. aastast süsteemiga liitujatele, vaid grotesksel kombel hoopis eripensioni kui sellise eksisteerimises täna teenistuses olijate jaoks. Kui (PPA-s) ei oleks täna eripensioneid, siis ei oleks seal kolmandikul või neljandikul eripensioni-ikka jõudjatest majanduslikku kiusatust lahkuda esimesel võimalusel teenistusest selleks, et võtta välja igakuine eripension + palk kuskil mujal riigiasutuses, või võimalusel sealsamas PPA-s endas.
Tekkivas probleemis pole süüdi mitte tänased otsustajad, või ka ajateenistuse puudumine PPA-s, vaid 1990. aastatel ilma pikemalt mõtlemata tehtud otsused eripensionite kui sellise loomiseks. Mis toona tundus (ja ka oli) ilmselt mõistlik, täna aga lükkab iroonilisel kombel (vähemalt PPA osas) ümber kaks peamist argumenti, miks eripensionid justkui vajalikud on:
1. Võimalus saada pika staaži eest eripensionit aitab paremini süsteemis kinni hoida kogemustega kaadrit (Ei aita ju, kui tervelt neljandik töötajatest kaalub nüüd massilist lahkumist);
2. Eriteenistuja on oma karjääri lõpuks nii piiratud ja spetsiifiliste oskustega ja/või füüsiliselt ja vaimselt nii kurnatud, et kuskil mujal enam tööd ei leia, vaid peab eripensionile jääma (Ei ole ju, kui need potentsiaalsed lahkujad leiavad vabalt töö kuskil mujal, või saaksid ka PPA-s endas jätkata).
KV-le ei ole need PPA probleemid üks-üheselt ülekantavad. Seal ei sisenenud 25 aastat tagasi süsteemi sama suur mass teenistujaid, vaid inimeste arvu kasv (ja seega ka lahkumine täna) toimus järk-järguliselt. Kaitseväes ongi reaalne vajadus pigem vabaneda teatud hulgast teatud vanusesse jõudnud personalist, et süsteemi pigem nooremana hoida ja altpoolt tulijatele uusi ametikohti tagada – ja selliseks kaadri „uuenemiseks“ on eripension iseenesest suhteliselt paindlik ja mugav instrument kõigi osapoolte jaoks. Samuti möönan, et paljude kaitseväelaste erialased oskused võibolla ei ole nii üks-üheselt rakendatavad muudes sektorites, kui politseinike omad, mis vähendab kaitseväelaste puhul survet kohe esimesel võimalusel teenistusest koos pensioniga lahkuda. Ja tundub, et tegevväelased ei suhtu ka olemuslikult oma teenistusse nii monetaristlikult, kui need kolmandik politseiveteranidest.
Küll aga võib kaitse-eelarve jaoks probleematiliseks muutuda olukord, kus PPA endale selle erisuse saab (st tohib korraga pension välja võtta kui ka eriteenistuses jätkata) ja teatud analoogia järgi peaks sama siis võimaldama ka kaitseväelastele. Põhjus, miks PPA ja SiM seda muudatust nii muretult nõuavad, seisneb selles, et politseinike eripension tuleb otse sotsiaalministeeriumi eelarvest, st siseministeeriumil üldiselt puudub motivatsioon pensionäride hulka ja kulusid madalal hoida, sest nemad ei pea oma eelarvest selleks raha leidma. Kaitseväelaste pensionid tulevad aga pea täies mahus (v.a. vanaduspensioni osa) kaitse-eelarvest. St kui võimaldada tegevväelastel eripensioni-ikka jõudes kasseerida välja nii eripension kui ka jätkata teenistust kaitseväes, siis lööks selline skeem üsna kiirelt kaitse-eelarvesse täiendava ja plaanivälise augu.