Merevägi ja rannakaitse

[Kriku]

Just norime mereväelaste kallal teemal, et mehed ei arvesta finantsiliste piirangutega ja siis tuleme lagedale lahendustega mis....

Jah, mul tekkis sama küsimus viimaseid lehekülgi lugedes.

[Kapten Trumm]

Need kopterite ja treeninghävitajate relvastamise üritused ei tule mereväelaste promotavatest poolmeetmetest sugugi soodsamad. Kui kasutad õhukomponenti, siis saadab ka vastane välja lennukid (sümmeetriline vastus) ja sa pead järgmise sammuna oma plaani täitmiseks olema suuteline end nendest läbi võitlema. Itaalia treeninglennuk on küll odav osta ja pidada, kuid Su-35 vastu on tegemist lendava sihtmärgiga. Samal põhjusel ei tantsiks ka õhuväe imiteerimine kerge rakettrelvastusega M0,8 treeninglennukitega.

[tommy]

Ja veel seda, et ma näen Mereväele peamist rolli peamiselt just nn. "hallil ajal".
Keegi mereväelastest kirjutas ka sellest eespool..

Eesti territoriaalvetes või majandusvööndis võivad lisaks piiririkkumistele ja ahistamisele juhtuda igasugused pahad asjad: mererööv (Arctic Sea 2009), mingi laev võib saada ära uputatud (Metallist Narva lahes 1940) või lihtsalt uppuda (Estonia) või võib keegi kas laevateedele või laevadele miine paigaldada (Pärsia laht Iraani-Iraagi sõja ajal, Huthi mässulised, Omaani laht 2019), mõni laev võib Paldiski, Muuga või Sillamäe sadamasuu ees põigiti kuivale jääda (Kertši väin 2018), keegi võib läbi traalida Eestit Soomega ühendavad elektri- või Rootsiga ühendavad sidekaablid (Läti 2014), keegi võib saboteerida või ainult ähvardada saboteerida Nordstreami gaasitoru ja loomulikult peab Venemaa nii tähtsat infrastruktuuri kaitsma (Krimmi sild), tekkida võib laiaulatuslik keskkonareostus jne. Pahategijad jääks loomulikult tundmatuks, aga see annaks võimaluse väita, et Eesti ei suuda oma merealas julgeolekut tagada ja Balti laevastik või FSB peab oma õla alla panema. See annaks juba võimaluse laevaliiklust kontrollida, peatada, läbi otsida ja vajadusel ümber suunata.

Sellises olukorras on merejõudude (mereväe, PPA või kelle iganes) esmaülesanne mõista olukorda, näidata riigi kohalolu ja toimida komistustraadina, et vastane ei saaks oma eesmärke saavutada ilma vägivallata või väga vähest vägivalda kasutades. Sellises olukorras võib oma laevastiku häving olla sama palju väärt kui mõne vastase laeva uputamine: kumbagi fakkti ega sellega seotud vägivalda ei saa eitada. Sellepärast ei saagi merejõude arendades mõelda ainult sõjaajale ja kaldal asuvatele vahenditele.

Tuleb ka arvestada, et mingit "suurt kokkupõrget" Balti Laevastikuga ei pruugigi tulla. Juba praegu on BL-i reaalne seisukord selline, et suurema konflikti korral piisavad/sobivad neil kasutada olevad jõud peamiselt vaid oma kaldabaaside(ja sellele lähima akvatooriumi) kaitseks mere poolt.
Samas, seda reaalsemaks võivad kujuneda tsiteeritud tekstis loetletud(ja neile sarnased) ohud. Häda on selles, et me ei saa jätta ka neile reageerimata, isegi kui mitmed selleks reageeringuks sobivad lahendused ei pruugi olla eriti efektiivsed hüpoteetilises "suures konfliktis"...

[URR]

Ei mahu mulle pähe see kirglik püüd lahendada veepealseid probleeme ükskõik mille, ainult mitte laevaga...
Kuna kõik arutelud näivad lõpuks rahale taanduvat, pakun välja tagurpidi analüüsi: las foorumi finantsanalüütikud pakuvad välja, mitu raha merejõudude peale kulutada tohib.

