Nutt ja hala

Vaba foorum kus võib arutada mujale mittesobivatel teemadel.
Vasta
Kasutaja avatar
Svejk
Liige
Postitusi: 3758
Liitunud: 13 Jaan, 2010 18:32
Asukoht: Põllul
Kontakt:

Re: Nutt ja hala

Postitus Postitas Svejk »

Pole siit läbi käinud, aga jätkuks "kartelliteemale"

Vambola Paavo | Kütusemüüja võib udujuttu ajada:
https://www.ohtuleht.ee/1000787/vambola ... 5N6dM60fPY
Kummaline oli lugeda Circle K juhi Kai Realo juttu, kuidas jaemüüjad mängivad positsioone ümber. Ma ei tea, millisel planeedil elab Realo. Kui väikeettevõtluses kaob palju tegijaid ning ärid ja restoranid sulgevad uksi, siis kütuseäris on kõik tundmatu. Kui 9. märtsil enne piiride sulgemist Riias käisin, erinesid sealsed hinnad meie omadega võrreldes nagu öö ja päev. Igas tanklas vaatasid vastu erinevad numbrid. Ometi oli ka Lätis ostetud sisse kallis kütus. Õigemini oli see toodud samast Orleni tehasest.
P.S.
Isikilikult ei ühine EKRE vastase halaga, mis artiklis esineb.
"Vaated ja veendumused pärinevad tunnetemaailma sügavikest ja loogika on enamasti vaid kuuleka intellekti abivalmis instrument põhjendamiseks ja õigustamiseks"
"Maul halten und warten diner!" (lõuad pidada ja lõunat oodata!)
Runkel
Liige
Postitusi: 2816
Liitunud: 07 Sept, 2017 22:39
Kontakt:

Re: Nutt ja hala

Postitus Postitas Runkel »

Ehk on see kriitka hoopis nn ametnike partei ehk konkurentsiameti kraes?

Igatahes tasub hinnatundlik olla, mu arvates. Võtta sealt, kes pakub sent odavamat või kes dikteerib hinnalangusi. Vanast ajast on jäänud mulje, et Neste oli/on suunanäitaja, teised tulid "tiheda konkurentsi" tõttu järgi. Kas nüüd on selleks Olerex? Igatahes olen Nestega jätkanud, rafineerivad Soomes. Poolakate Leedu tehas on minu poolt pausil, enne taastagu meie rekameestele inimlik läbipääs läbi Poola, siis vaatame. Norrakad on kahjuks lännu. Selline maj.-poliitiline lähenemine.
AMvA
Liige
Postitusi: 3529
Liitunud: 09 Dets, 2018 20:26
Kontakt:

Re: Nutt ja hala

Postitus Postitas AMvA »

Svejk kirjutas:Pole siit läbi käinud, aga jätkuks "kartelliteemale"

Vambola Paavo | Kütusemüüja võib udujuttu ajada:
https://www.ohtuleht.ee/1000787/vambola ... 5N6dM60fPY
Kummaline oli lugeda Circle K juhi Kai Realo juttu, kuidas jaemüüjad mängivad positsioone ümber. Ma ei tea, millisel planeedil elab Realo. Kui väikeettevõtluses kaob palju tegijaid ning ärid ja restoranid sulgevad uksi, siis kütuseäris on kõik tundmatu. Kui 9. märtsil enne piiride sulgemist Riias käisin, erinesid sealsed hinnad meie omadega võrreldes nagu öö ja päev. Igas tanklas vaatasid vastu erinevad numbrid. Ometi oli ka Lätis ostetud sisse kallis kütus. Õigemini oli see toodud samast Orleni tehasest.
P.S.
Isikilikult ei ühine EKRE vastase halaga, mis artiklis esineb.
EKRE kohta ei tea, aga väide, et kaubikud ja bussid sõidavad ka bensiiniga ei kannata küll mingit kriitikat. Sõidavad küll, aga ainult vanasõidukite paraadil. No tegelikult on kogu jutt jama.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Nutt ja hala

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Bensumootoriga vähemalt sõiduautopõhised kaubikud on igal autofirmal täiesti olemas, aga neid 99% tarbijatest kindlasti ei osta - diisliga ostetakse.
Bensukaubikuid osteti siis, kui kehtisid Euro4 saastenormid ja autodele sai panna mingeid 10a tagasi loodud mootoreid väikse ümbertegemisega - ja selline auto oli diislist tunduvalt odavam (näiteks I põlve Peugeot Partner oli taoline). Täna enam sedasi ei saa (euro 6) ja bensukaubikud sõidavad enamasti juba gaasiga. Ja need moodsad turbobensukatega kaubikud pole enam nii soodsad kui vanasti.

