Merevägi ja rannakaitse

Vasta
Kasutaja avatar
Tundmatu sõdur nr. 4
Liige
Postitusi: 10495
Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
Asukoht: Siilis

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Tundmatu sõdur nr. 4 »

Ott Laanemets kirjutas:..pole erilist vahet, kas keegi teeb lähedal pauku või sinna otsa traalib, raud hakkab lihtsalt osta saamas.
Nõus - aga samas ei tõesta ka miski (ammugi mitte HEREMi kolmesõnaline eitus :mrgreen: ) seda, et te ise tolle saksa paadi "tankid" oma hiljutise põmmutamisega seal NARVA lahes lekkima panite..
Ott Laanemets kirjutas:..jalaväesõduri killuvest ei kaitse ka sõjameest ammunoolte ega viikingimõõgaga raiumise eest...
Ammunoolte suhtes kahtlust ei ole - "viikingimõõgaga raiumise" osas aga enam kui kaheldav..
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Martin Herem
Liige
Postitusi: 2368
Liitunud: 10 Okt, 2014 7:51
Asukoht: Rahu ja Sõpruse Asulas :)
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Martin Herem »

Nõus - aga samas ei tõesta ka miski (ammugi mitte HEREMi kolmesõnaline eitus :mrgreen: ) seda, et te ise tolle saksa paadi "tankid" oma hiljutise põmmutamisega seal NARVA lahes lekkima panite..
:lol: Seda ma ütlesingi. Mitte miski ei tõesta, et MeV seda tegi. :lol:
Kasutaja avatar
Tundmatu sõdur nr. 4
Liige
Postitusi: 10495
Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
Asukoht: Siilis

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Tundmatu sõdur nr. 4 »

Hästi - täpsustame siis mõtteid.

Need meie mereväe igaaastased "merelõhkamised" ei evi minu arvates mingit praktilist seost meresõidu ohutuse tagamise kui sellisega - viimane kalapaat leidis meie vetes miini vist veel Stalini ajal (igal juhul kõvasti üle poole sajandi tagasi). Elik kõik see, mis meie vetesse kahe ilmasõja ajal plussmiinus sada aastat tagasi veesati, on ammu ära roostetand // ei vääri kulutusi selle merepõhjast vällakoukimiseks.

Ainus rational behind neil "merelõhkamistel" meie MeV enda praktiline treeninguvajadus ongi.
Elik siis pooljuhuslikult meile tekkind otsitud nišivõimekus vajab otsitud põhjust regulaarseks praktiliseks treeninguks - peale mida raporteeritakse järjekordsest suurest võidust meie (justkui) pidevalt miiniohustet meresõidu ohutuse tagamisel.

Nüüd NARVA lahes lekkima hakanud paadist.
HEREM väidab, et miski ei tõesta MeV lõhketööde seost lekkimahakanud kütusega. TV uudistes esinenud spetsialist arvas teisiti ning ka mulle tundub see pigem tõene - ajaline kokkusattumus lõhkamistel ja kütuse lekkimahakkamisel peksab liiga räigelt silma. Elik siis mitte miski ei tõesta, et MeV NARVA lahes läbiviidud miini- ja/või misiganes lõhkamised ei ole vahetus seoses ammuuppund vraki // vrakkide kütusemahutite lekkimahakkamisega sealsamas.
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Martin Herem
Liige
Postitusi: 2368
Liitunud: 10 Okt, 2014 7:51
Asukoht: Rahu ja Sõpruse Asulas :)
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Martin Herem »

Ainus rational behind neil "merelõhkamistel" meie MeV enda praktiline treeninguvajadus ongi.
Elik siis pooljuhuslikult meile tekkind otsitud nišivõimekus vajab otsitud põhjust regulaarseks praktiliseks treeninguks - peale mida raporteeritakse järjekordsest suurest võidust meie (justkui) pidevalt miiniohustet meresõidu ohutuse tagamisel.
Kuidas sobiks: Laevateede puhastamine eesmärgiga lihtsustada kriisiolukorras "uute objektide" leidmist.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Kapten Trumm »

WWI/II aegsed meremiinid lebavad enamasti põhjamudas, olles kaotanud oma lõhkemisomadused. Seepärast neid leitakse juhuslikult harva. Tavaliselt nii, et traalipüügil põhja lähedal satub selline võrku. Ankrumiin on positiivse ujuvusega, põhjas lebavad nad seepärast, et korpus on läbi roostetanud ja vett täis, seepärast vajuvad põhja. Miinirelvastuse enamuse moodustavad aga ankrumiinid, mille leidmist põhjas lebavate miinide koristamine kuigivõrd ei lihtsusta. Pigem on sellel treeniv efekt - kui leitakse üles muda sisse vajunud uppunud miin, leitakse üles ka ankruketi otsas veepinna lähedal tolgendav.