[Gideonic]

Ei mahu mulle pähe see kirglik püüd lahendada veepealseid probleeme ükskõik mille, ainult mitte laevaga...
Kuna kõik arutelud näivad lõpuks rahale taanduvat, pakun välja tagurpidi analüüsi: las foorumi finantsanalüütikud pakuvad välja, mitu raha merejõudude peale kulutada tohib.

No need muud asjad on mõnevõrra ultifunktsionaalsemad ja kõlbavad kasutada ka muudeks otstarveteks. Lisaks on osad neist agiilsemad ja väiksemad sihtmärgid (droon vs Korvett) hajutatavamad (NSM patarei vs korvett) ja saavad rohkemates kohtades korraga olla või hoopis maavägesid toetada.

[Kilo Tango]

Ei mahu mulle pähe see kirglik püüd lahendada veepealseid probleeme ükskõik mille, ainult mitte laevaga...
Kuna kõik arutelud näivad lõpuks rahale taanduvat, pakun välja tagurpidi analüüsi: las foorumi finantsanalüütikud pakuvad välja, mitu raha merejõudude peale kulutada tohib.

Kui natuke järele mõelda, siis on põhjus tegelikult väga lihtne. Laev on vahend millegi suure transportimiseks kaugele. Eesti ja meie mereteede kaitsmise kontekstis ei ole tegelikult tarvis transportida midagi suurt kaugele. Sellisel juhul on laev kontraproduktiivne, kuna see vajab suuri ressursse issenda kaitseks. Lisaks toob ühe suure laeva kaotus kaasa olulise võimelanguse, mistõttu võivad ohuolukorras sündida igasugused kentsakad otsused.

Täiesti jabur on välja pakkuda mingit summat merejõudude jaoks. Niipidi ei tohi asju vaadata. Tuleb leida juurprobleemid ja püüda anda neile parim võimalik lahendus antud piirangute raames. See, kuidas me parima defineerime ongi kogu teema mõtestamise võti. Võta seesama kasvõi seesama dokument, millest siin korduvalt juttu on olnud, lahti ja loe. Ehkki ma kritiseerin seda, on vähemalt selles mõttes lähenemine seal õige - kirjeldatakse probleem ja otsitakse sellele lahendust. Mis mulle sealjuures ei meeldi on juba eelpool kirjeldatud.

[strateegiline sõdur]

Ei mahu mulle pähe see kirglik püüd lahendada veepealseid probleeme ükskõik mille, ainult mitte laevaga...
Kuna kõik arutelud näivad lõpuks rahale taanduvat, pakun välja tagurpidi analüüsi: las foorumi finantsanalüütikud pakuvad välja, mitu raha merejõudude peale kulutada tohib.

Arutelud, mis rahale ei taandu, on intellektuaalselt huvitavad, kuid praktikas kasutud. Akadeemiline arutelu on teadusringkondades või saunalaval igati aktsepteeritav meetod maailma mõtestamiseks. Kuid paraku füüsiliste objektide maailmas jõuavad arutelud alati enamasti ikka ressursside juurde välja ja ükski unistus ei pea vastu kohtumist eelarvega.

Üldiselt on nii, et näita oma eelarvet ja ma ennustan sulle tulevikku. Kes vähegi numbreid tunneb näeb, et kahe protsendi raames on tulevik ja sinna mahtuvate uute arenduste arv kohal juba mitmeid aastaid tagasi.

Akf Martin Herem mõni aeg tagasi arvas siinsamas mereväe teemas järgmist:
„MeV on teinud esialgsed arvutused Eesti kohta ja saanud kogu ülaltoodu hinnaks 200-300 milj koos ülalpidamisega järgmise 10 aasta jooksul. Kaitseeelarve mõistes tähendaks see umbes 0,1 % SKTst. Tänasest 2%st minu arvates midagi välja ei pigista. 20-30 milj aastas millegi arvelt võtta tundub „nokk kinni saba lahti“ lahendusena. Seega näen mina ainukest võimalust lisarahastuses.“

Kui rahastamine suureneb tekivad võimalused uute arenduste jaoks. Seniks on võimalus millegi olemasoleva arvelt mereväe rahastamist suurendada. Kolmas võimalus langeb loomingulise raamatupidamise valdkonda ja seda võiks tähistada terminiga – viidi läbi probleemi siire tulevikku. Osavamad teevad veel targemini ja siirdavad probleem minevikku.
Probleemi siire on eufemism, mis markeerib olukorda, kus hunt nimetatakse ümber võsavillemiks, nihutatakse imaginaarses ajas ja ruumis teise kohta ning situatsioon tundub kohe märksa rõõmsam. Sisuliselt jääb probleem muidugi lahendamata.