Kuna aktsiisilangetus oli sihitud kommertstarbimisele, siis seal käib asi minuarust nii 99% diisliga. Ses mõttes õigesti tehtud.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Runkel
Liige
Postitusi: 2816
Liitunud: 07 Sept, 2017 22:39
Kontakt:

Re: Nutt ja hala

Postitus Postitas Runkel »

Baltikumi kõrgeimate kütusehindade taga on keskkonnanõuete täitmine:
Alexela juhatuse liikme Alan Vahti sõnul on üheks oluliseks komponendiks Eesti kütusehindade võrdluses teiste Balti riikidega see, et Läti ja Leedu ei ole teinud investeeringuid kasvuhoonegaaside vähendamise kohustuse täitmiseks ning kui Eesti seaduste kohaselt peaks kütusemüüjad direktiivi rikkumise eest maksma 10 miljonit eurot trahvi, siis Lätis-Leedus piirdub vastav trahvimäär mõne tuhande euroga.
Seetõttu on kütusemüüjad otsustanud lükata edasi investeeringuid kütusenõuete täitmisse ning läinud niinimetatud "suhkrutrahvi" teed ning hoiavad nii enda kulud kui tarbijatele hinnad madalal.
https://www.err.ee/1088839/baltikumi-ko ... e-taitmine

Keskkonnanõuetest loobumine saab kriisis laiapindset survet.

Kütuseaktsiiside langetus ja liikumispiirangud on põhjustanud maksude laekumise vähenemise 63% võrra:
Enim on aktsiisidest kahanenud kütuseaktsiisi tasumine, mis langes esimeses kvartalis 107 miljoni euro ehk 63 protsendi võrra. Deklareerimist mõjutasid aasta lõpus ostetud varud, mille eest tasuti aktsiis enne aastavahetust. Alates märtsis on seda mõjutanud ka viirusepuhangu tõttu kehtestatud liikumispiirangud.
Kärakaaktsiisi laekub ka vähem, kuid tarbimine karantiinis kasvab (nii välis- kui seespidiselt):
Alkoholiaktsiisi tasuti esimeses kvartalis 10,6 protsenti vähem kui mullu samal ajal, mis tulenes peamiselt madalamast aktsiisimäärast. Kasvanud on kõigi alkoholiliikide deklareeritud kogused, kõige rohkem aga kange alkoholi kogused, mida deklareeriti 42,4 protsenti enam kui mullu esimeses kvartalis.
https://www.err.ee/1088921/esimese-kvar ... -protsenti

Täpse sihtimise viljad? Riigilaen kompenseerib.
Dr.Sci
Liige
Postitusi: 3304
Liitunud: 30 Okt, 2015 11:59
Kontakt:

Re: Nutt ja hala

Postitus Postitas Dr.Sci »

Ei hakka pandeemia teemat risustama aga mulle meeldis see "eriolukord" küll rohkem kui "hädaolukord". Enne oli sõnastusest aru saada et toimub midagi tavapärasest erinevat- aga nüüd siis oleme termini kohaselt tõsiselt hädas... :? :( :cry:
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36428
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Nutt ja hala

Postitus Postitas Kriku »

Mikk Salu: Meis kõigis on peidus koonduslaagrivalvur.
Nüüd, kui eriolukorra lõpp on lähenemas, on vähemalt üks asi selgemaks saanud. Oleme väga kergesti nõus loobuma oma vabadustest ja õigustest.

Täpsemalt, oleme isegi valmis ise nõudma, et need vabadused meie käest ära võetaks, lukud kinni keerataks, võtmed katki murtaks ja tükid kaugele ära peidetaks. Poliitikud ja valitsus ei pidanud pingutama ega kedagi veenma. Selgub, et põhiseadusesse raiutud üllaid põhimõtteid – needsamad, mille eest kunagi lubati kartulikoori süüa ja vabadussõjas langeti – on väga lihtne pikalt saata. Vaja on ainult natuke hirmu, teadmatust ja ühist vaenlast.
jne. jne.

