Relvaseadus

[Kriku]

Ma arvan, et tema avalduse analüüsimisel puudub mõte. Ta vist kasutas lihtsalt sõnu, mille tähendust ta ei tea.

[LoneRider]

Ma siiamaani ei suuda ära imestada, et vana Helme sellise mõtte välja käis.

Esiteks - ma arvasin temast paremini.

Teiseks - mul tekib küsimus, et kas ta ikka teab poolautomaatrelva definitsiooni.

Kolmandaks - selliste plaanide juures tuleks esmalt selgitada, mis eesmärki täpsemalt teeniks poolautomaatrelvade keelamine tsiviilkasutuses. Kas mõni õnnetus või massimõrv jääks seetõttu toimumata? Ja kui näiteks nii arvatakse, siis mille alusel? Mõni teadustöö näiteks? Aga ei ole ju...lihtsalt keegi arvab, keegi kes isegi pole oma elukutse ja kogemuse põhjal relvadega seotud.

[Madis22]

...aga mina tõmbaks ikka piiri tahtliku kuriteo taha relvaga.

Mina oleks sellega ettevaatlik.

Terry Prachetti "Öövahtkonnast" Eestikeelset tõlget ei ole käepärast. Mõte aga jääb:
Confiscate all weapons, and crime would go down. It made sense. It would have worked, too, if only there had been enough coppers -- say, three per citizen.
Amazingly, quite a few weapons were handed in. The flaw, though, was one that had somehow managed to escape Swing, and it was this: criminals don't obey the law. It's more or less a requirement for the job. They had no particular interest in making the streets safer for anyone except themselves. And they couldn't believe what was happening. It was like Hogswatch every day.
Some citizens took the not-unreasonable view that something had gone a bit askew if only naughty people were carrying arms. And they got arrested in large numbers.

Võib juhtuda et seaduste ebamõistlikult karmimaks pööramise käigus võid sa ise ka sattuda tahtliku relvaga seotud kuritegu toime panema lihtsalt selle pärast, et see on tegelikult ka mõistlik. Ja kuigi ehk hiljem seaduse totrust taibatakse ja muudetakse see tagasi leebemaks - tegu on tehtud.

[Kriku]

Ma räägin meie õigusest sellisena nagu see praegu on, mitte hüpoteetilistest võimalusest. Oleksoloogia vaimus võiks vastu väita, et kui seadusi ebamõistlikult karmistatakse, keelatakse selle käigus isiklikud relvad nagunii ära.

Kehtiva õiguse puhul on mul isiklikult raske ette kujutada tahtlikku tuli- või ka külmrelvaga toime pandud kuritegu, mille puhul ma peaksin õigeks kurjategijale kunagi tulevikus relvaluba (tagasi) anda.

[2korda2]

Kehtiva õiguse puhul on mul isiklikult raske ette kujutada tahtlikku tuli- või ka külmrelvaga toime pandud kuritegu, mille puhul ma peaksin õigeks kurjategijale kunagi tulevikus relvaluba (tagasi) anda.

Mina suudan konstrueerida ühe tõenäolise stsenaariumi: enesekaitsel relva kasutamisega lähed üle piiri (kus piir pannakse ju paika hilisema detailse analüüsi käigus, mitte sinu esmareaktsiooni põhjal ohuolukorras). Tahtluse tõendamine on küll üpris keeruline.

[Madis22]

Ma räägin meie õigusest sellisena nagu see praegu on, mitte hüpoteetilistest võimalusest. Oleksoloogia vaimus võiks vastu väita, et kui seadusi ebamõistlikult karmistatakse, keelatakse selle käigus isiklikud relvad nagunii ära.

Kehtiva õiguse puhul on mul isiklikult raske ette kujutada tahtlikku tuli- või ka külmrelvaga toime pandud kuritegu, mille puhul ma peaksin õigeks kurjategijale kunagi tulevikus relvaluba (tagasi) anda.

Näiteks nulltolerantsi kehtestamine relvaseaduse rikkumiste suhtes - üks ülearune padrun ja sa oled kurjategija.
Näiteks hädakaitsepiiride ületamine. Esimene kord läksid liiale, järgmine kord tead juba olla vaoshoitum.

Ma arvan sa ei mõtle mitte ükskõik millist tahtliku tegu, mis võib osutuda seaduse mõttes olema kuritegelik, vaid ilmselgelt pahatahtliku tegu, mille eesmärk on kellegile, millelegi provotseerimatult kahju tekitada.

