Lahingrobotid, droonid jms distantsjuhitav tehnika

[Viiskümmend]

Autonoomsete tsiviillahenduste (isesõitvate autode) osas tundub asi suht selge olevat, tegemist saab olema 5G-d pakkuva telekomi nn. sideteenusega ehk, kui Eesti 5G võrk tuleb Huawei oma siis on ka meie autonoomsuse standardiks Huawei lahendus, kes ju ka tõsiselt pingutab selle nimel, et saaks Euroopas autonoomset liikumist pakkuda.

Täismilitaarsete autonoomsete lahenduste puhul tuleks samaaegselt tagada ka autonoomsus tsiviilinfrast, mis teeb selliste platvormide arendamise ja kasutuselevõtu ju vähemalt topelt keerulisemaks.

[Walter2]

Minu arvates vastab küsimusele, kui hästi neil läheb, kõige paremini detsembris 2018 ilmunud Postimehe artikkel https://majandus24.postimees.ee/6478791 ... lahingusse

Hmm...natuke uuemas artiklis on midagi muud kirjas:
https://digi.geenius.ee/eksklusiiv/milr ... aha-sisse/
eks sellised asjad tekitavadki küsimusi.

[teeline35]

Eks Milremi üks probleem on eesti väiksus. Meie kaitse-eelarvest lihtsalt ei jagu raha suurema hulga sisuliselt kõrvalise lahenduse ostmiseks. Kardan, et suurtes riikides eelistatakse osta tooteid, mille tootmine ja arendus on oma riigi sisene. Hea näide on eelmise sajandi algul Madseni kergekuulipilduja müük Inglismaale. Peamiseks takistuseks sai tootjafirma Taani päritolu. Tootmist inglismaale kolida või litsentsi tootmiseks müüa taanlased ei tahtnud. Tehti küll katse piraatkoopiaid Madseni kergekuulipildujast toota, aga taanlased said asjale kiiresti jälile ja kohtu kaudu panid asja kinni.

[Kilo Tango]

Eks Milremi üks probleem on eesti väiksus. Meie kaitse-eelarvest lihtsalt ei jagu raha suurema hulga sisuliselt kõrvalise lahenduse ostmiseks. Kardan, et suurtes riikides eelistatakse osta tooteid, mille tootmine ja arendus on oma riigi sisene....

See "arendus riigisisene" ei pea enam ammu paika. Militaarautarkiat ei viljele täielikult isegi mitte Venemaa enam. Teistest rääkimata.
See väiksuse ja siseriikliku tootmise soov on väga õige tähelepanek, aga selle jaoks ongi relvatööstuses olemas tööjaotus - osad ettevõtted on inseneri- ja tootearendusbürood, osad keskenduvad rohkem tootmisels. Ehk siis tuleb ennast selgelt positsioneerida ja vajadusel litsents maha müüa. Litsentsile saab seada ka ekspordipiiranguid jms. Selliseid näiteid on terve ilm täis. Patria AMV - Rokomak esimeseks näiteks.

[Gideonic]

Milremil üsna julged uued autonoomse roboti plaanid, artikkel kahjuks tasuline:

https://leht.postimees.ee/6942531/eesti ... ojarobotit

Aga CV-90 mastis autonoomne UGCV

[KategorieC]

Kõlab põnevalt! Eks raua ehitamine on üks asi, aga kus paikneb see meeskond kes seda robotit juhib? Läbi milliste vahendite jms, see on lõpuks otsustav kas see on kasutuskõlblik aparaat või ei.

[Kilo Tango]

...

Aga CV-90 mastis autonoomne UGCV

Oleks tänuväärne see sisu maksumüüri tagant ära tuua. Enne teksti lugemist ei nori, aga tahaks küll. Mulle isiklikult see kontseptsioon sellisel kujul väga ahvatlev ei tundu.

[Leo]

Tänane Postimees Milremi headest plaanidest:

Eesti firma ehitab seninägematut sõjarobotit

Ajal, mil inimesi koondatakse, palku kärbitakse ja eevõtete pead on
norus, püüab Eesti firma Milrem raputada maailma kaitsetööstust ning
tuleb välja seninägematu sõjarobotiga.

Parema visuaalse pildi saamiseks võiks Milremi uut robotit võrrelda eestlastele tuntud
jalaväe lahingumasinatega CV90, mida meie kaitsevägi aastaid tagasi üle 100 miljoni
euro eest hollandlastelt tellis. See ei ole päris tank, aga sel on roomikud ja tornis
kahur.