Ma vastaks, et paljudes meist - kahjuks mitte kõigis - on peidus hoopis halastajaõde.
Veiko Palm
Liige
Postitusi: 1016
Liitunud: 10 Okt, 2014 9:23
Kontakt:

Re: Nutt ja hala

Postitus Postitas Veiko Palm »

Dr.Sci kirjutas:Ei hakka pandeemia teemat risustama aga mulle meeldis see "eriolukord" küll rohkem kui "hädaolukord". Enne oli sõnastusest aru saada et toimub midagi tavapärasest erinevat- aga nüüd siis oleme termini kohaselt tõsiselt hädas...
Kui nüüd ikkagi päris täpne olla, siis eriolukord kuulutatakse välja hädaolukorra lahendamiseks https://www.riigiteataja.ee/akt/122052018006?leiaKehtiv (peatükk 4)
Elagu Ukraina
Liige
Postitusi: 268
Liitunud: 04 Apr, 2017 1:39
Kontakt:

Re: Nutt ja hala

Postitus Postitas Elagu Ukraina »

See on vist küll vaid Eestis nii, et eri olukorrast saab hädaolukord ja see on positiivne areng. Kui ei teaks, siis ei usuks. :D
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36428
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Nutt ja hala

Postitus Postitas Kriku »

Ragn Sellis väitel on selles konteineris ületäitumine 100 liitrit:
Pilt
https://lounapostimees.postimees.ee/698 ... 1577723337

Normaalne.
Walter2
Liige
Postitusi: 3979
Liitunud: 27 Okt, 2012 22:11
Asukoht: Phuket
Kontakt:

Re: Nutt ja hala

Postitus Postitas Walter2 »

Kui tahad et su konteiner ikka tühjendatakse ning ilma lisakuludeta, tuleb prügi lihtsalt kokku vajutada nii et kaas oleks kinni - praktiline elu õpetab. Tavaliselt õnnestub nii kolmandik mahtu juurde tekitada. Kui igav on, vaba aega ja raha laialt käes siis võib 3 euro pärast ka kohtusse minna - vaba maa..
Elu on liiga lühike et raisata seda lollide peale tõestamaks et nad on lollid /道德经 (Dàodéjīng)/
Parem olla tark ja rikas kui loll ja vaene...
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36428
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Nutt ja hala

Postitus Postitas Kriku »

See on kohaliku poliitiku valimiskampaania osa.
Kasutaja avatar
Troll
Liige
Postitusi: 3173
Liitunud: 08 Okt, 2004 16:59
Asukoht: Viljandi
Kontakt:

Re: Nutt ja hala

Postitus Postitas Troll »

Telia Eesti imeline internet: kuus korda aeglasem, aga see-eest poole kallim
EBANORMAALNE: Telia on aastatega Eesti inimesed ära harjutanud „aeglane, aga kallis“-pakkumistega ja Eesti inimesed arvavadki, et see on normaalne.
https://ekspress.delfi.ee/kuum/telia-ee ... d=89972551
Räme mädaplekk Eesti digiloo kuuerevääril eksisteerib „tänu“ turuliidri Telia tööle ja turgu reguleeriva Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) passiivsusele.

Tegu ei ole äsja tekkinud olukorraga. Euroopa Komisjon märkis juba kaks aastat tagasi tellitud uuringus, et Eesti puhul kehtib imelik anomaalia. Eestis on üks parimaid ja suurema katvusega kaabelvõrkusid – pole mingit tehnilist takistust ülikiire interneti (komisjon defineerib seda kui 100 Mbit/s ja enam) pakkumiseks – aga mingil põhjusel Eesti inimesed ja ettevõtted seda ei kasuta.

Ülikiire interneti kasutamisnäitajaga 11% oleme Euroopa viimaste seas. Mitu korda maas Lätist ja Leedust, Rootsist rääkimata, kus juba enamik inimesi ning firmasid istub ülikiire interneti otsas.

Vahepealse ajaga on vahe ainult kasvanud. Kusjuures Eesti riik on ise seadnud infoühiskonna eesmärgiks, et aastaks 2020 ehk tänavuseks kasutab Eestis ülikiiret internetti (100 Mbit/s ja enam) 60% majapidamistest. See eesmärk loomulikult ei täitu, isegi ligilähedaselt mitte.


Põhimõtteliselt müüakse Eestis rämpsu butiigi­hindadega.