Tõsi on, et VF mereväe relvastuses on ka põhjamiine. Mitte koguses nagu tavalisi ankrumiine, aga siiski.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Martin Herem
Liige
Postitusi: 2368
Liitunud: 10 Okt, 2014 7:51
Asukoht: Rahu ja Sõpruse Asulas :)
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Martin Herem »

MeV info
MeV lõhkas miine 0,8 miili reostuse allikast. Reeglite järgi võiks inimene lõhkamise ajal nii kaugel vees olla.
Merealustest "torudest" on lubatud õhkida ka 0,5 miili kaugusel.
Kas see leke on põhjustatud MeV või mitte, seda ei tea täna keegi. Kindlalt ei saa tõesti kumbagi väita. "Lahtine text" Reporteris ütles, et VÕIS olla põhjustatud.
Nii et keegi ei saa punkti reostuse allika määramise eest.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Vanadele roostes asjadele polegi alati vaja tapvat survet osutada, piisab väiksest vibratsioonistki, et kuskilt rooste ära pudeneb ja midagi välja pääseb.
Ja MeV ei saa ka iga vraki lekkimise pärast vastutada ja seepärast hakata vanu miine kuskile eemale tirima, ohutus ennekõige ja neid lekkivaid vrakke on olnud varem ja tuleb ka tulevikus, mis iganes põhjusel nad lekivad. Kõikide vrakkide asukoht pole teadagi, neid WWII ajal kadunud aluseid leitakse senini.

WWII ajal olevat paremad allveelaevakomandörid omanud lausa kaarti, kus kirjas kõik uppunud vrakid. Jälitav pealveelaev tuli meelitada sellise juurde, lasta isu tekitamiseks törts õli vette ja minna siis vaikselt eemale. Veepeal vaadatakse, ahhaa - lekib juba, anname veel raisale! Loobitakse süvaveepommid vette ja veepeale tuleb hulgi kõikvõimalikku laevakraami ja õli. Võit, hurraa! Selline laibarüüstamine.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Leo
Liige
Postitusi: 3303
Liitunud: 27 Dets, 2006 20:35
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Leo »

Millal tekkib olukord, et Merevägi peab paluma ühel laeval midagi vette või põhja visata, et teine saaks seda taga otsida? Soome Merevägi traalis miine 1944-48 u 2000 inimese ja 200 paadiga ning 28 inimest sai surma.
Ott Laanemets
Liige
Postitusi: 243
Liitunud: 16 Mär, 2019 11:39
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Ott Laanemets »

Sellist olukorda pärismiinidega on raske ette näha, sest neid on Läänemerre üsna palju veesatud. Mingil ajal peaks ajaloolised lõhkekehad merepõhjas mädanema hakkama, aga seda pole veel juhtunud. Endiselt leitakse üsna terveid I MS aegseid miine, terveid se’s mõttes, et ujuk on küll auklikuks lastud ja miin merepõhjas, aga miini kere ei ole roostest läbi söödud ja lõhkekeha annab korraliku detonatsiooni.

Ise veestatakse õppemiine, et harjutada natuke rohkem kontrollitud tingimustes. Vt: https://forte.delfi.ee/news/militaaria/ ... d=76468395
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Kapten Trumm »

70-100 aastat vees ligunenud trotüül, vähe roostes malmi ümber, kus sütikud on roostetanud olematuks, naljalt pauku ei tee.
Pauku teeb ainul teise lõhkeaine abiga ja ka siis ei pruugi kogu lõhkeaine miinis üldse lõhkeda, vaid lendab lihtsalt kildudena laiali.
Ohtlikum on lugu siis (ja taolisi asju peale sõda ka juhtus), kui sütikud on veel olemas. Ja eriti kui veel hõljusid oma ankrute otsas.
Siis võis nt kalalaev traaliga sellise pardale tõmmata.

Täna üldiselt need meremutta vajunud miinid laevaliiklust ei ohusta, lihtsalt need võivad aeg-ajalt tormiga kaldale jõuda.
Oht on jah pigem selles, et taolises metalli täis merepõhjas on lihtne peita igasugu vidinaid, mida samuti idanaabri laevastikus leidub.

Soome (ja Saksa) mereväe sõja võitjate peale sunnitud miinipuhastusega tänast kindlasti võrrelda ei saa - toona oli õhkulendamine igati tõenäoline, sest miinid hõljusid kenasti paar meetrit veepinnast allpool ja olid lahingukorras.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Viiskümmend
Liige
Postitusi: 2083
Liitunud: 04 Aug, 2010 12:33
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Viiskümmend »

Kas seda NLiidu pärandusena saadud Arnold Veimerit ka mereväele pakuti enne, kui Rootsi merevägi selle ära ostis ning kas sellest oleks mingit abi olnud?
Leo
Liige
Postitusi: 3303
Liitunud: 27 Dets, 2006 20:35
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Leo »

Soomlased olevat märgatava osa miine "hävitanud" ka niimoodi, et lasti 20 mm kahurist vms sobivast torust ohutust kaugusest miin puruks, kas siis lendas õhku või uppus ära, sest see oli suhteliselt ohutu. Surmajuhtumeid tekkis siis, kui mindi väikese paadiga kahekesi miini juurde sütikuid välja keerama, see oli nii ohtlik töö, et sinna saadeti eelistatult vabatahtlikke vanemaid mehi, kelle lapsed suured või nooremaid, kellel peret veel ei olnud, et ei tekiks alaealisi orbusid, teadis rääkida Mereväe demineerimisel osalenud veteran, kes kuulus sinna teise kategooriasse.
URR
Liige
Postitusi: 703
Liitunud: 13 Sept, 2006 10:07
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas URR »

Rahuaegset miinitõrjet tehakse mitmel põhjusel.
1. Väljaõpe. Seda on niikuinii vaja teha, miks mitte siis juba "päris" asja peal. Ja pauku teha meeldib ju kõigile.
2. Ohutus. Meresõitu maailmasõja aegsed miinid tõesti ei ohusta, aga kui nad võrku või ankru taha või sadamaehitusele, toru või kaabli panekule ette jäävad, on ebameeldiv küll. Mehaanilise ja keemilise sütikuga ankrumiinid võivad ka aktiveeruda, kui neile õnnetult otsa sattuda, isegi kui miin ise on uppunud. Kui suur see oht on, ei saa keegi kindlalt öelda. Lõhkeaine ise on sageli väga heas seisus. Igaüks võib vaadata miinitõrjeoperatsioonidel tehtud videoid ja fotosid - miinihävituslaeng üksi ei teeks pooltki sellist pauku. Tähelepanelik vaatleja võib vahel ka kahte plahvatust märgata: miinihävituslaengu väiksem plahvatus käib enne ja hetke pärast tuleb suurem miini plahvatus.
3. Laevateede kontroll (route survey). Sõja ajal pannakse laevad miiniohtlikes vetes mööda Q-Route sõitma. Need tuleb rahu ajal ette valmistada. See on väga ressursimahukas ja pidev töö. Ideaalne Q-Route läheb sirgelt läbi sügava vee ja sileda liivapõhja kohal. Päris maailmas alati nii ei saa. Sellegipoolest tuleb merepõhja tunda, et parim võimalik tee paika panna. Ja siis tuleb seda laevateed üksikasjalikult tundma õppida: sõjaaegne miinitõrjeoperatsioon käib märksa kiiremini ja on tõhusam, kui kõik kivid Q-Route'il on teada ja järsku on üks juurde tekkinud. Samuti tuleks sealt kõik olemas olevad miinid ära koristada, muuhulgas selle pärast, et need "sümpaatiast" koos uute miinidega ei plahvataks ja suuremat kahju ei tekitaks.
Kust Kapten Trumm selle võttis, et ankrumiine kasutatakse rohkem kui põhjamiine, ei tea. Minu info on vastupidine. Sellepärats need miinijahtijad kasutusele võetigi, et traalerid olid põhjamiinide vastu ebatõhusad.
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)
URR
Liige
Postitusi: 703
Liitunud: 13 Sept, 2006 10:07
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas URR »

Ankrumiini kahuri või püssiga lastes võib juhtuda, et ta ei plahvata, august jookseb vesi sisse, aga miin säilitab positiivse ujuvuse ja jääb veepinna all triivima. Selline miin on täiesti avastamatu ja tõrjumatu. Sütikute maha keermine või miinile lõhkelaengu paigaldamine on tuukrile ohtlikum, aga teistele meresõitjatele ohutum.
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)
URR
Liige
Postitusi: 703
Liitunud: 13 Sept, 2006 10:07
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas URR »

Viiskümmend kirjutas:Kas seda NLiidu pärandusena saadud Arnold Veimerit ka mereväele pakuti enne, kui Rootsi merevägi selle ära ostis ning kas sellest oleks mingit abi olnud?
Ei tea, et oleks pakutud ja ei kujuta ette, mida oleks 1990ndate merevägi okeanograafialaevaga teinud. Sellest oleks saanud teha staabi(- ja toetuslaeva), aga selles ajas oleks see tähendanud 10 või rohkemagi aasta ette nägemise võimet.
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 15 külalist