Integratsioon ja Eesti venekeelsed

Vaba foorum kus võib arutada mujale mittesobivatel teemadel.
Vasta
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed

Postitus Postitas Kriku »

Eestis pooldab valitsemisvormina demokraatiat ligi kaks kolmandikku inimestest, kuuendik eelistaks aga autoritaarset riigikorraldust, selgub mõttekoja Globsec korraldatud uuringust.
Samas leiab 22 protsenti Eestis küsitletutest, et siin ei olnud Nõukogude okupatsiooni ning Eesti ühines NSV Liiduga vabatahtlikult ja legaalselt. 30 protsenti Eesti elanikest usub ka, et NATO kohaloleku ainus põhjus Eestis on Venemaa ärritamine ja provotseeriminie.
https://www.err.ee/1105271/kuuendik-ees ... korraldust
Runkel
Liige
Postitusi: 2816
Liitunud: 07 Sept, 2017 22:39
Kontakt:

Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed

Postitus Postitas Runkel »

Kriku kirjutas:
Eestis pooldab valitsemisvormina demokraatiat ligi kaks kolmandikku inimestest, kuuendik eelistaks aga autoritaarset riigikorraldust, selgub mõttekoja Globsec korraldatud uuringust.
Arvad, et see arvamus läheb rahvuse piiri pidi?
Huvitav uuring. Nt oligarhide mõjuvõimu valitsemises hindavad madalaimaks Ungari ja Eesti vastajad (rahvuste hinnangud küsimusele küsimärk). Soodne pinnas, ütleks ma.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed

Postitus Postitas Kriku »

Ei arva.
Kasutaja avatar
Tundmatu sõdur nr. 4
Liige
Postitusi: 10495
Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
Asukoht: Siilis

Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed

Postitus Postitas Tundmatu sõdur nr. 4 »

Rein RUUTSOO päris hea takkajärgi sissevaate pronksimässust kirjutanud 8)

Miski kohalik piiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiip, kes äsja pronksimässu tänaste USA pogrommidega kõrvutas, tehakse maatasa :mrgreen:
Rein Ruutsoo: Eesti pronksiöö oli hoopis midagi muud kui USA rassirahutused


Üha süvenevad rassilised kuristikud USAs pakuvad kindlasti mõtlemisainet. Kuid retoorilised viited võimalikele paralleelidele, pean silmas nn pronksiööd, on eksitavad ja kahjustavad meie oma probleemide mõistmist.

REIN RUUTSOO
Tallinna ülikooli emeriitprofessor


Sellise paralleeli tõi Mari-Vivian Ellam oma artiklis „Probleem on identideedis, mitte geenides. Kas eestlaste geneetika oli 1990ndatel, kui kandsime Euroopas litside ja varaste mainet, teistsugune?“ (Eesti Päevalehe Arvamusveeb, 23.06.2020)

Paraku olen sedalaadi seostamistele põrganud varemgi ja seda Eesti venekeelses meedias. Meie suure naabri meediakanaleis on juba tõsiselt „töös“ vähemuse „rõhumise vastase“ protesti õigustamise uuendatud meem. Ellami tekst on küll teisest ooperist, aga ei tahaks jätta seda oma elu elama.

Heatahtelised ja politoloogiast toetatud mõtted identiteetidest, eliitide rollist ja läbirääkimiste kasulikkusest on ju tervitatavad. Üldiselt on ka mõistlik, kui tahetakse õppida, st küsida: mida tehti meil valesti.

Kuid seekord sisendavad Ellami üldised järeldused sedagi, et Tallinna kesklinna sõna tõsised mõttes rüüstati meie endi süül.

Pean silmas järgmisi passaaže: „Olen veendunud, et ka aprillirahutusi oleks saanud ära hoida. On vaja ainult kaht asja – soodustada vähemusrahva kultuurilise identiteedi säilimist/loomist ja koostööd vähemusrahva arvamusliidritega – ning ühtki sõda, rahutust, ülestõusu nende poolt pole vaja karta“ ning „Mulle isiklikult tundub, et lihtne olnuks venekeelse kogukonna võtmeisikuile selgitada plaani viia pronkssõdur mujale“.