Kui Eesti Ekspress küsib Telialt kommentaari kõrgete hindade kohta, tuleb vastuseks: „Euroopa Liidu poolt koostatud ülevaate kohaselt kuulub Eesti interneti jaepakettide hinnavõrdluses Euroopa soodsaimate riikide hulka, mis puudutab internetipakette kuni 100 Mbit/s. Selliseid pakette kasutab täna suurem osa Eesti kodusid.“

Häma ja keerutamine

Lähemal uurimisel tuleb Telia vastuse esimene pool tunnistada hämaks ja vastuse teine pool lihtsalt küünilisuseks.

Tõsi, Euroopa Komisjon on viidanud, et väiksematel kiirustel on Eesti internet Euroopas soodsamate seas – see on fakt, millele Telia osutab, ja sama lauset armastab korrata ka Tehnilise Järelevalve Amet. Kuna Euroopa Komisjon on teinud oma uuringu avalikuks, lisanud põhjaliku andmebaasi koos viidetega, on otsimise järel võimalik ka tuvastada, kust kohast tuleb väide „tavainternet Euroopa soodsaimate seas“.
Selgub, et Eesti puhul on komisjon võtnud arvestuse aluseks Narvas tegutseva internetipakkuja, osaühingu Fill hinnad. Palju õnne muidugi narvakatele, aga selge on see, et enamik Eesti inimesi ja ettevõtteid ei saa kasutada Narvas asuva osaühingu Fill teenuseid. Kui teha sama võrdlus läbi ja võtta aluseks Telia hinnad – nende võrgus on enamik eestlasi –, siis saame tulemuseks, et tavainternet (kiirus alla 100 mega) on Eestis lihtsalt kallis, aga kiire interneti puhul (üle 100 mega kiirused) lähevad Eesti hinnad juba lausa kosmosesse.

Need numbrid selgitavad ka ülaltoodud Telia Eesti vastuse teist poolt, küüniliselt kõlavat väidet, et enamik Eesti kodusid kasutab alla 100megase kiirusega internetti. Jah, kasutavad tõesti aeglasemat internetti, aga mitte sellepärast, et eelistaksid aeglast, vaid ikka sellepärast, et kiirem nett on Eestis lihtsalt ülikallis. Põhimõtteliselt müüakse Eestis rämpsu butiigihindadega. Ja kui pakutakse kiiremaid ühendusi, siis esitletakse seda kui midagi eksklusiivset, mille eest saab küsida hingehinda.

Naaberriikides on sellised kiirused muutunud normaalseks tavakasutaja tasemeks.

Eesti Ekspress tegi ka ise hinnavõrdluse Eesti ja meie Läänemere naabritega. Siin mõned näited.

Telia Eesti tüüppakkumine 50/50 mega kiiruste juures on 22 eurot kuus. Sellise kiirusega internet on Eesti kontekstis tavakasutajale juba üle keskmise tase. Lätis ja Leedus, kus samuti on Telia turuliider, Telia nii aeglast asja enam aga ei pakugi. Küll aga võid Lätis ja Leedus saada sealse Telia käest 300megase kiiruse 14–16 euroga kuus. Põhimõtteliselt kehtib Eesti kahjuks valem „kuus korda aeglasem, aga see eest poole kallim“.

Rootsis Telia alla 100megaseid kiirusi sisuliselt ei paku. Rootsis võid Telia käest osta aga ühegigase kiiruse 35 euroga kuus. Eestis küsib sama firma sama asja eest 99 eurot kuus. Ligi kolmekordne vahe.

Mõnevõrra komplitseeritum pilt on Helsingiga Soomes. Osas linnaosades pakub Telia seal 50/50 kiirust 4,99 eurot kuus (Tallinnas küsivad üle 20 euro), aga osas Helsingi linnaosades tulevad hinnad Eestile järele. Muuseas, kiire, üle 100megase interneti kasutamise poolest ongi Soome maas nii Lätist, Leedust kui Rootsist. Eesti-taoline häbiplekk Soome siiski pole.


Tavainternet (kiirus alla 100 mega) on Eestis lihtsalt kallis, aga kiire interneti puhul (üle 100 mega kiirused) lähevad Eesti hinnad juba lausa kosmosesse.
https://g.nh.ee/images/pix/1200x680/swU ... ?af=1&up=1

Jätame aga korraks Telia hinnad eri riikides. Võtame Poola. Seal on turuliidriks Orange Polska. Kõige aeglasem internetipakett, mida nad pakuvad, on kiirused 300/50. Eestis tähendaks see korralikku kiirust, Poolas aga on aeglaseim, mida müüa. Välja tuleb selle eest käia 13 eurot kuus. Näiteks 600/100 kiirusega pakett on Orange Polska poolt aga 15,5 eurot kuus.

