Kas N Liidus oli ka midagi head?

[Kilo Tango]

Roheline varjund Stepivorsti juures ...

Võis tuleneda ka teatavast putuka- ja rotimahla sisaldusest. Eriti hommikused esimesed satsid.

[Sekeldaja]

Võis olla üksik käsitööline ja oma aiamaa saadusi müüa (kolhoosi)turul, väga piiratud oli see ettevõtlus.

No maal lausa soositi taolisi asju - näiteks väikepiimatootjad olid ENSV kolhoosipiirkondades täiesti legaalne business, millega töökamad teenisid oma kolhoosipalgale 2-3 samasugust palka veel otsa. Soositud oli see selles mõttes, et oli organiseeritud piima igahommikune äravedu (mäletate neid piimapukke teede ääres, mis veel 90ndatel seal olid), selle piima veterinaarkontroll ja kokkuostuhinna maksmine. Seda asendas meil 90ndatel igasugu piimaärikate ülelaskmine (nt Tallinna piimakombinaadi lugu, kus erastajad lasid üle sadadest lehmapidajatest ilma mingi karistuseta) ning kõikvõimalike ametite poolne legaalne terror, mis tänaseks on väiketootmise kui sellise eksistentsi lõpetanud.

Eks neid oli ka tollal, kes aiva vingusid ja pooleliitrist pudelit töö asemel kummutasid, aga tegus inimene elas oma töö ja tollal võimaldatud äriga täiesti talutavalt.

Valvelitaka "Kuradi Laar tuli lõpuks ja laskis õitsva põllumajanduse põhja!" unustasid veel lisada.

Mina mäletan, et need nn. "väikepiimatootjad" olid peamiselt pensionärid ehk meie põlvkonna "maavanaemad", kel laudas paar siga, lammas(t) ja lehm. Piima kokkuost oli küll riigi poolt korraldatud, ent mitte "legaalse businessi" toetamiseks, vaid igikestvate ajutiste raskuste leevendamiseks elanikkonna toiduainetega varustamisel. Needsamad pensionäridest "väikeettevõtjad" lüpsid enda lehmadelt sealjuures 6000-8000 liitrit aastas, samal ajal kui majandid maadlesid keskmiselt 4500 - 5000 l laega. Ei oska praegu öelda, kui palju minu vanaema lehma pidades pinsilisa teenis, aga 2-3 kordne kolhoosipalk põhitöö kõrvalt lehma pidades... Silmatorkavalt hoogne jamps.

[Kapten Trumm]

Väike järelemõtlemine eralehmade ja kolhoosilehmade arvu teemal ilmselt kummutab kiirel taolise fantaasia, kuidas eralehmad mingit toiduainete puudust likvideerida aitasid, lüpsku nad kasvõi 20 000 liitrit aastas. See kolhoos, kus mina lapsena suvel olin, omas suurfarmides ikka sadu ja sadu lehmasid, neid puki peale piima viijaid oli aga suurusjärgus mõnikümmend (olen seal varahommikul autot ootamas käinud kah).

Et see võiks olla toona võimaldatud viis teenida nadivõitu kolhoosipalgale korraliku lisa ja seda igasugu jamade vältimiseks tehti ametlikke kanaleid pidi (tagades nt piima kvaliteedikontrolli), oleks usutavam.

Niiet fantaseeri mõõdukamalt.

[AMvA]

Et see võiks olla toona võimaldatud viis teenida nadivõitu kolhoosipalgale korraliku lisa ja seda igasugu jamade vältimiseks tehti ametlikke kanaleid pidi (tagades nt piima kvaliteedikontrolli), oleks usutavam.

Oot, alles sa kuskil kirjutasid, et kolhoosis oli elu nagu lill, rahvas ehitas maju ja ostis autosid ja nüüd kirjutad, "nadivõitu kolhoosipalk"? Ole ikka järjepidev.

[Svejk]

Kuna siin opereeritakse suurusjärkudega mõnedkümned, sajad ja vehitakse "kahe - ja kolmekordsetega", siis on kindlasti raske vastu vaielda ja õigus peaks jääma nagu väitjale,
aga prooviks äkki nii:

Kui piimaga teenis kahe- kuni kolmekordse palga lisaks kolhoosipalgale, siis need numbrid on ikkagi keskmise pealt võimalik välja arvtada ja saada teada, kui mitut lehma selleks pidi pidama (võttes arvesse muidugi kodulehma kõrgema tootlikkuse)
Edasi võtaks selle "mõnikümmned" ja korrutaks läbi "saadud lehmade arvuga"
Kuna KT on vaba käega visandanud meile kolhoosilehmade ja piimapukkide vahelise suhtarvu 1:10 le,
aga on opereerinud seda tehes erinevate ühikutega, siis katsuks sedasi need näitaja viia nö "samale alusele"...

Muidugi ma usun, et kui siia teemasse eksib AKFTP Fucs, siis hakkavad numbrid autentsetest allikatest lendama...