Väited pole mitte ainult sündmuste tegeliku käigu mõttes kohatud, vaid näivad kinnitavat, et teatud tüüpi süsteemselt korratavad sisendused meie põlisest omasüülisusest (kaasa arvatud iseseisvuse kaotamine) hakkavad meiegi teadvuses juurduma.

Kõnelemata probleemi kitsendamisest „ainult kahele asjale“, on põhjuste diagnoosid ilmses nihkes. Mitte-eestlaste kultuurilist identiteeti pole, vähemalt minu arvates, kuidagi ohustatud. Veelgi raskem ja mõeldamatu ülesanne oleks lõpuks ikkagi toetada kultuurilist identiteet kogukonnal, kelle tagamaaks on ca 180-200 miljonit venekeelset (144 miljonit neist Vene Föderatsioonis).

Mingi „vähemusrahva“ identiteedi loomisele pretendeeriv „inseneeria“ seondub minu arusaamadega kultuuri loomusest üsna kehvasti. Katsed näiteks Igor Severjanist „kultuurisilla“ kujundamiseks pole „vähemuse“ Eesti-identiteeti tugevdanud. Pigem on see kinnistanud veendumust Eesti ala põlisest kuulumisest impeeriumi.

Kuid nn vähemuse probleemi tuum pole ju kultuuris. Konfliktsuse tuum on vähemuse poliitilises identiteedis, milles on keskne roll ülekaalukalt jõulisel välismõjuril (significant other). Pealegi ei puudu vähemuse identiteedis irredentale omased jooned (vrd ajalugu on lihtsalt kurja nalja teinud; irredenta – ajalooliselt või etniliselt ühe poliitilise üksusega seotud ala, mis on teise poliitilise kontrolli all - toim).

2007. aastal lahvatanud mäsu taust on ju eelkõige kunagise peremeesrahva soov end taas kehtestada. „Lähivälismaal“ resideeruva kaasmaalaskonna identiteedi tuumaks näibki üha kindlamalt kujunevat naaberriigi neoimperialistlik vabastaja-narratiiv.

Kõneks võetud nn pronksiöö märatsemistel puudub USAd haaranud protestidega igasugune paralleel. Veetsin mõlemad toonased märuliööd Tallinna kesklinna tänavatel. Purunevate vitriinide klirin kadus kümnetest suudest tulnud röökimisse „Rossija! Rossija!“ Osaliste arvukates selgitustes mulle, et milleks siis see märul, täiendati Aljoša kaitsmise vajadust eelkõige vajadusega võidelda Eesti fašismi vastu.

Täiesti ebapädev on Ellami mõttearendus, nagu oleks pronkssõduri mujale viimise plaani parem selgitamine Tallinna kesklinna säästnud.

Kõigepealt, kes siis on need venekeelse vähemuse arvamusliidrid? Arvan, et tunneme neid hästi. Nad on kohad sisse võtnud riigikogus ja Tallinna volikogus. Mitte ainult juba Ellami viidatud Yana Toom, vaid nii mõni teinegi ja nüüd juba ka kultuureliidist on Toomiga sama meelt, et Eestil on vene intelligentsiga „kurjad plaanid“.

Teame, et nad/arvamusliidrid enamasti boikoteerivad kõiki hääletusi, mida võiks kuidagi käsitleda Eesti okupeerimise, küüditamise jne hukkamõistmisena. Seega on raske uskuda, et ükski „selgitustöö“, mis võiks kahjustada „vabastaja mainet“ ja õigustaks „Aljošale“ koha leidmist näiteks kalmistul, oleks leidnud ja leiaks kuulajaid.

Seejuures pole sedalaadi enesepositsioneerimise saladus mitte avamusliidri isiklikus arvamuses, vaid valijaskonna, valdavalt naabri meediakanaleid nautiva valijaskonna mentaliteedis. Arvamusliidrid tunnevad oma valijat. Nn pronksiöö muutis küll Eesti lõhestatuse enam nähtavaks, aga oli juba lihtsalt sümptom. Venemaa „põlvilt tõusmine“ välistas vabastaja-rahva identiteeti toetavate sümbolite ümbermõtestamise, igasuguse kompromissi.

