M: osta.ee, kuldnebors jt. müügikeskkondade lingid

igasugu stuff mis käib siia alla

NB! www.militaar.net ei kanna mingit vastutust ostetava või müüdava kauba päritolu, kvaliteedi ja legitiimsuse eest, ostu-müügitehingud toimuvad osapoolte enda vastutusel.
Vasta
Rand
Liige
Postitusi: 53
Liitunud: 04 Apr, 2020 15:57
Kontakt:

Re: M: osta.ee, kuldnebors jt. müügikeskkondade lingid

Postitus Postitas Rand »

Müügiks püstol SIG Sauer P365 koos lisadega.

Link: https://bit.ly/3ba7av0
HardiK
Uudistaja
Postitusi: 17
Liitunud: 24 Apr, 2020 14:54
Kontakt:

M: Püstol SigSauer P226 x-five

Postitus Postitas HardiK »

Tere riputan ka siia üles, soov uus püstol soetada ning loodan leida vanale uue kodu. Pildid leiate kuulutuse lingi alt, lisaküsimuste korral PM, helistage või kirjutage meilitsi.


Hästi hoitud Sig Saueri püstol,läbi lastud umbes 2000 padrunit, sobib pigem tiirulaskmiseks kui igapäevaseks kandmiseks. 5" vintraud, triitium sihikud, salve suunaja, 3 salve(1x 17 ja 2x 15 padrunit), kaasa ka käsitööna tehtud nahast kabuur. Ostu hind 1300e.
MÜÜK AINULT LOAGA OSTJALE!

https://www.kuldnebors.ee/search/search ... ype=mypost
Kasutaja avatar
Fucs
Liige
Postitusi: 15550
Liitunud: 12 Dets, 2006 21:43
Asukoht: retired
Kontakt:

Re: M: osta.ee, kuldnebors jt. müügikeskkondade lingid

Postitus Postitas Fucs »

Blitz kirjutas:...
Laine Vilipus.jpg

Tuntud suguvõsa.
Koitla talu tragöödia

tekst: Einar Tippo

5. juunil 1949 peeti Virumaal, Udriku mõisa naabruses asuvas Männiku Johanirahva talus peretütre Valve Koitla 17. sünnipäeva. Kohal olid lähemad tuttavad, talus viibivad sõjapõgenikud ning hiljem liitusid seltskonnaga ka end metsas varjavad Sinimägedest taandunud endised leegionärid. Pidu kestis varahommikuni. Olukorrast jõudis NKVD-d informeerida Artur Heinrich. Tekkinud tulevahetuses tapeti 14 inimest, kellest kaheksa olid naised. Põletati kõik talu hooned koos koduloomadega.

Pilt
....

Jutsutab Laine Vilipus.
Ülo Vilipuse lelletütar Laine Vilipus (sünd 1928) jutustas 2003:
Elasime Vatkus piiritustehase kõrval. Ülo on sündinud Vatkus. Ta kaotas varakult oma isa ja kasvas meie peres. Ülo on sündinud 5. juulil (mitte 8. juulil) 1926. Ta lõpetas Rakvere gümnaasiumi ja astus Tallinna Polütehnilisse Instituuti. Elas Niidi tänavas. Ta võeti Saksa lennuväe abiteenistusse, aga sai instituudis edasi käia. Viibis ainult korra nädalas loendusel. Merliga tutvus siis, kui venelased tagasi tulid. Tuli Tallinnast appi põllutööle. Merliga oli kihluspidu. Tahtis kangesti Valve sünnipäevale minna. Meie keelasime, et ajad on kahtlased, aga ikka läks. Tema põlenud laip toodi Rakvere haiglasse. Dr Espenberg oli meie tuttav. Rääkis, et teda kutsuti laipu üle vaatama. Ta rääkis, et ühel neist puudus kaks hammast. See oli Ülo. Ülol oli kaks hammast ära. Pärast küsisime arhiivist Ülo kohta. Vastati, et surm on Eestis registreerimata.
Ajalehest KesKus 7/2000:

Lahingute lõppemisega Sõrves 24.XI 1944 sai otsa sõjategevus Eestis ja 8. mail järgmisel aastal kirjutas Saksamaa ülemjuhatuse esindaja alla tingimusteta kapitulatsiooni aktile. Kodu­kohtadesse hakkas ilmuma Saksa poolel võidelnud mehi. Osa neist muutus mitmesugustel põhjustel metsavendadeks, osa püüdis kohaneda legaalse eluga. Kommunistide silmis moodustasid aga mõlemad ühtmoodi ohtliku elemendi ja neid asuti ühiskonnast süstemaatiliselt välja rookima. Kadrina kandis liikus mõlemat laadi mehi. Nad aitasid siinsetel kohalikel elanikel pisut põllutööd teha, uitasid ühest paigast teise, jäädes vahel mõnesse peresse lühemaks ajaks pidama või kogunesid kuhugi napsitama.

