Kas N Liidus oli ka midagi head?

[Peeter]

Ise olen ülilevi tingimustes kuulanud Luunja silla juures oma auto raadioga ka Itaaliat. Kogu band oli tihedalt jaamu täis.Mäletan, et umbes nagu iga 2-3 kümnendiku taga istus jälle uus jaam ja enamus puhtalt. Kui Riia vahet kühveldasin tihedamalt, siis oli mul autos Sony CDX- seeria tipmudel, tihedalt nasvärki täis topitud. Tol ajal Eesti jaamad just eriti "oma rajoonist" kaugele ei võtnud, aga sellega jooksis Valgjärve eestikeelne jutt mul tavaliselt peaaegu Riia-Pihkva kiirtee pealesõiduni. Raadio Tartut kuulasin Tallinna sõites kuskile sinna Harjumaa piiri-Kosekandini. Jaamast välja vedas ikka väga kaugele, jaama sisse tulles oli muidugi vähem, aga Valmiera tagant Valgjärve eestikeelne jutt tuli nagu kolinal. Kunagi Sony asju tellides oli see CDX-C810 kogu koorma peale CMRi järgi ainuke isend, mis oli Made in Japan, ülejäänud olid Inoneesia, Malaisia, Vietnam, Hispaania, England, jne. See pill on veel praegugi alles mul.

[Bimmler]

Lahe kuulamine suure nõukogudemaa ületamatu autotööstuse algusaegadest. Pühenduseks kogu maailma proletariaadi suurepärase juhi 150. sünniaastapäevale
https://echo.msk.ru/programs/garage/2628206-echo/
Lühike kokkuvõte: nõukogudemaa majanduse turgutamiseks ja Suure Juhi 100. sünnipäevaks mõtleb sm. Kossõgin koos sm. konstruktor Andronoviga välja, et vaja on hakata autosid tootma. Hea ülevaade VAZ2101 sünnist ja eelloost, seltsimeestest Togliattist ja Kuusinenist, Žiguli õllest ja Sajaanide limonaadist...
Lahe lugu meie suure naabri ja ka meie enda ajaloost. Minu esimene isiklik auto oli potisinine kopikas)))
Vabandan kui sai vale teema alla.

[Kapten Trumm]

Autosid toodeti NSVL-s (ja ka eksporditi) ikka enne Togliatti linna loomist, lihtsalt Togliatti tehas (mis ehitati FIAT know-howga) oli esimene, mis oli ehitatud kooskõlas tollaste moodsaimate arusaamadega. Teine selline tehas, mis loodi välismaise know-how abiga, oli Kamazi tehas. Samara, mis loodi suuresti Porsche abiga, läks tootmisse juba samas Togliatti tehases.

Levinuim eliidi auto, Volga aga oli suuresti ekspordiks kõlbmatu, sestap selle importöörid pidid seda rohkem või vähem ümber ehitama. Eriti piinlik oli lugu Gaz-24ga, kui Gaz-21 oli toona veel enam-vähem kõlbulik, siis 24 oli juba loomise hetkel moraalselt vananenud ja sestap vääristati seda nii Belgias kui Soomes erinevate mootorite ja käigukastidega, sest originaalset peeti suht kõlbmatuks.

NSVL sõiduautoehituse nina tõusis pinnale kolme sündmusega, muul ajal oli see tehniliselt kaunis uppunud olekus.
Need kõrghetked olid
1. kopika ehk 2101 juurutamine Togliattis
2. Niva loomine
3. Samara juurutamine

Kõigil kolmel juhul loodi toode, mida oli mingis ulatuses võimalik müüa läänes ja mis vähemalt algusaastatel vastas tehniliselt selle autoklassi keskmisele tasemele. Sealt edasi tuli üldiselt aeglasem või kiirem mahajäämus. Niva puhul suutsid venelased (kusjuures ise leiutades suuresti) tabada enim naelapea pihta, sest toonased väikemaasturid olid pigem üsna ebamugavad ja sõiduauto sisu pakkuvad olid jällegi palju kallimad.