Teiselt poolt on Milremi robot (tööversioonis TypeX, aga lõplikku nime veel
nuputatakse-toim) aga hoopis midagi muud: palju kergem, palju madalam ja mis
peamine, mehitamata ja autonoomne. See tähendab, et meeskonda ja sõdureid, kes
võiksid lahingu käigus surma saada, masinas ei ole. Samuti toimetab ta lahinguväljal
omapäi nagu näiteks isejuhtiv auto tänavatel, ainult et relvasüsteemi kontrollib alati
inimene.

Milrem Robotics pole Eesti ega maailma kaitsetööstuses enam ammugi tundmatu
nimi. Firmat teatakse eelkõige mehitamata maismaasõiduki THeMIS järgi, mis on
praeguseks mitme riigi sõjaväe lahinguüksustes tähtsal kohal. THeMISed on osalenud
näiteks Prantsusmaa välismissioonil Malis. Kui sõjaväed tahavad lahinguväljal
robotlahendusi, mõeldakse esimesena Milremi peale, vähemalt Euroopas.

Pole mingi ridamaja
THeMISe menu tuules on aeg turule tulla mitme kraadi võrra kangema tootega,
mehitamata lahingumasinaga. Milremi asutaja ja juht Kuldar Väärsi selgitas, et
pikemas vaates on ambitsioon kõik vana kooli jalaväe lahingumasinad uut tüüpi
sõjamasinatega asendada. Ta on veendunud, et sarnaselt teiste eluvaldkondadega
muutub sõjatööstus tulevikus aina enam sõltuvaks robotitest, sõdureid jääb
lahinguväljal üha vähemaks.

Väärsi sõnul teeb TypeXi unikaalseks kolme asja kombinatsioon: see on
hübriidmootoriga (elekter ja diisel), autonoomne ehk isejuhtiv ja mehitamata. On küll
ee võetud olemasolevad lahingumasinad, need ümber ehitatud ja siis kaugelt puldiga
juhitud. On ka selliseid, mille kohta öeldakse optionally manned (saab ise valida, kas
inimene on sees või mie – toim). «Minu arvates on see nagu ridamaja. Sul on nii
korteri kui ka eramaja miinused. Plusse peaaegu polegi,» ütles Väärsi. «Meie oma on
aga Eesti inseneride nullist üles ehitatud täiesti originaalne toode.»
Eevõtja sõnul on TypeXil vana kooli lahingumasinate ees hulk eeliseid. Esiteks on
see umbes kaks korda odavam. See on ka ligi kolm korda kergem, mis tähendab, et
TypeX on mobiilsem ja seda on lihtsam lennukiga transportida. Lisaks saab
mehitamata lahingumasinat lennukilt langevarjuga maapinnale visata. See on kõvasti
madalam, mis annab maastikul eelise – seda pole nii hästi näha. Samas on
lahingumasinal olemas 30–50-millimeetrise kahuriga torn nagu ka CV90-l.

Kuidas TypeXi lahinguväljal kasutama hakatakse, sõltub suuresti riigi kaitseväe
ülesehitusest, maastikust ja taktikast. Väärsi sõnul on uue roboti peamine tugevus
toetada lahingutanke ja mehhaniseeritud üksusi. Eelkõige sobib see väga ohtlikesse
olukordadesse, kuhu ei taheta sõdureid saata.

Nagu THeMIS, mis võib sobida nii kõrbelahingusse kui ka tuletõrjesse, on ka TypeX
multifunktsionaalne. See tähendab, et kui vajadus tekib, võib kahuri pealt ära võa ja
asendada selle näiteks õhutõrjesüsteemi, miinipilduja või radariga. Samuti saab seda
kasutada transpordiplatvormina, kui on tarvis kas inimesi või varustust vedada.
Tulevikus pole välistatud seegi, et TypeXi modifitseeritud mudel saadetakse
metsatöödele.

Hispaaniast ja Itaaliast tagasilöök
Kus üldse uue sõjaroboti vastu huvi tekkis? Väärsi ütles, et neil on väga tähtis klient,
ühe riigi kaitsevägi, kes maksis sisuliselt kogu kõrgtehnoloogilise masina arendamise
ise kinni. See aga ei tähenda, et Milrem jääks ilma patendist ja õigustest. Seda muret,
et peaks põlve otsas ise midagi nokitsema ja siis ootama, kas keegi ka ostab, Milremil
enam pole. Pigem on ukse taga järjekord riikidest, kes tahaksid nendega midagi koos
arendada.