Ajalootõe, see tähendab faktiteadmise valguses on süülistav tees, nagu poleks venekeelset vähemusega püütud „läbi rääkida”, absoluutselt ülekohtune.

Probleemi kajastati ju pikalt – juba aasataid meedias. Eelmiste aastate kogemused olid üsna hoiatavad. „Notšnoi dozori“ algatamise sõnum oli: „Fašism ne proidjot“. Vähemalt 2007. aasta märtsis (kui mitte varem) kaasati Tallinna linnavalitsuses kokku astunud komisjonidesse nii õigeusu vaimulikud kui erinevate ühenduste sõjaveteranid. Selgitustöö eesmärk oli leida ühine arusaam, mis oleks kuju kalmistule siirdamiseks piisavalt väärikas. Kuid mida lähemale tuli 9. mai, seda enam püüti leida ettekäändeid, et ei sünniks kompromissi, st ei toimuks hukkunute pidulikku ümbermatmist surnuaeda ja sambagi siirdamist.

Vastuseisu “tehniliste” mõjuprobleemide kõrval omandasid üha suurema kaalu ideoloogilis-geopoliitilise mälusõja toksilised siirded. Vabastajate ainus väärikas koht saab olla üksnes kesklinnas.

Käsikähmlusteks üle kasvada ähvardavad Tõnismäel alanud kogunemised andsid protestimeelele vaid hoogu. Kõige krooniks ei saanud lõpuks enam asja isegi Eesti Korpuse veteranide ja „tõeliste patriootide“ ühe laua taha saamistest.

Endises välisimpeerimis täna hoogu koguva sammaste lauskõrvaldamisega võrreldes tuleb Aljošaga seonduvas rõhutada olulisi erinevusi. Eestis polnud nn mälusõjad - kui meie kui „lähivälismaa“ staatust kinnistada püüdva geopoliitika kaasanne - kunagi lakanud.

Eliitide rolli kõneks võttes ei saa ka mööda eesti keele põhise avaliku arvamuse liidrite omavahelistest suhetest. „Aljoša“ probleemist sai valimiste probleem. Linnavalitsuse „kodurahu“ kava kui suuresti ühise väärtuse eest hoolt kandev projekt oli valimiste eel liiga suur poliitiline kapital, et lasta seda suruda võitluse perifeeriasse. Teiste hulgas vähendas osapoolte vahelisi manööverdamise võimalusi veelgi Tõnismäele maetud juuditarist medõe mõnitav sildistamine.

Aprilli lõpul, kui arutlusaega jäi iga päevaga üha vähem, ei olnud enam mitte keegi valmis mitte kellegagi tõsiselt aru pidama. Sellest, kes suudab enda näidata eestlaste ja mitte-eestlaste huvide „tõelise“ kaitsjana, näis saavat ja saigi (!) mitte ainult valimistulemuste kaalukeel, vaid nii mõnegi partei profiili uuendanud programmiline suund.

Pean üsna võimalikuks, et kui Toompeal oleks võimu juures olnud teise koosseisuga koalitsioon, oleks nii mõnelgi Tallinnaga seotud probleemil olnud väljavaade lahenduda mitmeti teises võtmes. Neile, kellele Aljoša Tõnismäele põlistamisest oli saanud poliitilise staatuse küsimus, andsid eestlaste parteide vastasseisud vaid julgust juurde. Naaberriigi eriteenistustel oli põhjust vähemalt rahuloluks.

Ülevaade USAs arenevatest draamadest on kindlasti hariv, kuid lähiajaloo üle süvenenumalt arutamisel võiks olla muidki ja mitmeti kasuks tulevaid lisaväärtusi.

Märkus lihtsalt teadmiseks: 2007. aastal täienes Reformierakonna tuumideoloogias liberaalne alusmuster rahvuslusega. Põhjus oli ilmne. Rreformarite ja isamaalaste üsna fifty-fifty konkurentsis oli isamaalastel üks äss rohkem. Oli selge, et valimisi pole võimalik võita, kui üks käsi on seotud.
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
nimetu
Liige
Postitusi: 7574
Liitunud: 25 Mär, 2016 21:16
Kontakt:

Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed

Postitus Postitas nimetu »

Täiesti ebapädev on Ellami mõttearendus, nagu oleks pronkssõduri mujale viimise plaani parem selgitamine Tallinna kesklinna säästnud.
See on ka kronoloogiliselt küsitav mõttearendus, sest otsus ise tuli vägagi viimasel hetkel. Sisuliselt keset ööd helistati lähedal asuvate töömasinate omanikule ja paluti see kuju ära viia. Märatsema oleks nii või naa hakatud. Tean isiklikult ühte inimest, kes seda viimist pidi tol ööl abistama.

