www.militaar.net

Kui suur see SOR oli?

_________________
Hea võidab alati kurja - kes võidab, see ongi hea!

...kui jahimees oled, klikka siia!!!

Rahuajal andis hädapärast pataljoni mõõdu välja. Samas oli olukorra teravnemisel võimalik reservistide arvel täiskoosseisus rügemendi tasemele viia.
Ühesõnaga just see jõud, mis ukrainlastel konflikti alguses puudus kui bronebaabad ja muidu kalkarid sõjaväekolonne peedistasid ja hoonete hõivajatele "elavaks kilbiks" olid.
Sõjavägi pole massiliste korrarikkumistega võitlemiseks ei õpetatud ega varustatud. Sel on teised ülesanded.
Ukrainas lasti konflikti alguses olukord käest ära suures osas sellega, et sõjavägi võimaldas korduvalt endale pähe istuda, sellega aga said kalkarid julgust juurde.
Tbilisis omal ajal raiusid kindral Rodionovi väed meeleavaldajaid jalaväelabidatega ning loopisid pisargaasigranaate väljakul ümberpiiratud massi sekka, kel puudus võimalus laiali minna.
Mõlemas situatsioonis oleksid vastava ettevalmistusega politseiüksused olukorra hoopis teisiti - kiirelt ning ohvriteta lahendanud. Ninamehed ja provokaatorid plate peale viies, muul rahval võimaldades eri suundades lahkuda.
SOR-i võimekust vähendas muidugi vajadus pidada osa isikkoosseisust sisetoimkondades, mis piiras patrullide arvu ning nõrgendas väljaõpet. Selles osas on EKJ praktika kasutada valveks kaitseliitlasi ning muudeks töödeks tsiviile igati õige. Kaader ja ajateenijad saavad tegelda põhitegevusega.

Politsei töökoormus eriti maapiirkondades on tõesti suur ja 600 ametikoha lisamine u 7000 olemasolevale politseinikule oleks igati mõistlik. Ei usu, et niipalju saadakse, kuid kui lõpetatakse politseinike koondamine riigieelarve kokkuhoiu huvides ja lisatakse natukene ametikohti, oleks seegi suur abi. Politseinike vastuvõttu on juba suurendatud, sest lähiaastatel lähevad paljud politseinikud pensionile. Eriti oleks vaja kompanii kuni pataljoni suurust liikuvat välipolitsei üksust, kes käiks tööl 1-nädalaste vahetustega ning saaks vajadusel kiiresti saata probleemsetesse kohtadesse. Rääkisin peale selle artikli ilmumist 2 eri piirkonnas töötava politseinikuga, üks on patrullis ja teine kripos, mõlemad tunnistasid, et probleem on, kripo näiteks ei uurigi väiksemaid pättusi, nende kahjusid maksab kindlustus ja välipolitsei ei jõua äärealadel piisavalt kiiresti kohale. Näiteks kui mingi X piirkonnas töötab välipolitseis 100 inimest, siis korraga on nendest tööl maksimaalselt 25, praktiliselt 15-20, sest lisaks töö- ja puhkeaja seadusele on mõni haige või täiendõppele saadetud. Väiksemate prefektuuride vati-üksused reeglina saavad treeninguid ainult tööaja väliselt ületööna korraldada, muidu on tavaline, et keegi peab minema tööle keset õppust.

Juhin tähelepanu, et siin pole probleem mitte eripensionite ärakaotamises alates 2020. aastast süsteemiga liitujatele, vaid grotesksel kombel hoopis eripensioni kui sellise eksisteerimises täna teenistuses olijate jaoks. Kui (PPA-s) ei oleks täna eripensioneid, siis ei oleks seal kolmandikul või neljandikul eripensioni-ikka jõudjatest majanduslikku kiusatust lahkuda esimesel võimalusel teenistusest selleks, et võtta välja igakuine eripension + palk kuskil mujal riigiasutuses, või võimalusel sealsamas PPA-s endas.

Tekkivas probleemis pole süüdi mitte tänased otsustajad, või ka ajateenistuse puudumine PPA-s, vaid 1990. aastatel ilma pikemalt mõtlemata tehtud otsused eripensionite kui sellise loomiseks. Mis toona tundus (ja ka oli) ilmselt mõistlik, täna aga lükkab iroonilisel kombel (vähemalt PPA osas) ümber kaks peamist argumenti, miks eripensionid justkui vajalikud on:
1. Võimalus saada pika staaži eest eripensionit aitab paremini süsteemis kinni hoida kogemustega kaadrit (Ei aita ju, kui tervelt neljandik töötajatest kaalub nüüd massilist lahkumist);
2. Eriteenistuja on oma karjääri lõpuks nii piiratud ja spetsiifiliste oskustega ja/või füüsiliselt ja vaimselt nii kurnatud, et kuskil mujal enam tööd ei leia, vaid peab eripensionile jääma (Ei ole ju, kui need potentsiaalsed lahkujad leiavad vabalt töö kuskil mujal, või saaksid ka PPA-s endas jätkata).

