Viktoriin

[ElrikThunderson]

Küsimisejärg vist sai poolkogemata mulle?

Küsitav varustuselement sai ekstra tehtud erilise ja ajalukku läinud sõjalise operatsiooni jaoks. Idee oli varustada oma sõdurid uutmoodi varustusega, mis pidi tegema nende elu mugavamaks ja võitlusvõime paremaks. Idee elemendi loogika taga oli hea ja tegelikult oma aja kohta üsna moodne.

Kuna aga hea ideega jäädi natukene ajahätta, valmistati varustuselemendid lõpuks suure kiiruga ja väidetavalt üsna puuduliku katsetamisega. Sõduritele, kes seda kandma pidid, oli see varustuselement üsna üksmeelselt vastumeelne ja nii suutis enamus kandjaid selle umbes kuu ajaga ära kaotada ja asendada mugavama varustusega. Nii on see üks üsna haruldane varustuselement ja originaale ei ole palju alles, kuigi neid on ka palju hiljem leitud kummalistest kohtadest ning kasutatud ka teiste sõjavägede poolt.

Mis varustuselemendist jutt käib?

[ElrikThunderson]

Aeg vihjeks.

Küsitud varustuselement oli üsna unustusehõlmas, kuna seda toodeti kasutava suurarmee jaoks üsna tühine kogus, kasutati aktiivselt vaid sellesama erilise militaaroperatsiooni käigus ning nagu juba öeldud, kuna sõduritele ei meeldinud, kadus kasutusest õige varsti.

Aastakümneid hiljem tehti sellest operatsioonist eepiline sõjafilm, milles mitmed näitlejad ajalootruult kandsid seda varustuselementi. Filmi linastumine tõi varustuselemendi nii selle perioodi taaskehastajate kui kollektsionääride teadvusse, miska nüüdseks on seda hakatud hulgem reprodutseerima.

[vanahalb]

See julkar on ilmselt midagi mis oli II MS D-päeval Prantsuse rannikule saadetud dessandis kasutusel ja huupi pakuks, et mingi soldati ujuvust parandav väljamöeldis. Täispuhutav sinel
Selleks päevaks valmistati Usa - s kõiksuguseid eksperimentaaltooteid.

[ElrikThunderson]

Akf vanahalb pani perioodi, sõjaväe ja operatsiooniga täkkesse, tegu tõesti ameeriklaste Normandia dessandi jaoks üllitatud varustuselemendiga. Täispuhutava sineliga tegu siiski ei olnud.

Sõdurite ujuvust ei pidanud varustuselement konkreetselt parandama, kuigi seos on ka sellega olemas. Kurval kombel tuli head ideed praktikas rakendades välja aga lausa vastupidine, väidetavalt uppusid mitmed dessanti teinud USA sõdurid just küsitud varustuselemendi tõttu või õigemini selle kaasabil.

Nagu enne mainitud, läks küsitud varustuselemendi tootmine käiku üsna viimasel hetkel, mõni kuu enne D-päeva ning kiiruga valmistatud varustuselemendid ei töötanud osaliselt sugugi nii nagu ette nähtud. Teisalt jagati need sõduritele välja vahetult enne operatsiooni ja nii ei osatud neid ilmselt ka kõige paremini kasutada.

[TTA]

Langevarjurite "jalakott"?

[vanahalb]

Et siis uue vihje ajendil pakuks veekindlaid alt kinniseid pükse nagu keemiakaitseülikonnal. Läbi vee on sellistega kuivem kahlata küll aga kui jalad liiga kõrgele tõsta veab ülakeha vee alla ja uputab päris edukalt ära.

Võib-olla on jalakott põhimõtteliselt sama asi ?
Egas see eepiline film juhtumisi "Reamees Ryani päästmine " polnud ?

[ElrikThunderson]

Küsitav ei olnud ei langevarjurite jalakott ega ka kummeeritud püksid.

Viimaste kasutamisest Normandia dessandis ma ausaltöeldes polegi kuulnud. Keemiakaitseülikondade kohta aga olen lugenud, et osadel sõduritel oli seljas gaasivastaste ainetega impregneeritud vormid (samuti tassiti kaasas gaasimaske ja varrukatel gaasi indikeerivaid nn brassarde), kuna kardeti et sakslased kasutavad dessandi tõrjumiseks gaasi. Niiet "kummeritud pükstega" võidi teoreetiliselt hädas olla küll, see pole aga küsitud varustuselement.