[Sekeldaja]

Väike järelemõtlemine eralehmade ja kolhoosilehmade arvu teemal ilmselt kummutab kiirel taolise fantaasia, kuidas eralehmad mingit toiduainete puudust likvideerida aitasid, lüpsku nad kasvõi 20 000 liitrit aastas.

Vabandust, vastav osa tekstist, tuletatuna tolle aja retoorikast, oli mõeldud irooniana ning selle rõhutamiseks pidanuks olema jutumärkides.
Aga sinu jaoks pole mul kahju seda eraldi siia puust ja punaselt kirjutada:

Piima kokkuost oli küll riigi poolt korraldatud, ent mitte "legaalse businessi" toetamiseks, vaid igikestvate "ajutiste raskuste leevendamiseks elanikkonna toiduainetega varustamisel".

Esialgses vastuses jätan muutmata, sest sapienti satanas*.

* - "mõistlikule piisab", ladina k. Õige kirjakuju siiski "sapienti sat", üalaloleval kujul kuulub see väljend Salomon Vesipruulile. Kes on E. Bornhöhe loodud kirjanduslik tegelane ning tema versiooni kasutasin vaid situatsiooni markeerimiseks.

[Sekeldaja]

Mind jäi ka see "paari-kolmekordne palgalisa" kummitama.
Vanaema, kes pidaski ühte lehma, lammast ja kaht põrsast niikaua kui jõud üle käis, pidi saama pensioni 70 rubla, aga mingi raamatupidamise apsaka tõttu sai vist üle 100. Trummosoofia põhimõtteid järgides pidanuks ta kuusissetulek olema siis 210 - 300 rubla. Milist raha kallis memm kohe kindlasti ei näinud.
Või võtame (ja hoiatus - nüüd ma fantaseerin jälle mõõdutundetult) teistpidi. Näiteks traktoristi, kes saigi kolhoosist palka, mitte riigilt pensioni. Enne 80ndate lõpu ja inflatsiooni algust võis tubli mehhanisaator suvisel hooajal taskusse panna umbes 300 - 400 rubla kuus, kuigi see kiskus juba esimehe püsipalga kanti. Töötunde lihtsalt kogunes kopsakalt.
Nii. Oletagem, et traktoristi naine töötas lähedalasuvas farmis. Mis lüpsjate palgad võisid olla, ei mäleta. Töö oli ränk, aga mitte kõige paremini tasustatud. Oletagem, et 200 rubla. Niisiis selle pere netosissetulek oli 600 rubla. Kui peeti ka lehma, siis tõusis see järelikult kuni 1800 rublani. Lehm tahtis lüpsmist, sõnnikukoristamist, talvel heina, jõusööda (mis "laenati" (iroonia) majandist) ja vee ettekandmist, suvel karjamaal keti edasitõstmist - ühesõnaga jändamist. Mitte et see võimatu olnuks, sest lõppude lõpuks varastati vene ajal igalt poolt ka tööaega, aga ma ei mäleta vanaema elukohajärgsest majandist küll mitte ühtegi sellist "väikepiimatootjate" peret. Sealkandis oli see ikkagi pensionäride lisa- ja üldsegi mitte mitmekordne sissetulek. Seda esiteks.
Teiseks poleks kahe-kolmekordne palgalisa, kui me räägime ikka sellest näidisperest, ühte lehma pidades kuidagi võimalik, olgu täpsed numbrid millised iganes. Nii et siinkohal ühineks akf Svejki küsimusega: mitut lehma selline "legaalset businessi" ajav piimatootmine pidas? Kuna Trumm ju ise ei fantaseeri, siis peaks numbrid, nagu ka muu jutt, olema reaalsest elus meeles.
Aga mul on lisaks veel kaks küsimust: kui see number on üle ühe, siis kuidas 1) rohkemat pidada lubati ja 2) kuidas tuldi toime eksponentsiaalselt kasvava töömahuga, mida eespool kirjeldasin, saades samal ajal hakkama ka "riigitööga", nii et säilis korralik palk, millest sai jätkuvalt tuletada 2-3 kordse lisasissetuleku?

[T-62]

Lugesin eraettevõtlusest NLiidus ja ühe kaasfoorumlase ülistust lehmapidamisele ning piimamüügile. Paneks selle lobiseja praeguste ilmadega kraavipervelt kõrshaaval metsikut lisaraha teenima. Väga harva, kui kellelgi oli võimalus rohkem kui ühte-kahte sarvilist pidada.
Minu ettepanek oleks: suunata kõik kaptenihärra postitused otsejoones naljanurka, sellist haiget möla on ikka väga paljud teemad täis.

[Lemet]

Väga harva, kui kellelgi oli võimalus rohkem kui ühte-kahte sarvilist pidada.

Ei vasta tõele, ise pidanud viie elukaga karjas käima ja polnud teps mitte ainus. Kaks lehma, kaks mullikat ja vasikas.