KV-le ei ole need PPA probleemid üks-üheselt ülekantavad. Seal ei sisenenud 25 aastat tagasi süsteemi sama suur mass teenistujaid, vaid inimeste arvu kasv (ja seega ka lahkumine täna) toimus järk-järguliselt. Kaitseväes ongi reaalne vajadus pigem vabaneda teatud hulgast teatud vanusesse jõudnud personalist, et süsteemi pigem nooremana hoida ja altpoolt tulijatele uusi ametikohti tagada – ja selliseks kaadri „uuenemiseks“ on eripension iseenesest suhteliselt paindlik ja mugav instrument kõigi osapoolte jaoks. Samuti möönan, et paljude kaitseväelaste erialased oskused võibolla ei ole nii üks-üheselt rakendatavad muudes sektorites, kui politseinike omad, mis vähendab kaitseväelaste puhul survet kohe esimesel võimalusel teenistusest koos pensioniga lahkuda. Ja tundub, et tegevväelased ei suhtu ka olemuslikult oma teenistusse nii monetaristlikult, kui need kolmandik politseiveteranidest.

Küll aga võib kaitse-eelarve jaoks probleematiliseks muutuda olukord, kus PPA endale selle erisuse saab (st tohib korraga pension välja võtta kui ka eriteenistuses jätkata) ja teatud analoogia järgi peaks sama siis võimaldama ka kaitseväelastele. Põhjus, miks PPA ja SiM seda muudatust nii muretult nõuavad, seisneb selles, et politseinike eripension tuleb otse sotsiaalministeeriumi eelarvest, st siseministeeriumil üldiselt puudub motivatsioon pensionäride hulka ja kulusid madalal hoida, sest nemad ei pea oma eelarvest selleks raha leidma. Kaitseväelaste pensionid tulevad aga pea täies mahus (v.a. vanaduspensioni osa) kaitse-eelarvest. St kui võimaldada tegevväelastel eripensioni-ikka jõudes kasseerida välja nii eripension kui ka jätkata teenistust kaitseväes, siis lööks selline skeem üsna kiirelt kaitse-eelarvesse täiendava ja plaanivälise augu.

https://politseijapiirivalvetoo.blogspo ... 7.html?m=1
Ei midagi võimatut , noored lennake peale!
Moded saavad õigemasse kohta liigutada.

_________________
See kes peale korralikku kaklust veel rusikatega vehib ,on tõenäoliselt võitja.....

Aga äkki on hoopis sedapidi et püsivalt alla riigi keskmise sissetulekut (palgaks portsu lisatasude tõttu seda kutsuda ei saa!) kompenseeris justnimelt see eripensioni võimalus?
Palk palgaks, räägime muudest sotsiaalsetest hüvedest. Näiteks haigusrahad - mis on summaarse graafikuga töötajatel, kelle sissetulekust moodustab palk ise heal juhul 2/3(!) kohe eriti närused - ja muudest sotsiaalsetest hüvedest. Streigiõigust pole, haigeks jäämist ei saa endale lubada.. võta eripension ära (perspektiiv et vanemas eas on mingi turvatunnet andev lisasissetulek) - leiate veel mõne viisi näkkupanekuks?

Lihtsalt näide: olin eelmine aasta lapsega kodus haige. Noh, tema oli haige. Pooles aastas neli kuud oli mingi aja kodus, minuga. Väikelaps, midagi pole teha. Siis jäin ise tõsiselt haigeks ja haigusrahades suurus mulle: 300€ kuu kohta. Nuta või naera. Elada sellega ei kannata. Kuigi kuu sissetulek oli justkui "pisut alla Eesti keskmise" aga lapsega haige olemine nusserdas seda ja sellest omakorda "minu palk" oli mingi protsent sissetulekust (lisatasud). Surra on odavam kui haige olla.

Kui see motivaator (mis nõudis ikkagi 20a süsteemis töötamist) oleks olnud olemata, oleks kaadri äravool olnud läbi aegade kordi suurem. Ma ise ei oleks ka tagasi läinud peale seda kui 2006 koos teistega Soome läksin. Mõtlesin et alla kümne aasta süsteemis veel töötada ja vanaduspõlv oleks muretum, mis siis ikka..

Eripension oli 1 väheseid asju, mis hoidis suurt osa töötajaid ametis. Sest ei tahetud enne selle staaži täitumist ära minna.

Ja nüüd vingutakse selle üle et need, kes on elanud seda elu 20+a ja selle n.ö "välja teeninud" seda ka saavad, edasi töötades? Tere talv.

