Siinkohal ma nõustun.Meredessandi suurim mõju seisnebki eelkõige selles, mida ta võib korda saata. Pärsia lahe sõjas suutsid 2 USA merejalaväe brigaadi, mis olid laevadel ja ei teinud pea-aegu midagi, siduda 6 Iraagi diviisi rannikul. Gruusia puhul tulenes operatsioonitasandi viga muidugi strateegia tasandi veast: eeldati, et Venemaa (ja Abhaasia) ei sekku ja kuna Osseetial mereväge polnud, polnud vaja meredimensiooniga arvestada.
Eks omajagu üllatust põhjustas Gruusias muidugi ka VF kiire tegutsemine (ja merel).
Gruusia selle probleemiga üritas tegeleda, aga mingil põhjusel riistad puudusid.
Need kaks raketikaatrit (üks vene ja teine prantsuse tüüp), mille vene VDV Poti sadamas (koos muude väikeste alustega) õhku lasid, ei omanud rakette. Võibolla polnudki merekorras. Uputatud projekt 205P patrull-laev (taolised olid ka ENSV perioodil siin) oli aga "kahuripaat".
Eks neid Exocet tiibrakette, mida prantsuse alus vajas, Gruusiale keegi ei andnud, parimal juhul oleks saanud Ukrainast vene rakette teisele, NSVL aegsele alusele.