Akf vanahalb aga tabas jälle täppi, sest mainitud eepiline sõjafilm ongi seesama "Reamees Ryani päästmine", mis küsitud varustuselemendi eriti taaskehastajate ja kollektsionääride seas populariseeris.

Vihjame edasi. Küsitud varustuselementi toodeti vaid kuskil 12 000 eksemplari ja jagati need esimese laine dessantnikele. Idee järgi pidi see just neile kõige paremini sobima aga reaalsuses läks teisiti. Kuna nii varustuselemendi tootmise, disainimise kui ka väljajagamisega jäädi ajahätta, siis mitte kõik esimese laine võitlejad seda ei saanud, teisalt on fotodel seda näha ka hoopis muude asjapulkade varustuses.

Lisaks läks väidetavalt kiirustamise tõttu aia taha algne hea plaan panna küsitud varustuselement sobima juba olemasolevate USA varustuselementidega, kuna näidiste toimetamisel laiali mitmesse tootjatehastesse ning võimalik et lausa tootmise käigus said vajalikud kinnituskohad üksteisest liiga kaugele paigutatud. Lisaks toodeti küsitud varustuselementi mitmes suuruses, väljajagamisel sõduritele Inglismaal aga seda kas ei teatud või ei osatud tähele panna ning seetõttu juhtus mitmele väikest kasvu võitlejale liiga suur varustuselement, millega eriliselt hädas oldi. Selle kõige kohta lugedes tundub, et erinevalt tavapärasest, liiga väike varustuselement sõdureid näiteks eriti ei seganud.

[vk1]

ähmaselt tuleb meelde, et oli mingi päästevest (või rõngas), mille kinnitused olid nii madalal, et ei hoidnud mitte ülakeha vee peal, vaid tõstis tagumiku veest välja, põhjustades mitmeid uppumisi.

[Kriku]

Pontoon siis või?

[vanahalb]

Kui algset küsimust lugeda siis osati meelega ära kaotada ja asendada tavapärasega.
Mingi selline asi siis ikka mis igapäevaselt vajalik oli kuid dessandi ajaks taheti teha analooge mitteomav variant.

Krt, no ei ole nii palju vaba aega et juutuubis filmi algusstseeni vaadata

[AndresTy]

Mingi neljakandilise kummikoti laadne asi rinnal ja jäme vöö moodi asi nagu boamadu ümber piha?

https://cnet1.cbsistatic.com/img/Yjqnoh ... 189902.jpg

[ElrikThunderson]

Küsitav varustuselement ei olnud päästevest, -rõngas ega pontoon.

Akf AndresTy viidatud fotol mehe seljas olevad asjad peaksid olema kaks eraldi elementi, rinnal veekindlas kotis M5 gaasimask (nagu öeldud, kardeti tõsiselt gaasirünnakut) ja kere ümber tollal tõesti kasutusel olnud päästevöö (US Navy M1926 Life Preserver). Võimalik et ka selle vööga oldi hädas samamoodi nagu kirjeldasin aga see pole siiski küsitav varustuselement.

Oma väljanägemiselt on küsitud varustuselement meie silmale üsna moodsa väljanägemisega ja proovis pakkuda lahendust sõdureid aegade algusest vaevanud probleemidele. Mõtteliselt võib tõmmata paralleele selle ja palju hiljem praktiliselt kõikide sõjavägede varustuses olevate asjade vahel. Nagu praktikas selgus, käitus varustuselement just vastupidiselt, tehes sõdurite elu raskemaks ja väidetavalt aidates kaasa paljude võitlejate uppumisele, kui nad dessanti tehes ootamatult sügavasse merevette sattusid.

Kuskil kuu aja jooksul peale Normandias maandumist olid sõdurid "hääletanud jalgadega" ja varustuselemendi põõsasse sokutanud. Ühe väite järgi on viimane teadaolev foto USA võitlejast selle varustuselemendiga juulikuust 1944, kuid nagu mainitud ei kadunud need päriselt maamunalt ja olen näinud netis vähemalt ühte fotot, kus väidetavalt prantsuse võõrleegionär poseerib Vietnamis 1960ndatel sama asjaga.