Ei vaidle üldse vastu, et eripension kompenseeris (vähemalt mentaalselt) alguseaegade kesist palka, suurt töökoormust, nigelaid sotsiaalseid tagatisi ning motiveeris politseinikke vähemalt 20 või 25 aastat teenistuses ära olema. Ja ega seda eripensionit ei kavatsetud ära võtta kelleltki, kes oli teenistusse astunud (kasvõi veel 2019. aasta 31. detsembril) teadmisega, et piisava staaži korral teenib ta eripensioni välja. Küll aga juhiks tähelepanu sellele, et samaaegselt politseis töötamine ja pensioni väljavõtmine ei olnud osa „algsest plaanist“ või kellelgi „õigustatud ootus“, vaid n-ö viimasel hetkel tehtud muudatus selleks, et politsei inimestest tühjaks ei jookseks – ja sellisena vähemalt politsei puhul paremate alternatiivide puudumisel ilmselt ka õigustatud. Aga Kaitsevägi, muide, miskipärast sellise viimase hetke muudatusega kaasa ei läinud.

Samuti juhiks tähelepanu pisut pikantsele olukorrale, mis selle viimase hetke muudatusega on nüüd tulevikku tekitatud. Nt 25 aasta pärast hakkame nägema massiliselt juhtumeid, kus kõrvuti teenivad kaks politseinikku – üks astus teenistusse enne 2020. aasta 1. jaanuari, teine pärast seda tärminit. Esimene hakkab (soovi korral) saama nii täispalka kui ka samaaegselt eripensionit. Teine saab ainult palka ega näe eripensionit ei tööl edasi olles ega ka pensioniea saabudes. Sisuliselt saame kaks praktiliselt samal ajal, samadel tingimustel tööle asunut, samasuguse hariduse ja väljaõppe saanud ning 25 aastat samasugust tööd teinud inimest. Lihtsalt üks saab riigilt kokkuvõttes u 1,5 korda rohkem sissetulekut kui teine.

Ega see PPA/KV palk ka täna teab mis rikkalik pole. Enamik taolises mahus õpinguid ja pingutamist nõudnud tsiviilerialadel on peagi võimalik teenida 2 korda rohkem. Ja selleks, et jõuda rahuldava palgatasemeni, pead vähemalt 10 aastat vastu pidama.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.

Mnjah, oluline näitaja pole siinkohal mitte palga „rikkalikkus“ (väga subjektiivne mõõdik) või võrdlus tsiviilerialade lõpetanute palgaga (kahtlen, kas vahe on 2-kordne), vaid personalivoolavuse protsent ning see, kas töötajate arv kokkuvõttes kasvab või kahaneb. Kui vaadata viimaseid, avalikustatud riigiüleseid andmeid (Avaliku teenistuse aastaraamat 2018), siis sealt nähtub, et PPA keskmised palgad ületavad kogu Eesti keskmisi palku 1,22 korda ja KV palgad 1,20 korda. St PPA ja KV keskmised palgad on enamvähem võrdse suurusega ja ületavad tsiviilsektori keskmist. Voolavus on mõlemas organisatsioonis mälu järgi u 5-7% ehk täitsa normaalsel tasemel. PPA kohta täpselt ei tea, kuid Kaitseväes pole viimase paari aasta jooksul kunagi teeninud nii palju kutselisi kaitseväelasi kui praegu, viimase aasta-paari värbamiseesmärgid on tegelikult ületatud. Ja seda kõike olukorras, kus majanduses ja tsiviilsektori palgakasvus on tegelikult buum, st KV tegevväelaste trend peaks justkui olema vastupidine. St vähemalt kaitseväe tegevteenistuse korralduses ja/või palgapoliitikas on kokkuvõttes midagi väga õigesti tehtud, kui organisatsioon vaatamata majandusbuumile endiselt kasvab.

Vale. Vähemalt piirikate osas. Need vanad kel on "EPV kutseharidus" võrreldes uuema "PPA-ajastu kutse- või kõrgharidusega" on karjääri suhtes "lukus". Tembeldavad välitöötajatena passe või patrullivad metsas, pensionini. Ma ei ole kindel aga vanad ei tohiks vist ilma uuema hariduseta tegelikult isegi piiripunkti grupijuhid olla. Kui on, siis lihtsalt tegu kvalifitseeritud personali puudusega.
Koolist tulnud uutel noortel on tunduvalt laiem karjäärivõimalus. Kaua nad koos ei ole, uued edenevad kuhugi kui vähegi tahtmist. Näiteks küsisin ühelt kunagi Narvas praktikal nähtud konkreetsete "noorte" kohta. Öeldi et "olid jah siin (Koidulas) mõned aastad, siis said Tallinna paremad/kõrgemad kohad".

Jama jutt Aht0. Tähtis ei ole see, mida sa omal ajal õppisid, vaid paber. Nii tollase kui tänapäevase erialase kutseharidusega (politsei kui PV) on maksimaalne karjääri tipp grupijuht. Grupijuht ei vaja kõrgharidust. Pigem on probleem nendes inimestes endis ja nende suhtumises töösse ja ametisse. Samamoodi ei pea olema jaoskonna/talituse/büroo juhil erialast kõrgharidust. Piisab suvalisest kõrgharidusest ja erialasest väljaõppest (olgu see kutse-, kõrgharidus või... näeme, mis tulevikus välja mõeldakse).

Täiesti elementaarne, et noored pühivad võimaluse korral provintsi tolmu jalgelt ja lähevad Tallinnasse paremale, huvitavamale ja paremini tasustatud tööle.