[davidsoniharald]

Lugesin eraettevõtlusest NLiidus ja ühe kaasfoorumlase ülistust lehmapidamisele ning piimamüügile. Paneks selle lobiseja praeguste ilmadega kraavipervelt kõrshaaval metsikut lisaraha teenima. Väga harva, kui kellelgi oli võimalus rohkem kui ühte-kahte sarvilist pidada.
Minu ettepanek oleks: suunata kõik kaptenihärra postitused otsejoones naljanurka, sellist haiget möla on ikka väga paljud teemad täis.

Lugesin üks päev lapsele Londiste raamatut ette. Seal oli stseen kus Londiste jõudis salaja koolitundi. Otse loomulikult ei suutnud ta vait olla, sest ta tundis end väga targana ja ühel hetkel hakkas lindude nimesid pakkuma. Ikka Ninavästrik ja Tünnivares jne. Tuli kuidagi väga tuttav ette kuskilt. Siis plahavatas, kus ma seda mänguelevanti iga päev kohtan. .

[maksipoiss]

, aga ma ei mäleta vanaema elukohajärgsest majandist küll mitte ühtegi sellist "väikepiimatootjate" peret. Sealkandis oli see ikkagi pensionäride lisa- ja üldsegi mitte mitmekordne sissetulek. Seda esiteks.
Teiseks poleks kahe-kolmekordne palgalisa, kui me räägime ikka sellest näidisperest, ühte lehma pidades kuidagi võimalik, olgu täpsed numbrid millised iganes. Nii et siinkohal ühineks akf Svejki küsimusega: mitut lehma selline "legaalset businessi" ajav piimatootmine pidas??

Mu vanaema pidas 1-2 lehma , sinna juurde veel vasikas, paar siga, kuni 10 lammast ja muu pudi-padi nagu kanad ja küülikud. Aga tema õel oli juba tõsisem "piimafarm", kus oli 5-6 lehma. Palju nad sellega lisa teenisid pole õrna aimugi.Vanaema -vanaisa olid tooaeg mida mina mäletan muidugi juba pensil, aga tema õde ja mees töötasid farmi kõrvalt ikka majandis.

[bodom]

Piimarahadest niipalju, et lugesin mingi aeg tagasi Andres Oja raamatut Tsepeliini Triumf, kus autor värvikalt kirjeldab üht sündmust, kus ansambli Fix kitarrist Viktor Vassiljev läheb soetama oma esimest Fender Stratocaster-it Otepääle. Müüjaks oli mäletamist järgi vist kahevõistleja Fjodor Koltšin, kes oli instrumendi välismaalt soetanud. Hind oli olnud päris soolane ja kuna Vikil puudus endal raha, siis oli ta võtnud vaikselt ema nn piimaraha ja sellega tasunud.
Sellest järeldus, et ju need piimarahad pidid üsna rammusad olema.

[Kriku]

Ei tea ju, kui kaua ema seda rahakest kogunud oli.

[Kapten Trumm]

Kahe normaalse ja oskuslikult peetud piimalehma piimast saadav tulu oli 80ndate lõpus 500-700 rubla kuus.
Sekeldaja lollakat trollimist ei hakka põhimõtteliselt kommenteerima.

Konks oli selles, et kui täna makstakse tootjale täispiima liitri eest umbes pool lahja poepiima liitrihinnast, siis toona sai tootja rohkem kui liiter lahjat poepiima maksis. 400 rubla said ikka väga vähesed mehhanisaatorid ja ainult hooajal, minu vanaisa oli nt autojuht 53 peal, kuupalk 150 rubla või nii.

[Kapten Trumm]

Lugesin eraettevõtlusest NLiidus ja ühe kaasfoorumlase ülistust lehmapidamisele ning piimamüügile. Paneks selle lobiseja praeguste ilmadega kraavipervelt kõrshaaval metsikut lisaraha teenima. Väga harva, kui kellelgi oli võimalus rohkem kui ühte-kahte sarvilist pidada.
Minu ettepanek oleks: suunata kõik kaptenihärra postitused otsejoones naljanurka, sellist haiget möla on ikka väga paljud teemad täis.

Olen seda lapse ja noorukina piisavalt teinud, lehmi karjamaale vedanud igasuguse ilmaga, heina teinud ja vedanud, lehmakeeksi poest toonud.
Ühesõnaga kujutan täiesti ette.

Mingit kõrte korjamist ei toimunud. Heina niitmine toimus isevalmistatud traktori ja lattniidukiga, kaarutamine rehadega, vaalutamine sama traktori järel käiva EW aegse loorehaga, käsitsi rõukudesse tõstmine, lahtiselt äravedu traktori kastis. Hiljem asendas isevalmistatud traktorit üks mahakantud T-16, mis sisuliselt vraki olukorrast üles putitati.

Oma tööd tuli tihti teha õhtusel ajal, õnneks suveõhtud on pikad.

Minu ettepanek oleks: jääda viisakaks ja mitte lämiseda.