Lisaraha saamine riigikaitseks selgub lühemas vaates kevadel, kui on väljas kevadine majanduprognoos ja valitsus on riigieelarve strateegia osas otsuse teinud. Pigem panustaksin, et kas ja kui palju riigikaitsesektoril, nii nagu muudelgi sektoritel, tuleb keskpikas vaates asju kokku tõmmata või edasi lükata.
Kes majandusteemasid pisut sügavamalt jälgivad märkasid ehk juba eelmise aasta lõpus muutusi halvema suunas. Täiendav äratuskell oli jaanuar ja uudised Hiinast. Sealt peale oli selge, et vähemalt ajutine langus tuleb, kuid kui sügaval augu põhi on, eks see ole lähema poole aasta jooksul selge.

[Ott Laanemets]

Kui natuke järele mõelda, siis on põhjus tegelikult väga lihtne. Laev on vahend millegi suure transportimiseks kaugele. Eesti ja meie mereteede kaitsmise kontekstis ei ole tegelikult tarvis transportida midagi suurt kaugele. Sellisel juhul on laev kontraproduktiivne, kuna see vajab suuri ressursse issenda kaitseks.

Sellise köögilauafilosoofia asemel soovitan lugeda Booth’i, Grove’i, Till’i ja ehk ka MacAlpine’i.

Täiesti jabur on välja pakkuda mingit summat merejõudude jaoks. Niipidi ei tohi asju vaadata. Tuleb leida juurprobleemid ja püüda anda neile parim võimalik lahendus antud piirangute raames.

Et siis pakkuge lahendus antud piirangute raames, aga neid piiranguid ei ütle? Sellisteks ’piiranguteks’ kasutabki NATO nt 2% SKT-st ja külma sõja ajal suutsid nii suured kui väikeriigid kaitse-eelarve siseste protsentidega oma võimearendused balansis hoida.

Kes tahab rahast ja maksumusest edasi heietada, siis lugege kin Heremi ja strateegilise sõduri eelmist postitust. Kui aga raha kõrvale jätta ja rääkida sisust, mida selle raha eest võiks saada, siis kumab siit läbi ammutuvastatud juurprobleem ja selleks on hariduse ja kompetentsi puudumine. See ei ole vaid Eesti probleem, küll aga nii tsiviil- kui kaitseotstarbelises merenduses ei kannata meid isegi Lätiga võrrelda. Selle juurprobleemi lahendamine ei nõua raha ega lisainimesi, vaid pealehakkamist ja aega.

[Kriku]

Ei mahu mulle pähe see kirglik püüd lahendada veepealseid probleeme ükskõik mille, ainult mitte laevaga...

Ma oletan, et peamiseks põhjuseks on õhutõrje võimelünk.

[Taaniel Tina]

See ei ole vaid Eesti probleem, küll aga nii tsiviil- kui kaitseotstarbelises merenduses ei kannata meid isegi Lätiga võrrelda. Selle juurprobleemi lahendamine ei nõua raha ega lisainimesi, vaid pealehakkamist ja aega.

Kaks küsimust või tähelepanekut:
1. Kes selle juurprobleemiga peaks tegelema hakkama - mereväelased, maaväelased, õhuväelased, staap, poliitikud....?
2. Mulle on jäänud arusaam, et juurprobleem on ikkagi raha ja inimesed?

Ehk kirjutad paari lausega selle mõtte natuke lahti. Tõesti ei saanud sellest aru aru.

[Kilo Tango]

... kaitseotstarbelises merenduses ei kannata meid isegi Lätiga võrrelda. ...

