Kas N Liidus oli ka midagi head?

[iFly]

No ei paista ju, NSVL GDP on lihtsalt pisukese kõikumisega, aeglaselt tõusev joon. Võrreldes nt Lääne-Euroopaga.

Aeglaselt tõusev joon neil graafikuil on suuresti silmakompu, mis tegelikult seotud USD inflatsiooniga. Vt. näiteks: https://inflationdata.com/Inflation/Inf ... ation.aspx.

Hetkel ei leidnud graafilist esitlust aga vaadates kenasid hüppeid (nt. WW2 ja 1970-75) on seos ilmne. Inflatsiooniga kaalutud pilt sisaldaks mitmeid allamäge minekuid ja mitte ainult NSVL osas. Püüan hiljem numbritega natuke mängida, kui keegi kiirem ette ei jõua.

[London Bridge]

"Aeglaselt podisemine" ei olnud Vene suguse riigi lagi 20. sajandil, mida näitabki sarnaste riikidega kindla võrdluspunktiga võrdlemine. 17% ajal, mil normaalsed riigid näitasid tulemusi üle 100%, ongi praktiliselt paigalseis.

[Kilo Tango]

...
Aeglaselt tõusev joon neil graafikuil on suuresti silmakompu, mis tegelikult seotud USD inflatsiooniga. ...

Ei ole. Graafiku kõrval on kirjas, et tegu on väärtustega "1990 dollarites". Ilma selleta oleks osasid graafikuid sootuks võimatu sisuliselt jälgida.

[Kapten Trumm]

Suletud majandussüsteemi hinnata USA dollari järgi on mulle veits udune metoodika. Aga see selleks.
Kui vaadata nt tööstustoodangut NSVL-s, siis mingist paigalseisust pole juttugi. Et see oli ebatõhus, kulutati juhu juhtus jne, olen nõus.
Näiteks selline pisike jõukust ilmestav detail nagu sõiduautode toomine, kasvas 1960-1980 vahemikus ehk 20 aastaga ca 20 korda.
Inimeste eluaseme võimalusi ja poeletti samal vahemikul pole ilmselt mõtet võrreldagi.
Ja muidugi, igihaljas sündivus, milles oleks küsimusi, kui majanduslik perspektiiv puudus.

[Kapten Trumm]

17% ajal, mil normaalsed riigid näitasid tulemusi üle 100

Ei saanud nüüd aru hästi. 17% majanduskasv perioodil, kui läänes oli samal ajal üle 100?
Majandussüsteemide võrreldamatuse tõttu peaks vaatama pigem reaaltoodangut, et see sõjajärgsel ajal nii vähe kasvas, julgen sügavalt kahelda.
Sõja lõpus oli NSVL elanikkond ca 150 miljonit, territooriumi enam ei lisandunud ja 1991 oli elanikkond 290 miljonit. Kasv ca 2 korda (100%).
Elatustase võrreldes sõja lõpuga tõusis märgatavalt. Vähemat 1980ndate algupooleni.
Lihtne loogika ütleb ju, et kui elanikkond kasvas 2 korda ja isegi kui elatustase jäi 1945 tasemele (tegelikult ikka tõusis märgatavalt, 1945 elas pool rahvast muldonnides), siis pidi ka SKP tõusma vähemalt 100% reaalhindades. Seega reaalhindades pidi majanduskasv olema vähemalt 2% aastas (tegelikkuses muidugi suurem, sest elujärg paranes märgatavalt).

Arvan, et samasuguseid tulemusi saad ka tööstustoodangu reaalkasvu (autode tükid, terase tonnid jne) arvestades. Teisendades NSVL finantsandmeid USA dollariteks ja rakendades USA dollari odavnemist on kaunis libe tee. Paneme siia need tööstustoodangu näitajad kõrvale ja vaatame, palju sellest matemaatikast lauale jääb?

[Health]

Kust kohast see 20 kordne kasv tuleb on küll mulle selgusetu, paremal juhul 10 aga pigem ikka alla selle.