Filmiteemaline vihje ka. Küsitav varustuselement oli just filmis Tom Hanksi kehastatava kapteni ja tema üksuse jaoks välja mõeldud ning ka neile välja jagatud. Nii Hanksi tegelaskuju kui mitmed võitlejad tema allüksusest kannavad neid. Nüüd võiks vastus ära tulla.

[ElrikThunderson]

Tundub et jooksutasin lugupeetavatel oma pika jutuga hoopis juhtme kokku.

Küsitud varustuselement on siis "assault vest", varustusevest, mis jagati piiratud arvul Normandia meredessandi USA vägede esimesele lainele - rangeritele. Tehtud kusjuures Briti sarnaste prototüüpide eeskujul aga nagu kirjutasin eespool, kiirustades ja ilmselt ülejala. Mõte oli iseenesest ju sama nagu tänapäevastel varustusvestidel, kanda kõike vajalikku mugavalt keha ümber asetsevas vestis, mis lisaks pidi olema kiiresti seljast heidetav (näiteks vette kukkudes) ning sobituma kokku ka olemasolevate vidinatega (tääk, veepudel jne).



Läks aga teisiti. Kas kiirustamisest või mõnel muul põhjusel said näiteks vesti vöökohale paigutatud paarisöösid liiga kaugele teineteisest ja ei sobitunud täägitupe/veepudeli vms kinnituskonksudega. Lisaks ei saanud ka vajalikud kiirkinnitused vist päris need, sest väidetavalt oli D-päeval ootamatult suplema sattunud rangeritel raskusi vesti seljast saamisega.

Kiiruga tehtud mitmes suuruses 12 000 vesti jagati kiiruga sõduritele välja ja väidetavasti juhtus nii, et väiksem mees võis saada suure vesti ja vastupidi. Väiksem sõdur pidi siis kannatama ebamugavust, kuna alumised taskud käisid vastu reisi ja täis taskutega olevat olnud päris keeruline näiteks põlvele võtta. Väiksema vesti saanud suuremal sõduril oli kergem, vest ei seganud tema elu niipalju.



Igatahes erilist instruktaaži vestidega ei olnud aega teha ja alles dessandil sai selgeks, et tihe puuvillane riie imas väga hästi vett, kiirkinnitused ei pruukinud töötada või ei olnud sõdurile harjumuspärased avada ning nii uppusid mitmed rangerid oma vestidega võideldes juba maabumisel. Ellujäänute arvates oli vest liiga umbne ja palav kanda, ebamugav ja üldse mõttetu. Nii rändasid rangerite moodsad vestid suht ruttu võssa ja asemele võeti harjumuspärane vöö+traksid rakmetesüsteem. Mitmed kasutajad olla aga oma assault vest'id ära ratsinud, lõigates vöökohalt allapoole ulatuva osa maha ja lisanud sellele tavalise padrunitaskutega vöö. Igaljuhul on leitud selliseid poolekslõigatud originaale.

Aastakümneid hiljem pandi Tom Hanksile ja tema kaasnäitlejatele "Saving private Ryani" võtetel ajalootruult selga sellesama assault vesti koopiad, mis muutis vesti üleöö populaarseks 2. maailmasõja taaskehastajate ja kollektsionääride seas. Selle filmini oli see vest üsna unustatud suure sõja varustuselement, nüüd aga on vähesed säilinud originaalid kõrges hinnas.



Loodan et teil oli huvitav.

Minu poolt järg vaba, kuigi akf vanahalb oli vihjete äratabamisel kõige edukam.

[vanahalb]

Ma ei jõudnudki sellise arvutini kust filmi saaks vaadata kuid Tom Hanks oli mingis mälupildis suveaja kohta alati liiga pontsakas. Mõtisklesin algelise kuulivesti teemal kuid see oleks sel ajal ilmselt pidanud rängast rauast olema ja ei suutnudki välja mõelda et kuidas sellega siis vees solberdatakse.

[Kapten Trumm]

Küsimusjärg näib vaba olevat? Küsin siis.

Seda üsnagi levinud NSVL-s toodetud lennukit iseloomustasid nõuka katselendurid muuhulgas järgmiste sõnadega: “Pöörisesse koordineerimata pööretel ei lähe, lendab püsivalt sirgelt isegi juhtimata, maandub ise. Lihtne nagu taburett.”

Mis lennukist võib olla jutt?