Sinu tahtlik tegu, isegi kui see on seaduse mõttes kuritegu, ei pruugi olla pahatahtlik.

[Kriku]

Tahtluse tõendamine on küll üpris keeruline.

Jah:

Ühtlasi kinnitab täiskogu selles lahendis ka põhimõtet, et hädakaitsepiiride ületamine on karistatav üksnes siis, kui see toimub otsese tahtlusega või kavatsetult. Seega peab hädakaitse piiride ületamist nentivas kohtuotsuses olema näidatud, et hädakaitseseisundis tegutseja teadis kindlalt või pidas silmas eesmärki, et kaitsevahend ületab ilmselt ründe ohtlikkuse või et selline kahju, mida ta tekitab, on ilmselt liigne.

https://www.riigiteataja.ee/oigusuudise ... mekiri/644

Näiteks nulltolerantsi kehtestamine relvaseaduse rikkumiste suhtes - üks ülearune padrun ja sa oled kurjategija.

See näide on jällegi oleksoloogiline.

Pidasin silmas igasugust tahtlikku tegu kriminaalõiguse mõistes.

[Madis22]

Ma räägin meie õigusest sellisena nagu see praegu on, mitte hüpoteetilistest võimalusest ...

Sa räägid sellest milline meie õigus võiks olla (relvaloa saamisele karmima piirangu seadmine), seega hüpoteetiliste/oleksoloogiliste võimaluste vaagimine, mis sellega võivad kaasneda, peaks olema asjakohane.

[Kriku]

Vist olen ennast segaselt väljendanud.

Ma räägin piirist, millest alates mina võtaks relvaloa elu lõpuni ära. Selleks piiriks on minu jaoks tahtlik relvaga toime pandud kuritegu praegu kehtiva õiguse mõistes.

[maksipoiss]

Sama loogika järgi peedik käperdas lapsi, siis karistus "kustus" ja peedik naases tööle laste huviringi juhina
.

Siuke lugu vist isegi on juhtunud Eestis

[Z03]

Rahusti väljakirjutamiseks arsti poolt on vaja diagnoosi, reeglina F-diagnoosi (psüühikahäire). F-diagnoosid ja relvaluba ei kuulu kokku. Võib juhtuda, et relvaluba tehakse enne ja siis ilmneb psüühikahäire, relvaluba siis kohe ära ei võeta, aga relvaloa pikendamisel vaadatakse üle psüühikahäirete diagnoosid ja relvaluba ei pikendata.

Rahustid (bensodiasepiinid) + alkohol teevad uniseks, võivad koos tarbimisel tekitada paaritunnise "musta augu". Kui segu tempida veel ergutitega, ergutavate narkootikumidega (näiteks kokaiin, amfetamiin jms), siis on tulemused ettearvamatud.

Mulle tundub tegutsemine - kontroll-lasud pähe peale elumärkide kontrollimist - väga süstemaatiline ja läbimõeldud. Ühe narko-, rahusti- ja alkouimas inimese kohta.

[Kriku]

Aga kui ühekordselt välja kirjutatakse näiteks lennuhirmu puhul? http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 8&p=624180

Mul oli kunagi ka niisugune mure, et ei saanud hästi õhtul magama jääda. Mitte igal õhtul, aga mõnel. Ja see tegi omakorda olemist närvilisemaks. Lõpuks palusin perearstilt rahustit, et oleks igaks juhuks trumpkaart varrukas olemas. Ta kirjutas mulle välja kõige nõrgema Xanaxi analoogi (vist 0.25 mg) ühe lehekese ja ma siis mõned sealt võtsin, kui vaja oli. Kõiki enne aegumist igatahes mitte.

[AndresTy]

Seega - ei vaja see Relvaseadus mitte mingeid karmistamisi ja seda enam relvade ärakeelamist. Kontrollimeetmed on selles kirjas ja need on piisavad ning neid tuleb ka vastavalt rakendada, mitte neist kõverteid kasutades mööda nihverdada, mida meil kahetsusväärsel kombel aeg-ajalt tõenäoliselt siiski esineb.