Üks suhteliselt vähetuntud episood selles saagas oli esimene nõuka täiskabriolett Samara baasil, mida toodeti Belgias ja mis maksis poolteist tavalise auto hinda https://wroom.ru/cars/lada/natasha
Kokku toodeti (ja vast ka müüdi) 450 autot.
Olen sellist oma silmaga näinud Leningradis 1990 või 1991 ja rahvast kogunes selle ümber päris palju.

[EOD]

No kabrioletiga sõitis juba Vladimir Ilja poeg.
Esimene pärastsõjaaegne kabriolett (täpsemalt cabrio-limousine) oli ikka Moskvitš-400.

Edasi juba puhas kabriolett Moskvitš 408 Turist, paraadiautod... Ja kõik omal maal toodetud.

[NGolf]

Moskvitš 403 ja 407 olid kuuekümnendatel omas klassis ka täitsa tasemel autod, 1969. aasta seisuga Soomes näiteks populaarsuselt viies automark oma 41 000 masinaga. See eriline Skandinaavia mudel oli ka tublisti järeleaidatud ja jooksis üle 150 km/h.
https://fi.wikipedia.org/wiki/Moskvit%C5%A1

[Manurhin]

Moskvitš 403 ja 407 olid kuuekümnendatel omas klassis ka täitsa tasemel autod, 1969. aasta seisuga Soomes näiteks populaarsuselt viies automark oma 41 000 masinaga. See eriline Skandinaavia mudel oli ka tublisti järeleaidatud ja jooksis üle 150 km/h.
https://fi.wikipedia.org/wiki/Moskvit%C5%A1

407 või 403 ei jookse küll ühegi valemiga 150 km/h välja, vähemalt mitte originaalkonditsioonis. Heas korras 412 saab sellise asjaga samas hakkama küll ja pisut enamgi. Žigulide kohta on aga üks väga mõnus materjal siin: https://50.avtovaz.ru/timeline.html
Soovitan soojalt, eriti neile, kes ise seda marki auto rooli on keeranud .

[Kapten Trumm]

Esimene pärastsõjaaegne kabriolett (täpsemalt cabrio-limousine) oli ikka Moskvitš-400.

Kui komaga mingeid ebasündsaid tegusid teha, siis pole see kahjuks kabriolett ses mõistes nagu too Samara oli.
Samasugune presentkatusega versioon oli olemas ka Pobedast.

[EOD]

Kas Moskvitš-408 Turist kabrioletiks nimetamiseks on ka vajalikud mingid perverssused? Tõsi küll, seerias masinat ei toodetud, kuid reaalselt olemas oli. http://www.veneraud.ee/romula/azlk/moskvits-408-turist/
Või kui staatusautode poole vaadata:
https://www.motor1.com/news/61967/sovie ... 101-sport/
https://upload.wikimedia.org/wikipedia/ ... riolet.jpg
https://www.classiccarcatalogue.com/ZIL%201964.html
https://en.wikipedia.org/wiki/GAZ-13#/m ... 7A8082.jpg

[Kapten Trumm]

Samara Cabrio oli erinevalt nimetatud eksootikast seeriaauto tasemele küüniv auto.
Leninit parafraseerides väike tõend leviku kohta ka : https://www.auto24.ee/used/901212

[EOD]

Üks suhteliselt vähetuntud episood selles saagas oli esimene nõuka täiskabriolett Samara baasil, mida toodeti Belgias ja mis maksis poolteist tavalise auto hinda

[häh]

http://zhurnal.lib.ru/k/kostin_k_a/waznedljanas.shtml

Pigem vast ikka modifitseerimine, ütleks selle kohta.

[Veiko Palm]

Moskvitš 403 ja 407 olid kuuekümnendatel omas klassis ka täitsa tasemel autod, 1969. aasta seisuga Soomes näiteks populaarsuselt viies automark oma 41 000 masinaga.