Sadu eurosid tavakasutaja taskust

Vaatasime ka, mis hinnaga, kiirusega ja mis firma internetiteenust kasutavad Ekspressi töötajad. Kõige kiirem näide oli 100/100 ja Telia hinnaga 25 eurot kuus. Teisest otsast kurioosum, samuti Telia ja seejuures samuti Tallinnas kiirusega 10/1 (teokiirus) ja hind 21 eurot kuus. Enamiku kiirused jäid 20–50 mega vahele ja hind ülespoole kahtekümmend eurot. Neid arve vaadates tõuseb vererõhk. Võrreldes näiteks lätlaste-leedulastega on ka selle loo autor maksnud aastate jooksul mitusada eurot enam kui normaalsete telekomiturgudega riikides.

Mis on aga Eesti aeglase interneti ja kirvehindade põhjused? Süüdistavad näpud pöörduvad jälle Telia poole. Huvitavaks võrdluseks võib tuua Tele2. Tele2 on mobiilside pakkuja, kes koduinternetiga eriti ei tegele. Mõni aeg tagasi hakkasid aga ka nemad vaikselt selle valdkonna poole vaatama ja osas uuemates majades (reeglina seal, kus Tele2 tugijaamad katusel) internetti pakkuma. Vedasid oma kaableid ja tegid hinnapakkumisi.
Tele2 Eesti juht Chris Robbins räägib, et arvutasid igat moodi ja endalegi üllatuseks leidsid, et saavad pakkuda sama kiiruse puhul Teliast kaks korda odavamat hinda ja ikkagi kasumit teenida. Häda tuli hoopis teisest otsast. Kliendid ei uskunud odavamat hinda ja arvasid, et ju on pakkumise taga mingi konks. Tegelikult, kui võrrelda interneti hindu teistes riikides, on konks hoopiski Eesti tarbijate endi suus. Telia on aastatega Eesti inimesed ära harjutanud „aeglane, aga kallis“-pakkumistega ja Eesti inimesed arvavadki, et see on normaalne.

See pole süüdistus Eesti tarbijate ja firmade vastu. Kes see ikka käib Poola, Läti või Rootsi telekomifirmade kodulehtedel hinnakirju uurimas. Küll aga võib küsida, kas Eesti ametnikud pole teinud ülejala tööd. Pilk on suunatud Tehnilise Järelevalve Ameti, aga osalt ka majandusministeeriumi ning konkurentsiameti poole.

Tele2 arvab, et probleemi tuum on Telia hulgihindades. Tavalised internetikasutajad hulgituruga kokku ei puutu. See on aga vundament, millel tegelikult seisab internetiturg. Kui räägime hulgiturust, siis ei räägi me kaubamajades interneti ja digiTV pakkumisi tegevatest noormeestest ega sellest, mis hinnaga sa kodus neti kätte saad. Hulgituru puhul käib jutt kaablitest, kraavidest, torudest, mille sees kaablid jooksevad, ning nende otsas olevatest seadmetest.

Telia on riikliku monopoli õigusjärglane. Telia kontrollib suuremat osa üle Eesti laiali veetud kaablitest. Nii nagu ka teistes riikides, allub Telia seetõttu riikliku regulaatori (TTJA) järelevalvele. Mõte on selles, et Telia peab müüma ligipääsu oma kaablitele. See ongi hulgiturg. Hind peab olema mõistlik, et Telia selle pealt midagi teeniks, aga samas piisavalt madal, et teistel firmadel tasuks Telia käest „kaablikasutamise õiguse“ ostmine ära ja nad saaksid omakorda pakkuda nüüd juba tavatarbijatele koduinternetti, digitaalset televisiooni või mis iganes muid internetiteenuseid. (Sama loogika kehtib ka elektriturul, kus elektritootjaid on palju, aga elektriliinid on ühe firma käes, kes peab kõigile tagama võrdse ligipääsu.)

Eestis see turg aga ei toimi. Tele2 ütleb otse, et vaadates Telia küsitavaid „kaablikasutamise tasusid“, ei ole ostmine sugugi mõistlik.

