Relvavastaste propagandamootor on jälle täistuuridel käima pandud. Relvakriitiliste ja muidu vasakpoolsete sõnavõttudega silma paisnud Vahur Koorits
("Miks peaks seadusekuulekas kodanik taolise relvastusega "taktikalisi operatsioone" läbi viima...") on vaeva näinud ja läbi lapanud hulgaliselt kohtulahendeid, toomaks laupäevase Päevalehe lugeja ette rea seaduslike relvadega tehtud kuritegusid. Tsiteerin maksumüüri taga olevat artiklit:
https://epl.delfi.ee/uudised/seaduslike ... d=90147633
Tulirelvasid ostavad inimesed nii spordi tegemiseks, jahi pidamiseks kui enesekaitseks. Kriminaalkroonika näitab meile aga, et seaduslike tulirelvadega sooritatakse mitmesuguseid kuritegusid, sealhulgas tapmisi.
Alates 2016. aastast on tulirelvadega Eestis toime pandud 51 kuritegu. Neist 27 sooritati seadusliku tulirelvaga, 24 aga registreerimata tulirelvaga. Alljärgnevad kirjeldused on pärit viimaste aastate kohtulahenditest. Kõik nendes kuritegudes kasutatud relvad olid seaduslikult omandatud ja registreeritud, mitte mingid põranda alt hangitud tukid.
25. juunil 2018 aastal tekkis Pirita teel sõites kahe autojuhi vahel tüli, mida suunduti lahendama Pirita teel asuvas tanklasse. XX väljus oma autost ja suundus teises autos oleva Dmitri Gorjatševi auto poole. Gorjatšev väljus autost ja koheselt võttis pintsaku põue alt paremalt poolt kabuurist välja tulirelva SigSaueri, suunas selle XX-le, vinnastas relva ning tegi lasu vastu asfalti XX-i kõrval, mille tulemusena paiskusid asfaldi tükid XX-ile vastu kätt, jalga ja keha vasakut poolt.
Kohtus väitis Gorjatševi kaitsja, et XX oli süüdistatava suhtes agressiivne ja Gorjatšev üksnes kaitses end. Nii maakohus kui Tallinna ringkonnakohus aga lükkasid hädakaitse versiooni tagasi. Endale suunatud relva nähes hakkas XX taanduma ja isegi naeratas, kui midagi süüdistatavale ütles. Gontšarev on aga suhteliselt agressiivne, järgnes XX-le ja vehkis käega. Ajal, mil XX juba pööras, et minna oma autosse, tulistas Gontšarev relvast ühe lasu XX-ile jalgade juurde asfaldisse.
Kaitsja tõi süüdistatava kasuks esile selle, et Gorjatšev on pikaajaline laskesportlane ning seetõttu oskab suurepäraselt relva käsitleda, tunneb relvasid puudutavaid seaduseid ning on korduvalt läbinud laevakaitsemeeskonna kursuseid. Ringkonnakohus leidis, et nende oskuste ja teadmiste korral on nii ohtlik relvakasutus veel enam etteheidetav. Gorjatševi karistati rahalise karistusega 2590 eurot tingimisi.
30. juunil 2018 võttis eelnevalt kokaiini tarvitanud Taavi Sõnajalg Tallinna kesklinnas püstoli Sig Sauer ja tulistas sellega üht meest. Kuul läbis mehe õlavarre. Samuti sihtis Sõnajalg püstoliga teisi ümbritsejaid. Eelnevalt oli meeste vahel olnud kaklus, aga mis täpselt toimus, kohus välja ei selgitanud, sest Sõnajalg mõisteti süüdi kokkuleppemenetluses. Teda karistati neljakuulise tegeliku vangistusega ja ta jäi neljaks aastaks relvaloast ilma.
12. septembril 2018 läks alkoholijoobes Aksel Reio Narvas oma endise elukaaslase juurde, kaasas püstol Glock 19. „Ma tulin sind tapma!“ ütles ta naisele. Hirmunud naisel õnnestus Reio tähelepanu kõrvale juhtida ja nad istusid suurde tuppa diivanile. Seal kordas Reio oma ähvardust naise tapmise kohta ning ütles talle: „Ära räägi midagi, ma niikuinii tapan sinu ja ka enda.“
Reio hoidis püstolit paremas käes, selle toru oli suunatud naisele ning ta tegi lasu. Kuul möödus naise parema kõrva lähedusest, kuid ei tabanud. Naine läks koridori, Reio järgnes talle ja suunas uuesti püstolitoru tema suunas ning ütles talle: „Ma tapan su.“
Seejärel haaras Reio täiest jõust naisel juustest, pani ta põrandale pikali ning tiris teda juustest ühelt poolt teisele. Naisel õnnestus mehe käest püstol ära tõmmata, kuid Reio jätkas tema juustest tirimist, üritades seejuures naise käest püstolit ära tõmmata. Seejärel peksis Reio naist kätega kõhtu ja kägistas. Reio haaras oma käega naise paremast käest, kus asus püstol, ja hoides naise kätt, viis püstolitoru naise pea suunas. Naine tõmbas käega ja toimus lask, kuul tabas koridoriust. Peale lasku kukkus püstol naise käest maha. Reio võttis selle üles ja lõi püstolipäraga kolmel korral naisele vastu pead. Samuti lõi Reio vastu naise ninajuurt, haaras tal juustest ja lõi korduvalt teda näoga vastu põrandat. Seejärel tõstis Reio kannatanu juukseidpidi põrandalt üles ja ütles: „Ma tapan su niikuinii!“.