Ehk siis täiesti õiglaselt on seda nimetatud ebapädevaks arvamuseks.
Lemet
Liige
Postitusi: 19914
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed

Postitus Postitas Lemet »

Kui nüüd takkajärele meenutada, siis juba 2006 aasta kevadel ilmus Moskvas (oli vist Izvestias) pikk usutlus Ansipiga, kus viimane pikalt kirjeldas pronkssõduri plaanitavat ümberpaigutamist, selle kavasid ja oma nägemust sellest (auvahtkond, leinamarss, pidulik ümbermatmise tseremoonia etc, etc. NB!!- juba AASTA ENNE SÜNDMUST VENEMAA KESKAJAKIRJANDUSES!!!! Kuidas veel paremini seletada neile, kes ei soovigi kuulda?
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
2korda2
Liige
Postitusi: 1595
Liitunud: 01 Juul, 2014 11:56
Kontakt:

Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed

Postitus Postitas 2korda2 »

02. juunil kirjutasin siin teemas sedasi:
2korda2 kirjutas:Üldiselt mina vene keele vallutusretke Eestis ei näe. Hoopis hullem on olukord inglise keelega - see trügib jõuga sisse. Kadakasaksluse uusversioon.
Nüüd on sisuliselt samal teemal ERR-i nupuke.
Poti soldat
Liige
Postitusi: 1716
Liitunud: 02 Dets, 2012 12:44
Kontakt:

Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed

Postitus Postitas Poti soldat »

nimetu kirjutas:See on ka kronoloogiliselt küsitav mõttearendus, sest otsus ise tuli vägagi viimasel hetkel. Sisuliselt keset ööd helistati lähedal asuvate töömasinate omanikule ja paluti see kuju ära viia. Märatsema oleks nii või naa hakatud. Tean isiklikult ühte inimest, kes seda viimist pidi tol ööl abistama.

Ehk siis täiesti õiglaselt on seda nimetatud ebapädevaks arvamuseks.
Märatsemine algas enne pronksssõduri liigutamist, kuju keset ööd liigutamine oli reaktsioon selle kuna riigil on vaja ennast koheselt kehtestada olukorras kus pealinna puruks peksmine käis. Algne plaan oligi olnud teha kogu transfeer igati viks ja viisakas koos õigeusu vaimulike jms. et keegi ei saaks vinguda surnute mitte austamise kohta.
Jaanus2
Liige
Postitusi: 3818
Liitunud: 31 Mai, 2007 13:17
Kontakt:

Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed

Postitus Postitas Jaanus2 »

Täpselt nii oligi. Ümbermatmine oli kavas koos kõigi austusavaldustega. Aga "venekeelsete" esindajatega midagi kokku leppida ei saanud - surnute ainus õige koht olevat trollipeatuses ja jutul lõpp.
Kasutaja avatar
Sho
Liige
Postitusi: 2907
Liitunud: 26 Jaan, 2009 18:45
Asukoht: Viljandi
Kontakt:

Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed

Postitus Postitas Sho »

Lemet kirjutas:Meie armas kaasmaalane ja Ukraina bloger vahetamas mõtteid 9. mai teemadel...
https://youtu.be/oWQ_N--jGzg
Ta pole ainuke, kes vahele jäi.
https://www.youtube.com/watch?v=Y5L7WQlegR8

Ühtlasi tänan lingi eest.. viimased päevad on olnud täidetud nauditava vaatamisega.
Vôiks isegi ütelda, et loomaaia külastustega, kui see vôrdlus loomadele solvav poleks.
Seal on neid vlogereid veel, kes muud ei tee, kui lülituvad lainele, lasevad vatnikutel möliseda ning ajavad neil siis juhtme kokku.
Võtke teed ja tulge homme jälle..
Lemet
Liige
Postitusi: 19914
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed

Postitus Postitas Lemet »

Sho kirjutas:
Lemet kirjutas:Meie armas kaasmaalane ja Ukraina bloger vahetamas mõtteid 9. mai teemadel...
https://youtu.be/oWQ_N--jGzg
Ta pole ainuke, kes vahele jäi.
https://www.youtube.com/watch?v=Y5L7WQlegR8

Ühtlasi tänan lingi eest.. viimased päevad on olnud täidetud nauditava vaatamisega.
Vôiks isegi ütelda, et loomaaia külastustega, kui see vôrdlus loomadele solvav poleks.
Seal on neid vlogereid veel, kes muud ei tee, kui lülituvad lainele, lasevad vatnikutel möliseda ning ajavad neil siis juhtme kokku.
See on IMHO Ukraina blogerite rahvussport. Ja see publikum...ukrainladi süüdistatakse pidevalt, et nad riputavad välja vaid spetsomm väljaotsitud võllaroogi, aga näib, et eriti otsida pole vaja. Ise nad teavitavad, et panevad valimatlt üles kõik, v.a. need vähesed mõistlikud, kellel oma mõtete väljaütlemise eest pahandusi võib tulla. Neilt küsitakse otse. Aga see ülejäänud seltskond....
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Kasutaja avatar
Sho
Liige
Postitusi: 2907
Liitunud: 26 Jaan, 2009 18:45
Asukoht: Viljandi
Kontakt:

Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed

Postitus Postitas Sho »

Siin on kaasmaalase asemel ka päris ehtne eestlane kätte saadud.
Ainult lihtsakoelise Bespaalôi asemel, kes pôhiliselt lôhkeainetega vehib, on sealpool Dr. Faust, mis on juba kôrgliiga.

https://www.youtube.com/watch?v=KIrNb3hK5FE
Võtke teed ja tulge homme jälle..
mart2
Liige
Postitusi: 5127
Liitunud: 22 Juun, 2014 19:52
Kontakt:

Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed

Postitus Postitas mart2 »

Sho kirjutas:Siin on kaasmaalase asemel ka päris ehtne eestlane kätte saadud... https://www.youtube.com/watch?v=KIrNb3hK5FE
Kas on ikka PÄRIS eestlane?
Keelekasutus ja puhtus näitab pigem, et tegelikult on eesti nimega mees, kelle rahvus on - ... ?
Karl Vaino oli ka eestlane, minu vanaonu poeg oli puhas eestlane - üks esimesi komnoori Eestis, hiljem "kaastöötaja" atasheena Stockholmis (enne surma tunnistas väikeses ringis) ning veel hiljem NLKP ajaloo õppejõud.
Samas tean Lääne-Eestist ning saartelt mehi, kellel on slaavipärased nimed (ees- kui perenimi), sest tsaari ajal esivanemad läksid üle õigeusku. Vene keelt räägivad aksendiga ja idanaabrit ei salli! 8)
Nimede järgi, kuigi siin üks kaasfoorumlane kunagi soovitas, ei maksaks siiski veel profileerida.

Aga see on minu isiklik arvamus ... :roll:
Paljude raamatute lugemine teeb inimese palju lugenud isikuks, kuid ei pruugi teha teda targaks...
Lemet
Liige
Postitusi: 19914
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed

Postitus Postitas Lemet »

Paar tekstis kõlanud eestikeelset väljendit andsid aimata pubast eesti keelt. Kakskeelne inimene ilmselt.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Kasutaja avatar
Tundmatu sõdur nr. 4
Liige
Postitusi: 10495
Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
Asukoht: Siilis

Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed

Postitus Postitas Tundmatu sõdur nr. 4 »

Iseenesest hea informatiivne artikkel aga pealkiri on tal küll selgelt eksitav..
Eestlaste suht väikese ülekaalu püsimist Tallinnas ei saa tõlgendada kui linna "mittevenestumist" - lisaks jätkub ka Lasnamäe paduvenestumine(-muutumine "omaette linnaks")..
Aga lugege ise..