Vastuseks Ekspressi päringule mainib ka Telia: „Teised teenuseosutajad kasutavad jaeteenuse pakkumisel valdavas osas sisendina mitte Telialt hangitud hulgiteenust, vaid enda poolt loodud alternatiivseid ressursse.“ Telia esitleb seda kui tõestust, et probleemi pole. Et teised veavad oma kaableid, selle asemel, et Telia pakutud kaableid osta, järelikult pole ka Telia hulgihindadega probleeme ja järelikult pole ka hulgihindadel ning tavatarbijateni jõudvatel jaehindadel seost!

TTJA sideosakonna juhataja ­Oliver Gailan vastab, et turuanalüüsi käigus on kontrollitud Telia lairiba juurdepääsu hulgihindasid ning leitud, et need vastavad teenusega seotud kuludele ja need on arvestatud praegu kehtiva hinnaarvestuse metoodika alusel. Tunduks nagu korras. Teisalt möönab Gailan, et kui teha arvutusi, siis Telia lairibale juurdepääsu hulgihindade alusel ei ole võimalik pakkuda Teliaga konkureerivaid jaeteenuseid erakliendile.

Järelikult ei ole korras. Kogu hulgituru reguleerimise mõte nii Eestis kui teistes riikides, kes sama teemaga silmitsi seisnud, on selles, et domineeriva firma (Eesti puhul Telia) kaablitele peab juurdepääs olema piisavalt madala hinnaga, et teised pakkujad saaksid seda osta, see tekitaks konkurentsi, tooks uusi tegijaid turule ja lõpuks tooks arved alla (või viiks kiiruse üles, sõltub kumba pidi vaadata) ka tavalistele internetikasutajatele.

Tele2 tellis Eesti hulgiturul valitsevast olukorrast parema ülevaate saamiseks eraldi uuringu konsultatsioonibüroolt Civitta. See analüüs on saadetud nii TTJA-le kui konkurentsiametile. Civitta leidis, et lairiba (kaablid) hulgiturul on hinnad (s.t Telia hinnad) ülikiire interneti puhul näiteks 40 korda kõrgemad kui Lätis. Leedu ja Soomega võrreldes aga 9 korda kõrgemad.

Uuring on muidugi palju pikem, seal leidub võrdlusi ka kaugemate riikidega ja terve Euroopaga, kõik on varustatud põhjalike arvutuste ja viidetega. Igaüks saab kontrollida, kas väited on õiged. Sest lihtne oleks ju vastu vaielda, et uuringu tellis Tele2 ehk konkurent ja kes see ikka konkurendi arvutusi usub.

Ekspress on uuringuga tutvunud, kõikide riikidega võrdlusi ei jõua kontrollida, aga lähiriikide puhul – ka Telia hulgimüügi hinnakirjad, kui põhjalikumalt otsida, on avalikult kättesaadavad – paistavad väited klappivat.

Enamgi veel, nii Tele2 kui Civitta viitavad kahtlusele, et Telia on ära kasutanud kõrgeid hulgihindu ja nende abil tegelenud röövelliku hinnastamisega ja kasutanud hinnakruvimise võtet. Nende tehniliste terminite lahtiseletamisel pole siinkohal mõtet, aga tasub märkida, et konkurentsireeglite alusel oleks tegu juba seaduserikkumisega. Mitmed telekomifirmad Euroopas on selliste meetodite kasutamise eest pidanud tasuma miljardieuroseid trahve. Telia Eesti esindaja Raigo Neudorf ütleb Eks­pressile, et need väited on alusetud.

Tele2 Eesti juht Chris Robbins räägib, et hetkel võtavad nad samm-sammult. Praegu suhtlevad TTJA-ga. Teemast on informeeritud Konkurentsiametit. Eks näeb, mismoodi asi laheneb, kui laheneb Eesti tasemel. „Aga oleme valmis võitluseks,“ ütleb Robbins. See tähendab, et kui vaja, ollakse valmis minema juba Euroopa Liidu tasandi regulaatori juurde, ja kui vaja, kas või kohtusse.