NSVL toodangu edukuse puhul lääneturgudel tasub alati küsida, et kuidas see saavutati? Soome autondus areng 1960-te alguses on ikkagi kunstlik, mitte vaba turg. Kehtisid ranged impordireeglid ja seetõttu oli otstarbekam tuua odavamaid autosid. Ja mida kõike veel, pole mõtet üksikasjadesse laskuda, rohkem infot leiab näiteks esimesest suvalisest baka-tööst (tõsi küll, soomekeelsest) https://jyx.jyu.fi/bitstream/handle/123 ... 006492.pdf

Ei olnud NSVL-s midagi head. Ja alati, kui esmapilgul midagi head leiad (olgu selleks siis naiste õigused või tasuta koolitoit) tuleb küsida, et mis hinnaga ja mille arvelt. Kaalulangetuse kiireim ja ka tõhusaim vorm on amputeerimine, aga paljud selleks valmis oleksid?

Ja spetsiaalselt Trummile - NSVL oli vanglariik.

[Kapten Trumm]

Mingil ajal müüdi neid Ladasid ka UK-s ja seal oli suhteliselt eduka müügi põhjus selles, et selle raha eest, millega sai osta moekate vinüülkleebiste, esilaternapesurite, kassettraadio ja plastmassist ilukilpidega 2105, oli pärisautode hulgast valida toredaid autosid nagu Fiat 127 ja teisi taolisi. Ühesõnaga, uue auto (ja garantii) soovija võis lihtsalt osta klass suurema auto. Selline pragmaatiline valik, UK-s polnud mingeid impordipiiranguid. Samas hinnaklassis olidki saada Ida-Euroopa autod, mis polnud grammi paremad (Skoda, Yugo, Dacia).

NSVL toodangu edukuse puhul lääneturgudel tasub alati küsida, et kuidas see saavutati? Soome autondus areng 1960-te alguses on ikkagi kunstlik

Sama bakatöö lk 16 oled jätnud märkamata ühe tabeli, mis vastab tegelikult küsimusele veenvalt. Kokkuvõtlikult, 1980 seisuga maksis Soomes VW Golf 50 tuhat, Toyota Corolla 40 tuhat, Lada 26 tuhat ja Mosse 19 tuhat marka, siis samadesse numbritesse oligi koer maetud - tänapäevast laialt kättesaadavat liisingut toona väga ei tuntud, raha tuli koguda või laenata ja poole kallimal hinnal pidi hea põhjus olema.

Konkurendid olid siis VW Golf I, Toyota Corolla 4. põlvkond, Lada 2106 ja Moskvits 2140 või 2140SL.

[Alts]

Aasta oli nii 2001 kui Belgias müüdi veel uusi 08 cabriosid, mis olid lattu seisma jäänud. Hinda ei julge peast enam öelda aga väga odavad olid. Sai tol ajal leitud ka mingi ajakirja test nende kohta ja hinnang oli suht hävitav.

[Kapten Trumm]

Kummaline.
Vaatasin just Autoscout24.de-st üle Euroopa otsinguga ja leidsin üheainsa, suht rondi kabrio-Samara, mis asub Leedus.
Kaubanduslik nimetus oli sel Natacha - sellega otsides ei leia ühtegi. See eespool viidatud üks isend on Soomes.
Tegemist näib hetkel olevat suhteliselt haruldase autoga. Võibolla saadeti need pressi alla, kui ostjaid polnud?
Või ostsid venelased need tagasi nagu meiemail enamik korralikke Samaraid 1990ndate lõpus Venemaale läks.
https://www.autoscout24.de/angebote/lad ... c=listPage

Muidugi taoline auto võib olla päris valus turunduslik läbikukkumine, sest kes on sellise auto ostja?
Kui selleks on keskmisest rikkama mehe abikaasa, siis talle ostetakse Golf või Audi A4 Cabrio, mitte taoline.
Huvi pakub see täna neile, keda morjendab autonduse ajalugu ja kellele tekitab see ahhaa-efekti.

Üldiselt peaks taolised autod kaua püsima, sest nendega sõidetakse hooajaliselt ja vähe, Saksamaal on ka tava-Samarad enamasti alla 100 tkm läbisõiduga.