GRAAFIKUD // Tallinna venestumine on müüt.
Enamust hoiavad pealinnas eestlased


Tallinnas on aastakümneid olnud eestlaste ülekaal. Ent eestlased ja venelased kolivad eri linnaosadesse.


Nõukogude okupatsiooni ajal suurenes Eesti rahvastikus järjekindlalt venekeelsete elanike arv ja osakaal. Paljud neist kolisid Tallinna, kus eestlaste osakaal järjest kahanes. Madalpunkt oli 1989. aasta rahvaloenduse ajal, kui eestlasi oli Tallinnas kõigest 47,4%. Seejuures tuleb märkida, et Tallinn oli tollal suurem ja selle koosseisu kuulus ka Maardu.

Pärast Eesti taasiseseisvumist saavutasid eestlased tänu Vene sõjaväe lahkumisele ja paljude venekeelsete inimeste ärakolimisele pealinnas taas enamuse ja on seda stabiilselt hoidnud. 2004. aastal oli eestlasi Tallinna registreeritud elanikest 52,1% ja selle aasta alguses 52,8%. Venelaste osakaal on samal ajal kahanenud 38,5%-lt 37,1%-ni. Vähenenud on ka ukrainlaste ja valgevenelaste osakaal linnaelanike seas.

Praegu elab Tallinnas rohkem eestlasi kui kunagi varem ajaloos, samal ajal kui venelaste, ukrainlaste ja valgevenelaste arvukus saavutas haripunkti 1989. aastal ja on praegu ajaloolisest tipptasemest märksa väiksem.

Tallinna elanike rahvusliku koosseisu arvud on kõigile avalikult kättesaadavad, ometi levivad väited, nagu Tallinn venestuks. Mingi tõde on selles piirkondlikus mõttes, sest viimastel aastakümnetel on eestlased ja venelased kolinud eri piirkondadesse.

Viimase 14 aasta andmed näitavad, et eestlaste osakaal on suurenenud Põhja-Tallinnas. Lasnamäe seevastu muutub järjest venekeelsemaks ja Pirital on samuti suurenenud venelaste osakaal, kuigi linnaosa on endiselt suuresti eestikeelne. Mujal on muutused olnud väikesed.
Tartu ülikooli rahvastikugeograafia professori Tiit Tammaru sõnutsi koonduvad eestlased Tallinna kesklinna ja Kalamaja piirkonda, samal ajal kui venekeelsed inimesed kipuvad koonduma Tallinna idaossa, Lasnamäele ja selle ümbrusse. Tammaru teadis öelda, et kolimishuvilised otsivad uut ja paremat eluaset samasse piirkonda, mis on juba tuttav. Sellepärast eelistavadki Lasnamäelt ära kolivad venekeelsed inimesed Piritat ja Lasnamäega piirnevaid lähivaldasid.

Tallinna lääneosas ilmneb venekeelsete inimeste koondumise trend Õismäel, ent sealgi on näha, et jõukamad venekeelsed inimesed liiguvad edasi Kakumäele. Statistika näitab, et Haabersti linnaosas on eestlasi ja venekeelseid inimesi üsna võrdselt ja proportsioon pole aastatega muutunud.

Eestlaste suuremat koondumist on näha Põhja-Tallinnas. Veel kümmekonna aasta eest oli Põhja-Tallinn venekeelne linnaosa, kuid praeguseks on eestlased seal ülekaalu saavutanud. Esialgu on eestlased koondunud kesklinnale lähedastesse Kalamaja ja Pelgulinna asumitesse, nüüd eeldab Tammaru, et nende osakaal suureneb Kopli poolsaare tipu suunas. Linnade areng ongi selline, et muutused liiguvad kesklinnast serva poole.

„Minu jaoks on väga huvitav, mis saab Kopli liinidest. Üle kümne aasta käis jant, konkursid ebaõnnestusid, aga nüüd viimane konkurss õnnestus,” ütles Tammaru. Liinidel on juba mõnda aega ehitatud ja esimesed majad on valmis. Ta uskus, et uued elanikud on pigem eestlased.
Ka Uus Maa kinnisvarabüroo analüütiku Risto Vähi arvates kolivad Koplisse rajatavatesse uusarendustesse pigem nn valgekraelistel ametikohtadel töötavad eestlased. