Kas N Liidus oli ka midagi head?

Vaba foorum kus võib arutada mujale mittesobivatel teemadel.
Vasta
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40172
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Majanduslikult pole kommunismi allajäämine kapitalismiga vist eriline vaidluse objekt?
Kuid oleks ka ignorantne väita, et elu NSVL-s peale WWII paremaks ei muutunud.
Mitte taolise tempoga nagu nt Saksamaal (aga muid taolisel tasemel sõjas laastatud lääneriike polnudki), aga tasapisi siiski.
Bürokraatide poolt ressursi jaotamise üle otsustamine ei saagi efektiivne olla, tasub ka täna seda tarkust silmas pidada.

Mis seda Tsaari-Venemaad puudutas, siis üks läbimurre siiski oli (ilmselt siis teise läbikukkumise hinnaga). Industrialiseerimine õnnestus seal paremini, kuid see toimus põllumajanduse läbikõrvetamise hinnaga (või koos sellega). Tsaari-Venemaa oli 1917 seisuga siiski veel agraarmaa ja polnud kaugeltki võrreldav Saksamaa või USA-ga, 1940ndate NSVL kandis selle võrdluse juba välja.
Viimati muutis Kapten Trumm, 02 Juun, 2020 12:58, muudetud 1 kord kokku.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
andrus
Liige
Postitusi: 4353
Liitunud: 02 Juul, 2004 11:39
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas andrus »

Kapten Trumm kirjutas:Suure vaesuse ja nälja tingimustes vaevalt NSVL rahva-arv oleks kasvanud sõja lõpust alates kahekordseks.
Veits võiks kriitilist mõtlemist ka olla.
No mõtleme siis kriitiliselt. https://en.wikipedia.org/wiki/Fertility ... emography)
Factors generally associated with increased fertility include the intention to have children, very high gender equality, religiosity, inter-generational transmission of values, marriage and war, maternal and social support, rural residence, pro family government programs, low IQ. and increased agriculture.
Factors generally associated with decreased fertility include rising income, value and attitude changes, education, female labor participation, population control, age, contraception, partner reluctance to having children, less affordable housing markets, very low level of gender equality, infertility, pollution, and obesity,
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 9131
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Kilo Tango »

Kapten Trumm kirjutas:...
Kuid oleks ka ignorantne väita, et elu NSVL-s peale WWII paremaks ei muutunud.
Seda ei väidagi keegi. Kõnealune TIK-i video väidab tegelikult seda, et olemasolevate andmete põhjal ei saa väita, et NSVL oleks kunagi suutnud taastada sõjaeelse elatustaseme. Samamoodi kui ei saa väita, et seda ei juhtunud, kuna statistika on lihtsalt niivõrd ebausaldusväärne. Rahvasuust pärit tõendid näitavad, et elu siiski ilmselt paranes, aga statistikat selle tõestamiseks kasutada ei saa. Seda osalt topeltaruandluse tõttu, osalt selle tõttu, et rahvasuu ei tea midagi sellest, mis toimus Tambovi taga külades.
... Tsaari-Venemaa oli 1917 seisuga siiski veel agraarmaa ja polnud kaugeltki võrreldav Saksamaa või USA-ga,..
See on väga suur üldistus, mida armastasid levitada kommunistid. Kehtib küll Venemaa kohta tervikuna, kuid ei maksa ära unustada Venemaa tohutut suurust. Teatud piirkonnad Tsaari-Venemaal (Baltikum, Lääne-Venemaa, Ukraina) olid tegelikult päris hästi arenenud. Ei maksa unustada, et Tsaari-Venemaa oli 1.Maailmasõjas tehniliselt täiesti võimeline sõdima Austria-Ungari ja Saksamaaga. See poleks olnud võimalik, kui nad oleksid olnud niisugune "agraarmaa", nagu meile kunagi koolis üritati selgeks teha. Tsaari-Venemaa üsna viisaka insenerihariduse pealt viidi sisuliselt läbi kogu Stalini industrialiseerimine.
Kasutaja avatar
Health
Liige
Postitusi: 863
Liitunud: 25 Aug, 2019 14:13
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Health »

Kapten Trumm kirjutas:Bürokraatide poolt ressursi jaotamise üle otsustamine ei saagi efektiivne olla, tasub ka täna seda tarkust silmas pidada.
Tegelikult ei ole bürokraatidel endal viga midagi. Tuleb ainult veenduda, et nad ei hakka puhtalt plaanimajandamisega posima ning et bürokraatideks saajad on ikka mõnevõrra teravamad pliiatsid, mitte lihtsalt mingid jalakõlgutajad. Selline mudel on ennast Aasia arenenud riikides ennast väga hästi tõestanud, bürokraatide näpujäljed ning mõju majanduse kiirele kasvule on nähtavad Singapurist Jaapanini. Muidugi mudelid erinevad tulenevalt kohalikest omapäradest, aga riigi sekkumine oli kõikides.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40172
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Seda ei väidagi keegi. Kõnealune TIK-i video väidab tegelikult seda, et olemasolevate andmete põhjal ei saa väita, et NSVL oleks kunagi suutnud taastada sõjaeelse elatustaseme. Samamoodi kui ei saa väita, et seda ei juhtunud, kuna statistika on lihtsalt niivõrd ebausaldusväärne. Rahvasuust pärit tõendid näitavad, et elu siiski ilmselt paranes, aga statistikat selle tõestamiseks kasutada ei saa. Seda osalt topeltaruandluse tõttu, osalt selle tõttu, et rahvasuu ei tea midagi sellest, mis toimus Tambovi taga külades.
Siin ei olegi midagi keerulist.
Tuleb vaadata näiteks olulisi, elujärge näitavaid toodangu artikleid, kui SKP graafikud ei rahulda.
Või tekib nüüd vaidlus, et NSVL tootis 1985 rohkem sõiduautosid ja külmkappe ja ehitas kortereid oma alamatele kui 1945 või leiame ka siin endale lihtsa pääsetee "aga see statistika on ju võltsitud"? Kuna venelaste kehvavõitu toodangut eriti palju eksporti müüa ei õnnestunud (ja välismaalased kortereid osta ei saanud), siis pidi selle ju kodumaal maha müüma, st kellelgi pidi olema raha ka selle ära ostmiseks. Ma lihtsalt arvan, et sõiduauto ostmiseks 7000 rubla kokku kraapida alla 200 rublase palgaga polnudki niisama lihtne.

See pääsetee "aga siis võltsiti statistikat" on täpselt sama propagandistlik ja lihtsustatud kui see, et USAs söödi neegreid. Statistikat loomulikult sätiti endale paremaks (ja toodeti nii, et parem paistab), aga elujärg paranes ka NSVL-s, aeglaselt ja visalt, aga siiski.

Kui keegi oma YouTube blogis nüüd väidab tõsimeeli, et NSVL ei saanudki majanduslikult WWII järel jalule, soovitaks küsida, mis aineid autor ka tarvitab?

Teine lihtsustatud arusaam on - see NSVL elas nafta arvel. Kas oleks ka mõningad arvud, palju NSVL SKP-st see nafta ikkagi andis? Kas NSVL kliimaatilistes tingimustes hüppas nafta ise Rotterdamis tankerisse ja raha taskusse või nõudis see ikka tervet majandusharu, et see kuskilt Tjumeni karumustikast kätte saada kujul, et seda müüa kannatab?
Viimati muutis Kapten Trumm, 02 Juun, 2020 13:28, muudetud 1 kord kokku.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 9131
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Kilo Tango »

Kapten Trumm kirjutas:...
Või tekib nüüd vaidlus, et NSVL tootis 1985 rohkem sõiduautosid ja külmkappe ja ehitas kortereid oma alamatele kui 1945 või leiame ka siin endale lihtsa pääsetee "aga see statistika on ju võltsitud"? ...
Funktsionaalse lugemisoskuse probleem? Jutt on sõjaEELSE ajaga võrdlusest. Või sinu arvates oli viimane rahuaasta 1945? Ja see "aga see statistika on ju võltsitud" - vaata see video läbi enne, kui hakkad sellega vaidlema. Väide on seal, et statistikat mitte ainult ei võltsitud (see on tõestatud), vaid see oli vigane juba sündides kohati totakate arvestusprintsiipide tõttu.
anecdotal evidence is not an evidence
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40172
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Ma siiski väidan, et kallite püsikaupade puhul nagu autod, kallid kodumasinad ja eluasemed elas keskmine NSVL elanik 1985 kindlalt paremini kui suvalisel ajahetkel varasemas NSVL ajaloos (al 1917). Nii absoluutselt kui suhteliselt (elaniku kohta). Ja ilmselt ka sõi-jõi paremini.

Statistika oligi totter - näiteks terasest toodete puhul läks statistikasse arvesse nende kaal. Tulemuseks oli see, et venelased tegid paksema seinaga torusid kui läänes, sest maksis kaal, mitte pikkus.
Viimati muutis Kapten Trumm, 02 Juun, 2020 13:31, muudetud 1 kord kokku.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Lemet
Liige
Postitusi: 19937
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Lemet »


... Tsaari-Venemaa oli 1917 seisuga siiski veel agraarmaa ja polnud kaugeltki võrreldav Saksamaa või USA-ga,..
Nõuka ajal tavatseti võrrelda mitte 1917 aastaga, vaid 1913ndaga. Seda ilmselt sellepärast, et tegu oli rahuaja viimase aastaga, mille kohta oli statistikas täielik ülevaade
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40172
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Rääkides näljast, leidsin sellise huvitava tabeli (põllumajanduslik tootmine Eestis).
https://www.postimees.ee/1708959/ensv-m ... s-sealihal

Teatud arengud on näha isegi õndsa Pätsu ajaga võrreldes. Tõsi, tükati on näha ka teatud ekstensiivseid arenguid.
Toodangu osas mingit allakäiku võrreldes vana hea ajaga küll ei paista (erandi moodustab sõjaaeg ja kolhoosieksperimendid).
Küll võiks öelda, et küllap see areng läänes (aga ka Soomes) oli palju suurem. Sest tehnoloogia arenes.
Tsaariaja (aga ka Pätsu aja) probleem oli killustatus ja väiksus, näiteks traktoreid või kombaine ei suudetud osta, kui sul oli mingi asundustalu 10 hektarit, pidid kahe hobusega leppima. Traktorit aga polnud mõtet 10 hektari peale osta. NSVL aja probleem on kaos, küüditamine ja elukorralduse muutus maal, millest saadi üle seal kuskil 60ndatel alles.
Viimati muutis Kapten Trumm, 02 Juun, 2020 13:48, muudetud 1 kord kokku.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 9131
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Kilo Tango »

Hoopis Odral seisis. Õlle tootmine kasvas kõige reipamalt. Mis sa ikka seukse totra režiimi raames muud teed, kui lakud õlut.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36579
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Kriku »

3 teemast hälbivat postitust eemaldatud.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40172
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Hoopis Odral seisis. Õlle tootmine kasvas kõige reipamalt. Mis sa ikka seukse totra režiimi raames muud teed, kui lakud õlut.
Ka nii võib öelda.
Aga ka nii, et inimestel oli raha, et seda õlut osta (keegi pidi selle toodangu ju ära ostma ja kampaaniaid õlle kraavi kallamisest ei mäletata) ja pidi olema aega, et seda limpsida. 1950 see polnud võimalik, sest sa poleks suutnud oma maalappi harida, see aga tähendas automaatselt nälga. 1985 oli võimalik kolhoosi palgaga ja kolhoosi korteris juba ära elada.

Tegelikult muidugi on odra (eelis)kasvatus tingitud hoopis loomakasvatuse eelisarendamisest (eriti sealiha), kuna põllud on siin kehvakesed ja inimtoiduline kraam kasvab visalt. Oder on ju jõusööda tootmiseks vajalik ja seda söödeti piimalehmadele ja pekisigadele.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 9131
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Kilo Tango »

Kapten Trumm kirjutas:...
Aga ka nii, et inimestel oli raha, et seda õlut osta (keegi pidi selle toodangu ju ära ostma ja kampaaniaid õlle kraavi kallamisest ei mäletata) ja pidi olema aega, et seda limpsida. ....
Tegelikult muidugi on odra (eelis)kasvatus tingitud hoopis loomakasvatuse eelisarendamisest (eriti sealiha), ....
1. Seegi oli viidatud video üks mõtteid - inimestel oli raha rohkem, kui sellele mõistlikku rakendust leidus, kuna sellises väärastunud majanduskeskkonnas oli defitsiit vältimatu.
2. Ei ole tingitud loomakasvatusest. Sa ei vaata neid numbreid, millele sa ise viitad. Samas tabelis on ka toodetud õlle kogus, mis kasvas 1980 aastaks ca. 8 KORDA võrreldes EW ajaga.
oliver
Liige
Postitusi: 2100
Liitunud: 01 Dets, 2004 17:53
Asukoht: Saarel
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas oliver »

Õlut EW ajal tootsid vast maainimesed ikka ise ja kuhugi statistikasse see kirja ei läinud?
bodom
Liige
Postitusi: 216
Liitunud: 01 Jaan, 2012 23:54
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas bodom »

Kapten Trumm kirjutas:Rääkides näljast, leidsin sellise huvitava tabeli (põllumajanduslik tootmine Eestis).
https://www.postimees.ee/1708959/ensv-m ... s-sealihal....

Ma millegipärast ei usu kohe mitte seda 1980.a ölletoodangu numbrit. Mäletamistmööda oli ölu tollel ajal suht defitsiit.
Kuni 1979. a. elasin saares ühes suuremas alevikus, kus oli suht suur toidupood. Öllepäevad olid vist teisipäev ja reede kui seda poodi müügile toodi ja nagu see letti ilmus nii kohe ka pood kuivaks osteti. 79. aasta sügisel tulin Tallinna õppima, elasin Akadeemia tee 5. ühikas. Tallinnas ei olnud ka nii ,et astud poodi sisse ja muudkui valid ja ostad meelepärast ölut. Samas, kui ületee Akadeemia tee poodi saabus ölu müüki oli info ühikas kohe ringi liikumas. :D

Ilmselt see ölletoodangu number on tuletatud järgnevast:
Tegelikult muidugi on odra (eelis)kasvatus tingitud hoopis loomakasvatuse eelisarendamisest (eriti sealiha), kuna põllud on siin kehvakesed ja inimtoiduline kraam kasvab visalt. Oder on ju jõusööda tootmiseks vajalik ja seda söödeti piimalehmadele ja pekisigadele.
või on õlletoodangu hulka lisatud kali ning teised karastusjoogid.
2000. aastal müüdi ölu 24h praktiliselt iga nurga peal, samas toodangu suuruste vahe 1980.aastaga ei ole suur, mingi ümmargused 60 tuhat hektoliitrit. Tegelikult tulid juurde igasugused "longerod" ja muud sarnased joogid.

Singer Vinger-il on laul ka "Kasevete aeg"
...juuksed kisub halliks
kestev öllelein.....

Ma lihtsalt öllesöber, pruulin ise ja mekutan teiste pruulmeistrite toodangut. :D
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Amazon [Bot], Castellum ja 8 külalist