[Health]

Arvan, et samasuguseid tulemusi saad ka tööstustoodangu reaalkasvu (autode tükid, terase tonnid jne) arvestades. Teisendades NSVL finantsandmeid USA dollariteks ja rakendades USA dollari odavnemist on kaunis libe tee. Paneme siia need tööstustoodangu näitajad kõrvale ja vaatame, palju sellest matemaatikast lauale jääb?

Trumm, äkki käid viisi kuidas SKPd arvutatakse uuesti üle, sest see jutt nagu ei päde. Tööstustoodangu kohalt ütleks lihtsalt seda, mida mul ajalooõpetaja ütles - "Sel ajal kui NSVL veel üritas Läänele terasetootmisega järele jõuda oli Lääs juba ammu asunud võistlema plastiku tootmises." Magati maha võimalused, ei suudetud kohaneda ning sedasi ülejäänud maailma suhtes stagneerutigi. Ega ma siin põhjuseta Jaapanit võrdlusesse tiri, sest tollel läheb stabiilselt juba pea kolm kümnendit selles suhtelises stagnas, sama on kehtib ka "vanas Euroopas" praegult. Jah, majandus nagu kasvab ning raha ka tegelikult tuleb, aga inimeste heaolu suhteliselt teistega ei parane. Sama oli tõsi ka NSVLga võrdluses Läänega suure sõja järel ning mida kaugemale sõjast jõuti, seda suuremaks see vahe kasvas.

Selle autode tootmise kõrvale paneks selle. See on Toyota autode toodangu graafik vahemikus 1935-2010.

[London Bridge]

Mis püha lehm see Nõukogude majandus on, et seda peab mingite eriliste kriteeriumite järgi hindama? Ei ole ka autotootmises eriti millegagi hoobelda. Ja see tabel arvestab ainult numbreid, mitte kvaliteeti ja innovatsiooni jne.

[nimetu]

Kui siin juba graafikute postitamiseks läks, siis panen siia sellise asja:

NSVL SKP.png (24.05 KiB) Vaadatud 2340 korda

Sakiline joon on NSVL-i SKP kasv elaniku kohta ja sujuv joon on trendjoon.
Andmed võtsin siit (Statistics on World Population, GDP and Per Capita GDP, 1-2008 AD):
http://www.ggdc.net/maddison/oriindex.htm

[Jaanus2]

NSVL SKP-d tegelikult korralikult arvestada ei saa. Turumajandusega riikides moodustub see igasugusest majanduslikust sebimisest, mis on lõppkokkuvõttes suunatud inimeste vajaduste (tegelike ja neile sisendatute) rahuldamisele, sõjaaeg ehk veidi vähem. NSVL arvestatakse ka kogu sebimine kokku, aga seal oli suur osa sellest plaaniga ette nähtud "asi iseeneses" ja inimesteni jõudis sellest neile vajalike kaupade ja teenustena vähem ja ka see mis jõudis oli väheväärtuslik. Oleks nagu auto ja oleks nagu televiisor jne..

[Kapten Trumm]

Mis püha lehm see Nõukogude majandus on, et seda peab mingite eriliste kriteeriumite järgi hindama? Ei ole ka autotootmises eriti millegagi hoobelda. Ja see tabel arvestab ainult numbreid, mitte kvaliteeti ja

"Püha lehm" ses mõttes, et
1. tegemist oli suletud majandusega
2. tegemist oli majandusega, mille toimimine oli lahus üldisest valuutakursside süsteemist, rublaga maailma rahaturul ei kaubeldud (eksisteeris spetsiaalne NSVL kullareserviga tagatud "valuutarubla") ja seetõttu neid reaalseid väärtusi arvestada on üsna kahtlane ettevõtmine, sest tõenäoliselt on saadaolevad andmed NSVL SKP kohta rublades (mille kurss dollari suhtes oli kunstlik).

Pigem tasuks vaadata reaaltoodangut, võta nt 20 põhilist artiklit ja võrdle neid teiste riikidega, saab aimu, milline elatustaseme vahe reaalselt oli. Sh ka maavarade müük.

NSVL arvestatakse ka kogu sebimine kokku, aga seal oli suur osa sellest plaaniga ette nähtud "asi iseeneses" ja inimesteni jõudis sellest neile vajalike kaupade ja teenustena vähem ja ka see mis jõudis oli väheväärtuslik. Oleks nagu auto ja oleks nagu televiisor jne..