Nii juhtus ka 4. juunil 1945. a Männiku külas Johanirahva talus, kus õhtul taheti tähistada pere noorima tütre Valve Koitla 17. sünnipäeva, teistel andmetel aga kihluspidu, tõenäoliselt siiski mõlemat. Sündmustest olid kutsutud osa võtma lähimad naabrid ja paar noort sõjameest, aga sinna sattus ka mõningaid kutsumata külalisi, hiljutisi leegionäre, kes olid jäänud aeda puude ja põõsaste vilusse jalgu puhkama ja lasksid pudelil ringi käia. Õhtul, kui algas perekondlik pidu, paluti nemadki lauda, sest kaks neist olid aidanud eelmisel kuul Idal kartuleid panna. Keskmine õde Laine sünnipäevale ei jäänud, sest ta pidi järgmisel hommikul kell 9 asuma Tapa keskkoolis küpsuseksameid sooritama ning et varase tõusmise ja pika jalgsirännakuga – bussiliiklust tollal veel polnud – ennast mitte väga ära väsitada, otsustas ta juba õhtul Tapale minna ja öö sugulaste juures veeta. Pidulisi jäi seega majja 16: neli oma inimest ja 12 külalist. Ajalehe andmeil olid need (sulgudes on vanus ja hüüdnimi): Miina Verder (74), Ida Koitla (46), Miralda Koitla (21, Merli), Valve Koitla (17), Voldemar Kari (28, Volli), Aadu Turban, Ülo Filippus [VILIPUS - by Fucs] (19), Jaan Laidla, Juhan Tamjärv (Juku), Artur Treial (Ardi), Eduard Seli, Endel Piht, Helda Treial, Elfriede Randma, Ellen Tiikoja ning Elvi Metuusala Kikust. E. Ranniste räägib veel 17. isikust Kaupo Soovikust, kes olevat saanud haavata ja pääsenud põgenema, aga teised traagilise sündmuse teadjad pole keegi seda nime maininud.

Istumine väldanud varaste hommikutundideni. Selle aja jooksul jõudis keegi peost teate julgeolekule viia (E. Pihti arvates tegi seda „koputaja” Artur Heinrich, kes reetis 25.08. 1945 ka Vohnja Lehtsaares olnud punkri, kus Juhan Treial ja tema viis kaaslast une pealt tapeti) ja Johanirahva talu julgeolekumeestest ümber piirati. Kui soomepoiss A. Treial avas kella kahe paiku välisukse, kästi tal alla anda ja avati tuli. Seest vastati samaga. Piirajad süütasid maja leekkuulidega. Eluga pääsesid A. Treial, kes suitsu varjus jõudis rukkipõlluni ja selle kaudu metsa, ning haavatuna õues lebanud E. Piht, keda surnuks peeti ja kes koos kõrbenud laipadega autoga Rakveresse viidi. Ka vana perenaine oli Rakveres veel elus ja neid kuulati haigla koridoris üle. A. Treial võeti 1948. aastal Tapal kinni, ta sai kaheksa aastat ja suri 1963. aastal tuberkuloosi. E. Pihti puruks lastud jalg amputeeriti. Ta töötas elu lõpuni Tapal kingsepana. Laine Koitla abiellus Lainlaga ja elas Loksal. Seega kaotas Eesti sel ööl 14 inimest, 12 neist parimas abiellumiseas.
http://kultuur.elu.ee/ke527_Koitla.htm


Kapten Helmuth VILIPUS LKO III klass
....... Eesti riigilt pälvis Helmuth Vilipus Vabadussõjas osutatud teenete eest tasuta maa normaaltalu suuruses ning Vabadussõja mälestusmärgi. Tasuta maa suurusega 53,73 hektarit sai ta mais 1921 Virumaa Aaspere valla Vatku mõisast. Koht, millel asus mõisa peamaja koos kõrvalhoonetega, sai nimeks Vilmsnurme talu. Selle päris poeg Ülo, kellele see kinnistati 1936. aasta mais. Ülo Vilipus teenis Teise maailmasõja ajal vabatahtlikuna Saksa armees. Ta langes metsavennana juunis 1945 Undlavallas Virumaal.....
http://www.muinsuskaitse.ee/failid/408_ ... h_kava.pdf
Helmuth Vilipus.jpg
(LK.4)
https://www.digar.ee/arhiiv/et/download/191127

Kapten Helmuth Vilipuse hauasamba pidulik avamine.
https://www.youtube.com/watch?v=zqXRih9j2Rg
Kasutaja avatar
Uku
Liige
Postitusi: 169
Liitunud: 22 Apr, 2009 23:51
Asukoht: Rakvere
Kontakt:

M: Gerber MP600 Pro Scout + vutlar (tasuta saatmine)

Postitus Postitas Uku »

Külmavereliselt ja vapralt kaitseb eestlane oma kodumaad!
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 16 külalist