Oluline on ka märkida, et TypeX on kuju võtnud alles paberil, prototüübi jupid on küll
valmis, kuid pole veel Eestisse jõudnud. Esimene masin saab eeldatavasti kokku suve
lõpuks. Kliendile antakse see üle aasta lõpus. Selleks et prototüübist saaks
sertifitseeritud turustatav toode, kulub umbes kolm aastat. Seda, et midagi võiks
valesti minna, Väärsi ei karda. Suurem töö on seljataga, kõik etapid on
simulatsioonitarkvaral läbi proovitud, jääb vaid kokkupanemise vaev.

Kas praegu, suure majanduskriisi hakul, on hea aeg uue tootega välja tulla? Väärsi
tunnistas, et ehkki neid pole tabanud selline tagasilöök nagu turismivaldkonda, mis on
sisuliselt 90–100 protsenti tuludest kaotanud, mõjutab kriis ka neid. «Pole sellist
eevõtet, keda see ei mõjutaks,» märkis ta. Näiteks tõmbavad riigid kaitsekulutusi ja -
arendusi koomale. Uudsed ja põnevad, aga ka samavõrra kallid robootikaarendused
lükatakse edasi.
Näiteks Itaalia ja Hispaania, keda koroonaviirus on Euroopas seni kõige karmimalt
räsinud, andsid teada, et nemad peavad koostöö Milremiga tulevikku lükkama. Paljud
tellimused on õnneks aga juba lepingutega kaetud, mistõu ei tohiks sel aastal suurt
tagasilööki tulla. Siiski tuli Milremil töötajate palku kärpida.

Eestilt ootab Väärsi seda, et meie kaitsevägi pööraks senisest rohkem pilgu sissepoole
ja eelistaks välismaa kaitsetööstuse asemel kodumaist. Eevõtetel on siin oskusteavet
ja tootmisvõimekust, mis võimaldab uusi töökohti luua ja vanu hoida. «Seda enam, et
meie kaitsetööstus on viimastel aastatel õide löönud,» kiitis Väärsi. Just seetõu tegid
nad eelmisel nädalal ambitsioonika eepaneku, et võivad kaitseväele ehitada
mitusada soomukit.
Pikas vaates Väärsi siiski ei muretse, kuna mehitamata robotid lahinguväljal on tulnud
selleks, et jääda. «Võibolla kriis isegi kiirendab seda protsessi, kuna riigid näevad, et
meie robotid on neile tunduvalt efektiivsemad ja lõppkokkuvões ka odavamad,»
arvas eevõtja.

Robotid aitavad ka koroona vastu
Ehkki Milremi põhifookus on militaarsfääris, saab roboteid edukalt rakendada
ka tsiviilis. Näiteks on nad välja töötanud THeMISe baasil roboti, mida
kasutatakse päästetöödes ja tuletõrjes. Milremi masinad on aidanud ka
põlevkivi kaevandada. Edu loodetakse saavutada ka turbarabadest turba
kogumisel.

Võimalusi on aga tunduvalt rohkem. Näiteks saab Milremi roboteid kasutada
metsades istutustöödel ja võsa lõikamisel. «Seda enam nüüd, kui meil on aina
rohkem selliseid talvi, kus raske masinaga metsa ei saa,» ütles Väärsi. Väga
perspektiivikas valdkond on põllumajandus, mis ägab praegu Eestis ja mujal
Euroopas töökäte puuduses. Robot võiks inimesi taas asendada.

Pärast koroonaviiruse pandeemia lahvatamist tuli Milremile eepanek
Prantsusmaalt, kus sooviti nende robotile desopaagid külge panna ja kasutada
neid siis tänavate ja muude suuremate pindade desinfitseerimisel. Milrem oli
päri. Väärsi resümeeris, et valdkondi ja ärisid, kuhu siseneda, on palju, mistõu
hoiavad nad silmad lahti ja meeled ärksad.

[Viiskümmend]

Seninägematud sõjarobotid teeksid Eestist ühtlasi ka regionaalse üliriigi ning annaks meile geostrateegilise eelise.