NSVL majandusest moodustas päris suure protsendi naturaalmajandus ja varastamine, mis kuskil statistikas ei avaldu. Näiteks auto pidamine. Läänes viis inimene auto töökotta, seal raha eest tehtav töö arvestati SKP hulka. Kui inimene oli pagar ja küpsetas pirukaid, siis pirukatega loodud lisaväärtus läks samuti SKP hulka. NSVL-s aga küpsetati pirukaid kodus, turuhinnaga lõdvalt seotud hinnaga jahu eest ja viidi remondimehele, kes asutuse garaažis õhtuti haltuuratöid tegi. SKP-s kajastus sellest tegevusest ainult jahu müük ja varuosade müük, mida kuskilt ostma pidi. Remondimehe ja pagari töötasu, ruumide kulud jne jäid välja.

Ilmselt saab iga tänaseks vähemalt 40 ligi olev inimene aru, et taolist elamuprogrammi, nagu 1960-1990 ellu viidi, poleks saanud teha ilma massiivse majanduse loodud lisaväärtuse kasvuta. Kindlasti oli selles roll ka naftal ja maavaradel. Aga siis tehti ka palju reaalset tööd, mitte 1/3 rahvastikust polnud imagoloogid, tellerid, audiitorid ja muud reaalväärtusega nõrgalt seotud tööd. Oli lausa nali, et igal pool mujal peale parteikomitee maja tehti tööd

[Kilo Tango]

Trumm, sul on selgelt makroökonoomika kursus läbimata või ei ole sa sellest aru saanud. SKP-d mõõdetakse igal pool selliselt, et tulemus oleks taandatav võrreldavale väärtusele. On sedalaadi riikide jaoks omad teisendusmudelid, kuid nende ülesanne on pigem moonutatud rahasüsteemist ja ebatäpsest inflatsiooniarvestusest tulenevaid moonutusi välja triikida. Kõik see on nendesse SKP numbritesse sisse arvestatud. "Must" majandus on olemas kõikides riikides. Sinu teooria alusel ei oleks 70-date Itaalial ja 30-date USA-l SKP-d õigupoolest ollagi.
Kui statistika ei klapi sinu arusaamisega asjast, siis tuleb korrigeerida sinu arusaamist või esitada paremad arvutusmudelid, mitte süüdistada numbreid selles, et need ei peegilda sinu "sisetunnet". Seesama "reaalmajanduse" jutt on sama tobe nagu kõik muu. Väärtust ei mõõdeta tonnides.

Pealegi ei kajastanud NSVL ametlikus GDP-s näiteks teenuseid. Muu maailm teeb seda kogu aeg. Sestap on NSVL SKP pigem sinna sinu "reaalmajanduse" poole kaldu. Aga need numbrid on kõik juba ammu eri ökonomistide poolt üle vaadatud ja muudetud kõrvutatavateks.

[Gideonic]

Aga need numbrid on kõik juba ammu eri ökonomistide poolt üle vaadatud ja muudetud kõrvutatavateks.

Lisaks, kui ka olid mingid megasuured erinevused, oleks need pidanud välja tulema turumajandusele ülemineku perioodil. 90ndate alguses oli jah kaos aga peale stabiliseerimist oleks võinud tulemus siis olla oluliselt erinev, mitte laias laastus võrreldav.

[Kapten Trumm]

Kui statistika ei klapi sinu arusaamisega asjast, siis tuleb korrigeerida sinu arusaamist või esitada paremad arvutusmudelid, mitte süüdistada numbreid selles, et need ei peegilda sinu "sisetunnet". Seesama "reaalmajanduse" jutt on sama tobe nagu kõik muu. Väärtust ei mõõdeta tonnides.

Kui väärtuse skaala sobivuses on kahtlusi, tulebki võrrelda absoluutväärtusi.

[Kriku]

Väga õige. On ju ilmselge, et kui ühes riigis toodetakse malmi mitme suurusjärgu võrra rohkem tonne kui teises iPhone'e või käekelli, siis esimene on tegijam.