Mõni aeg tagasi elas sama teema läbi ka Leedu telekomituru regulaator. Civitta analüütikud ­Martti Rell ja Renar Uibooss räägivad, et Leedus kasutati hulgihindade arvutamisel samasugust „ajalooliste kulude metoodikat“ nagu Eestis ja tulemuseks olid teistele operaatoritele kasutamatud hinnad, mis ei lasknud konkurentsil õitseda. Siis aga otsustas Leedu regulaator meetodit täiendada, hulgihindade arvutused tulid hoopis madalamate numbritega, hinnad langesid ja lõpuks jõudis hinnalangus ka tavatarbijani. Midagi sellist tuleb teha ka Eestis.

Tõenäoliselt saab vastu vaielda, et sellised võrdlused pole asjakohased. Et turud on erinevad, et riigid on erinevad, et taustasüsteemid on erinevad, et Eesti on üks hõre ja vaene maa, kus asjad ongi aeglased ja kallid. Aga kuidas see ikkagi võimalik on? Leedu ja Läti, ka vaesed ja hõredad, aga võrreldes nendega toimetab Eesti internet „kuus korda aeglasem ja poole kallim“ maailmas. Või Rootsi? Miks Telia küsib Tallinnas kolm korda kõrgemat hinda kui Stockholmis?

Faktid on selged. Eesti internet on aeglane ja kallis. Telia domineerib Eesti turul. Telia pakutud hulgihinnad on kõrged. Väiksemad tegijad, nagu Elisa (pärast Starmani ostu), sõidavad hindadega kaasa, sest Telia on Eesti tarbijale „aeglane, aga kallis“-toote sisse söötnud. ­Uutel tulijatel pole võimalust. Konkurents on väike. Eesti inimene ja ettevõtja maksavad kõik kinni.
Omalt poolt. Ma ei kujutanud ette, et asi on NIIVÕRD kiivas! Telia DigiTV ja interneti hind on kogu aeg umbes samal tasemel olnud ja kiirused tasapisi tõusnud, aga et lähinaabrid on mõne aastaga nii palju võrke arendanud, kiirusi kasvatanud ja hinda alandanud - vaat see oli halb üllatus! Teliale ja TTJA-le tekib igal juhul palju küsimusi.
Hea võidab alati kurja - kes võidab, see ongi hea!
Kasutaja avatar
Manurhin
Liige
Postitusi: 5192
Liitunud: 09 Jaan, 2007 0:05
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Nutt ja hala

Postitus Postitas Manurhin »

Kriku kirjutas:Ragn Sellis väitel on selles konteineris ületäitumine 100 liitrit:
Huvitav, kui oleks konteineri alatäituvus 100 liitrit, kas siis tuleks arve samavõrra väiksem? Ise ma olen soovitanud mõnedele maal elavatele tuttavatele ja sugulastele, kel olmeprügi peaaegu ei tekigi (konteiner ka väikseim võimalik), prügikastile prill-laud peale installeerida :mrgreen:. Niikuinii tuleb sundprügiveo eest maksta, olgu siis konteiner täis või tühi, vähemalt pääseb peldiku tühjendamisest.
Kirves pole mänguasi, raiuge see omale pealuu sisse!
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Nutt ja hala

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Lähemal uurimisel tuleb Telia vastuse esimene pool tunnistada hämaks ja vastuse teine pool lihtsalt küünilisuseks.
Mul on Teliast selline näide. Minu maakodus, umbes 500 m Paldiski maanteest Kloogaranna kandis annab Telija 4G internetipulk mulle jõhkra allalaadimiskiiruse 20 kbit/sek, millega pole võimalik isegi postkasti normaalse ajakuluga minna. Samas teises maakodus, 1 km Peipsi järvest kesk karu mustikat (külas elab seal nii 5 inimest) jookseb vähemalt 3G ja 1Mbit/sek nagu nalja. Tekib tunne, et Telia paneb neid maste püsti juhuvaliku alusel (Kloogarannas elab aga sadu inimesi). Samas tuleb tunnistada, et kuna selle järveäärse masti kõrval on kohe ka Tele2 mast, siis antud mastide tandem on heaks orientiiriks navigeerimiseks - markeerivad õiget kohta kaldal, kuhu tulla :wall:

Kohalikele on lubadusi jagatud viimane 10 aastat ja seda oodatud lisamasti pole endiselt. Peale seda, kui Telija Eesti osast lasti lahti kogu eestikeelne juhtkond ja asendati see mingite rumeenia-bulgaaria internatsionaalse taustaga tegelastega, ei lubata kah enam midagi.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 17 külalist