[Kilo Tango]

Äge küll, aga selle konkreetse pildi põhjal tahaks natuke viriseda:
1. Miks peab kahur nii kõrgel istuma? Terve masina saaks teha väiksema ja kergema, kui tagasilöök ei rakenduks nii pika jõuõlaga.
2. Miks on torni "krae" paljas? Ei ole ammu ühelgi lahingumasinal nii alasti tornilaagrit näinud.
3. Tavaliselt koosneb sellise masina juhtimine kolmest komponendist - sõiduki juht, komandör ja laskur. Juht on autonoomne. Kuidas jaotuvad komandör ja laskur? Kus nad istuvad - mingis eraldi saatemasinas? Mis on see aparatuur, mida nemad hakkavad kasutama, et lahinguväljast pilti saada? IMHO on see kõige olulisem kogu asja juures.
4. Mis jääb tornist ettepoole? Tühi ruum? Miks seal selline sälk on roomikute vahel. Juhti ju seal ei istu, kellele on vaja vaadet teele.
5. Kas torni tuleb lisaks kiirlaskekahurile ka kuulipilduja?
6. Kuidas käib tõrgete eemaldamine. Kuidas tagatakse tõrke korral masina toimimine?
7. Miks on suitsugranaadid suunatud ainult ühes suunas? Kas masinat kasutatakse ainult tuuletu ilmaga?

Kuna asja tellija ei paista olevat EKV, siis ilmselt on tulemus "tellija materjalist", aga siiski tahaks ilmselt natuke tuunimist. Ilmselt muidugi ei saa ma ka kõikidest tehtud kompromissidest aru.

Positiivse poole pealt - tegemist on kindlasti võimete poolest paremini tasakaalustatud masinaga, kui Textron / Howe-Howe Ripsaw näiteks. Viimane on küll ülikiire, kuid üsna kaitsmata.

EKV kontekstis ootaks Milremilt pigem sellist 120mm toruga Strv 103 laadset asja, mille saaks robotina teha kaunis väikese ja üsna hea elulemusega.

[Tux]

Mnjahh... robotid... tunnen seda teemat keskmisest inimesest kordades paremini ja seal on palju trummipõrinat ja hoopis vähem tegelikke edusamme. Paljud põhimõttelised tehisintellekti probleemid on tänaseni lahendamata ja esialgu ei paista ka kusagilt ei teoreetilist ega praktilist lahendust tulema. Autonoomsed isesõitvad robotid saavad täna hakkama vaid väga hästi kindlaks määratud keskonnas, mis on eelnevalt kaardistatud ja siis nad sõidavad seal GPS järgi. Niipea, kui on veidi rohkem määramatust on meil vaja operaatori abi, kes juhtimiskeskusest robotit aitab. See kontseptsioon sobib mehitamata õhusõidukitele, sest õhus on raske ennast kännu otsa kinni ajada. Maismaa robotil tekib reaalses lahingus see probleem, et igat raiesmikku pole kaardil ja operaatoriga ei saa sidet, kuna meie taktikaline vastane surub raadioeetri maha ja isegi kui ei suruks maha, siis tekib see probleem, et sidekanaleid pole niipalju, et neid roboteid massiliselt kasutada.
Robootikas on paljud asjad kinni "pisiasjades" ja kui muuta ülesande kirjeldust "veidi" saame tulemuseks väga suured erinevused selle elluviimise keerukuses. See kõik muidugi ei sega ajakirjanduses sõnavõtmist ja ka toote väikestes kogustes müüki ja äri arendamist. Sellist arendustööd on ka kahtlemata vaja teha, aga domineerivaks tehnoloogiaks ei saa see veel aastakümneid.
Miks? Meil ei õpetata ülikoolis inseneridele nende eriala ajalugu, sest selleks pole lihtsalt aega, aga prognoose selle kohta, kuidas robotid kõik üle võtavad, on esitatud järjekindlalt iga 10-15 aasta tagant ja esitajateks on olnud oma ala suured autoriteedid. Paraku on iga kord selgunud, et midagi jääb veidi puudu. Edasi on juba pikk lugu, et mis on põhimõteliselt puudu ja seda teemat pole hetkel siin mõtet arendada. Kui kellegil on huvi, siis ma võin sellest kunagi eraldi kirjutada.
Milremi juhil ja omanikul on aga edukaks ja pikaajaliseks äriks vaja aru saada millega tema ettevõte tegeleb ja milles seisneb tehisintellekt ja milles seisnevad selle piirid. Kui ta sellest aru ei saa, siis läheb Milremiga samamoodi kui läks Theranosega. Ka seal oli suur idee, et teeme ühest veretilgast kõikehõlmava terviseanalüüsi ja firma looja ei viitsinud isegi ülikooli lõpetada, sest tung maailma muuta oli ülisuur. Paraku see ülikooli poolelijätmine maksis talle valusalt kätte, sest kui ta oleks viitsinud edasi õppida, oleks ta aru saanud nendest vastikutest "pisiasjadest", mis ta suurele ärile surmahoobi andsid.