Mis puudutab aga Relvaseaduse puudujääke või mitte puudujääke, siis oli täna ERR-is Sildami intervjuu Madisoniga, milles juttu ka relvaseadusest. Selle puudujäägi teema resümeeris Sildam lõpuks päris hästi:

Sildam:Oot-oot, põhiküsimus on olnud: kas inimesel, kes minevikus tegi tulirelvaga kuriteo ja mõisteti süüdi, peaks või ei peaks olema õigus saada edaspidi relvaluba.

Madison: Kindlasti ei peaks ta seda saama. See on ka täna välistatud. Seaduses on välistatud, et isik, kes on teinud relvaga kuriteo, saaks relvaloa.

Sildam: Relvaseaduse järgmine punkt ütleb, et see piirang ei kehti, kui karistus on aegunud.

Madison: Aga siis on politseiametnikul kaalutlusõigus ja kui tal on põhjendatud arvamus, et isikule ei sobi anda relvaluba, siis ta saab sellest keelduda. Kaalutlusõigus on olemas, selleks ei pea minema relvaseaduse avamisele või selle karmistamisele.

Sildam: Kaalutlusõigus tähendab, et ma võin kaalutleda nii- või naamoodi, see ei tähenda, et pean kaalutlema ainult ühtemoodi.

Madison: On asju, mis on iseenesestmõistetavad.

Sildam: Miks ei või see siis seaduses iseenesestmõistetavalt kirjas olla?

[Kriku]

Madison ajab jama ja Sildamil on õigus. See ei ole iseenesestmõistetav ning pigem võib argumenteerida just niipidi, et kui seadusandja oleks soovinud kurjategijad kogu eluks relvaloata jätta, oleks ta ka niimoodi öelnud.

See praegune võtmine "rööpaseadja" kallal, nagu akf Borja ütleb, ei kõlba kassi hänna allagi.

[Z03]

Aga kui ühekordselt välja kirjutatakse näiteks lennuhirmu puhul? http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 8&p=624180
Mul oli kunagi ka niisugune mure, et ei saanud hästi õhtul magama jääda. Mitte igal õhtul, aga mõnel. Ja see tegi omakorda olemist närvilisemaks. Lõpuks palusin perearstilt rahustit, et oleks igaks juhuks trumpkaart varrukas olemas. Ta kirjutas mulle välja kõige nõrgema Xanaxi analoogi (vist 0.25 mg) ühe lehekese ja ma siis mõned sealt võtsin, kui vaja oli. Kõiki enne aegumist igatahes mitte.

Võis olla ka G47 ehk siis unehäired. Aga eks kindlasti vaadatakse iga juhust eraldi, ka tervisetõendite väljastamisel.

Reeglina on vaja enne relvaloa tegemist käia psühhiaatri juures ja võtta tõend, et vastunäidustusi ei ole. Psühhiaatrilist ekspertiisi ei tehta, psühholoogilisi teste ka mitte. Vestlus ja vaadatakse varasem raviajalugu üle. Psühhiaatril ei ole ligipääsu karistusregistrile, seetõttu ei saa ta takistada kriminaalselt karistatud inimesele relvaloa väljastamist. See on ikkagi PPA ülesanne. Psühhiaater ja perearst tegelevad vaimse ja füüsilise tervisega, politsei protsessi õigusliku poolega.

https://www.riigiteataja.ee/akt/12845352

2. peatükk TERVISENÕUDED
§ 2. Soetamisloa ja relvaloa andmist välistavate tervisehäirete loetelu

(1) Soetamisloa ja relvaloa andmist välistavad järgmised psüühika- ja käitumishäired:
1) kõik orgaanilised psüühikahäired (välja arvatud kerged mööduvad lühiajalised häired);
2) psühhoaktiivsete (välja arvatud tubakas) ainete kasutamisest tingitud psüühika- või käitumishäired;
3) alkoholi liigtarbimisest tingitud käitumishäired;
4) skisofreenia, skisotüüpsed ja luululised häired;
5) neurootilised, stressiga seotud ja somatoformsed häired;
6) täiskasvanu isiksus- ja käitumishäired;
7) vaimne alaareng;
8 ) pervasiivsed arenguhäired ja muud rasked lapseeas alanud käitumis- ja tundeeluhäired.

Nagu näete, ei ole loetelus nimetatud depressiooni, mis on iseenesest huvitav ja minu jaoks küsimusi tekitav.

Lennuhirm võib liigituda neurootiliste häirete alla, aga täpsemalt oskaks öelda psühhiaater.