Pärast seda suunas ta püstolitoru naise poole, kuid lasku ei toimunud. Seejärel Reio käskis kannatanul end puhtaks pesta ja riidest lahti võtta. Seejuures Reio ütles: „Ma ei hakka venitama, on vaja jõuda sind ära tappa.“ Korteris toimunud müra kuulis naaber, kes kutsus politsei. Naisel õnnestus korterist välja joosta ja politsei tabas Reio trepikojas, kui ta üritas põgeneda. Püstoli oli Reio eelnevalt aknast välja visanud.
Tapmiskatse eest mõisteti Reio seitsmeks aastaks vangi.
2018. aasta 2. juuli hilisõhtul läks Heiki Hansalu oma kümme aastat vanema venna Aivari talu ukse taha ja tahtis sisse saada. Vennad olid pärandi tõttu tülli läinud ja Aivar ei tahtnud venda sisse lasta. Heiki tulistas teda seejärel püstolist Makarov viis korda läbi ukse ja kaks korda läbi aknaorva. Aivar suri, Heiki Hansalu mõisteti tapmise eest üheksaks aastaks vangi.
2016. aasta 15. aprillil lõikas Rene Peterson Viljandis ketaslõikuriga katki relvakapi, kus tema lähedane hoidis revolvrit Nagan. Relv käes, läks ta sama trepikoja kõrgemale korrusele, kus tulistas läbi ukse korterisse, kus viibis ema oma 8-kuulise lapsega. Neist kumbki viga ei saanud. Seejärel nägi Peterson trepikojas meest ja naist. Ta tulistas meest selga ja too suri. Peterson mõisteti 14-aastaks vangi, ringkonnakohus ei nõustunud kaitsja väitega, et Peterson oli tulistades süüdimatus seisundis.
17. detsembri varahommikul 2016 tulistas Anton Borsuk Sillamäel tüli käigus Makarovi püstolist asfalti N.S.-i jalge ees. Kuul lendas asfaldist rikošetina N.S,-i paremasse küünarvarde ja läbistas selle, õnneks tõsisemaid vigastusi põhjustamata. Kokkuleppemenetluses karistati Borsuki 178 tunni üldkasuliku tööga, talle tagastati Makarovi püstol, selle salved ja laskemoon.
5. aprillil 2015 jõid Maksim ja Oleg üheskoos alkoholi. Maksim avas Olegi relvakapi võtmega, mis asus Olegi suveniirteekannus ja võttis kapist püstoli koos padrunitega. Seejärel tegi Maksim aknast välja neli lasku. Kolm neist tabasid vastasmaja seina, neljas lendas sisse ühe korteri aknast, hirmutades korterielanikku.
Maksimi karistati tulistamise eest kahe aasta vangistusega tingimisi, Oleg sai 1000 eurot rahalist karistust selle eest, et ta ei hoidnud oma relva korralikult, mille tõttu Maksim sai tema relvaga kuriteo sooritada.
Loodetavasti ei osta keegi omale relva teadlikult kuriteo sooritamise kavatsusega, vaid ikka soovist ennast kaitsta. Ometi sooritatakse enese kaitseks ostetud relvadega tõsiseid kuritegusid. Kui tihti aga tuleb ette, et relva kasutatakse õigustatult enese kaitseks? Politsei- ja piirivalveamet pidi tõdema, et nemad ei tea mitte ühtegi taolist juhtumit. Ei saa küll välistada, et selliseid õigustatud enesekaitse juhtumeid on toimunud, aga politseini pole info selle kohta jõudnud.
Sama ütles Delfi erisaates ka politsei peadirektor Elmar Vaher. „Tegelikult neid kohti Eestis minu hinnangul, kus sa pead kaitsma oma vara ja tervist, ei ole. Meie riigi turvalisuse olukord ei eelda seda,” ütles Vaher.