[Kilo Tango]

... Autonoomsed isesõitvad robotid saavad täna hakkama vaid väga hästi kindlaks määratud keskonnas, mis on eelnevalt kaardistatud ja siis nad sõidavad seal GPS järgi. ...

GPS on ikka rohkem selle jaoks, et öelda süsteemile, kuhu minna. Objektivältimise, teel püsimise jms. teemaga saab masin ikka ise üsna hästi hakkama. Seda eriti militaarsõidukite liikumiskiirustel. Mööndusi on, aga juba täna põhjustab Tesla autopiloot vähem õnnetusi, kui inimjuhid. Ma küll ei tea, aga olen miskipärast veendunud, et Milrem ei arenda ise AI platvormi isejuhtimise jaoks, vaid ostab baaskomponendid sisse.

[Kriku]

Lisaks on veapiirid suuremad - sõidab see mingist põõsast läbi, mis siis ikka...

[Leo]

Kui seda artiklit mõttega lugeda ja panna suuremasse pilti ning võrrelda ideid ja visioone reaalsete tulemustega, siis sisuliselt on tegemist Milremi reklaamtekstiga, ainult sihtgrupp jääb arusaamatuks? Üks huvitav lause artiklis oli - Ettevõtja sõnul on TypeXil vana kooli lahingumasinate ees hulk eeliseid. Esiteks on see umbes kaks korda odavam. See on ka ligi kolm korda kergem.

Pildiallkirjas oli siis ka välja toodud, et UGV kuulipritsiga maksab suurusjärgus 300 000 ja iseliikuv tank mitu miljonit €. Mitu on siis eesti keeles neli kuni viis? Järelikult tellija soovidel põhineva prototüübi hind on 4-5 000 000 €. Uus jalaväe lahingumasin ei maksa 8-10 000 000 € avalikele allikatele tuginedes? Iseliikuva abitanki kirjeldamiseks võeti eeskujuks CV90 ja pildi peal inimesega võrreldest tunduvad ka mõõtmed olevat sarnased CVga. CV uuemate mudelite mass on 35 tonni kanti ja ühes suuremaks miinuseks peetakse kesist kaitstust külgedelt ja tagant ning suur osa esiosa mürsukaitsest tuleb sellest, et meeskonnaruumi jõudmiseks tuleb läbistada lahingumasina mootor. Sellest kaalust ligi 3x kergem oleks 12 tonni. Kui nii suur masin on ainult 12 tonni raske ja sisaldab elektrimootori akudega ning diisli kütusevaruga, lisaks lahingkomplekt jne, siis on selle soomus nibinnabin kuulikaitse ja mõnedes vähem kriitilistes kohtades lihtsalt paksem terasplekk. Tavaline KP AP ja API moonaga on juba tõsine ja sama tootja UGV pooletollise KPga laseks ilmselt mõlemast küljest läbi. Meenutame, et täna ei ole peamine teema kusagil maksimaalse nähtavuse ja minimaalse segava taustamüraga kõrbes maksimaalkiirusega ratsutamine, vaid operatsioonid asulates, kus on peamiselt kohalikud ja nende eluks vajalik infra ehk segav taustmüra ning iga juhuslik möödalask tähendab siiraid vabandusi külavanemale koos kahjude kinnimaksmisega ka sisepoliitilise ägamisega?

[alari]

Sellest kaalust ligi 3x kergem oleks 12 tonni. Kui nii suur masin on 12 tonni raske ja sisaldab elektrimootori akudega ning diisli kütusevaruga, lisaks lahingkomplekt jne, siis on selle soomus nibinnabin kuulikaitse.

Kõrguse poolest on see TypeX võrreldav BMP-ga või veidi väiksem - ilmselt on soomus samasse klassi või isegi väiksem ning olulised sõlmed on ümbritsetud lisasoomusega.

Lisaks on veapiirid suuremad - sõidab see mingist põõsast läbi, mis siis ikka...

Ei ole lihtne masinale selgeks teha, et mis on põõsas ning mis on metallist või betoonist sein - ilmselt tee pealt maha keerates peab inimene juhtimise üle võtma praegusel hetkel.