Kui mereväe tugevuse mõõde on laevade arvukus, siis kindlasti. Läti merevägi koosneb suuresti alustest, mille Eesti oleks juba mõnda aega tagasi rivist maha võtnud, mistõttu mina ei näe seda Läti hariduslikku üleolekut küll mitte kusagilt. Eriti lähtudes tõsiasjast, et Läti maavägi on selle tõttu suurte puudujääkidega ja tehtud on kaheldavaid otsuseid nii mehitamise kui ka varustuse osas. Minu arvates on Eestis seni tehtud kaitsevaldkonnas selles mõttes õigeid otsuseid, et vaadatud ikkagi tervikpilti ja arendatud kaitseväge terviklikult, mitte väeliigi põhiselt. Sellest tulenevalt on ka maavägi saanud piiratud ressurssidest kõige suurema osa.

[Kapten Trumm]

Ei mahu mulle pähe see kirglik püüd lahendada veepealseid probleeme ükskõik mille, ainult mitte laevaga...

Ma oletan, et peamiseks põhjuseks on õhutõrje võimelünk.

Mina nt arvan, et taoline loogika, et analüüs tuvastas vajaduse (arvud näitena) 6 korveti soetamiseks, aga raha on koos ülalpidamiskuludega 100 milli - ja seepeale muudame korvetid OPV-deks, kärbime sealt veel asju maa (et raha jaguks) ja tulemuseks on mingi sõjalaeva laadne toode, on puhtakujuline paraadarmee loomine.

Puhas parallel oleks Läti T-55 tankid. Tankid katki, varuosi pole (T-55 omi pole enam saada ka), moona pole, taktikat ja doktriini pole - rääkida saab ehk mingist esindusfunktsioonist ja hariduslikust rollist.

[Ott Laanemets]

Noh eks see kirjutamine siingi kanna seda harimise eesmärki, aga resistentsus on muidugi märkimisväärne. Raha ja inimesi võib ju olla, aga kui nendega midagi mõistlikku peale ei oska hakata, pole neist kasu. Asjade maailma probleemid on tõesti raha ja inimesed. Aga nende lahendamiseks on vaja piisavalt aru saada, et on probleem ja et mis see probleem on (mis on põhjus, mis tagajärg). Jutt KV ’terviklikust arendamisest’ on üsna levinud ametlik põhjendus senitehtu ainuõigustamiseks (kuidas me oleme jõudnud ca 90-6-4 „terviklikkuseni“) ja see vaid kinnistab tugevat rajasõltuvust. Kuulasin seda mõni aasta tagasi ka ingliskeelses esituses (kasutati sõna joint) ja väga piinlik oli. Ennetan juba eos vastuargumenti, et meil raha ju pole, väites, sel pole tähtsust. Tasakaalu on vaja nii 2, 200, 2000 kui 2 miljoni raha juures. Vastasel, st tänasel kujul on KV nišivägi, nii nagu tänane MeV on nišivägi, sest mõlemad suudavad tegutseda vaid kindlat sorti juhtude vastu.

Väikeriigi merevõimu mõõtühikuks pole mitte pelgalt laevade arv, vaid nende kasutamine kohaolekuks. Läti (ja Leedu) demonstreerib täna oma vahenditega selget sõjalist kohalolekut oma merealal (ja teeb selle najalt stratcom-i). Eesti isegi ei saa seda täna teha, sest puuduvad vahendid, mis on ka kogu mereseire keskne puudujääk. Ei rääkinud Läti hariduslikust üleolekust, vaid asjade tänasest seisust Läti merenduses. Kaubalaevade arvu Eesti ja Läti puhul ei saa aga üldse võrrelda. Ja see on meil senituvastamata strateegiline probleem.

[Kriku]

Tasakaalu on vaja nii 2, 200, 2000 kui 2 miljoni raha juures. Vastasel, st tänasel kujul on KV nišivägi, nii nagu tänane MeV on nišivägi, sest mõlemad suudavad tegutseda vaid kindlat sorti juhtude vastu.

Jah, aga nii see ju ongi. Ilma liitlasteta ei kesta vastupanu kaua. Sellest on kõik aru saanud ning seda arvesse võtnud. Küsimus on selles, milles loota liitlastele ja mis peab tingimata endal olemas olema.

Minu arvates läks akf selle küsimusega juba ka ei tea mitmendale ringile

[Kriku]

Minu arvates läks akf selle küsimusega juba ka ei tea mitmendale ringile

Mul oleks väga hea meel, kui selle "tasakaalustatuse" üle nüüd ei keerutataks järgmised 1-5 lehekülge ohjeldamatut poleemikat. Enne siia postitamist peske käsi ja kandke maski.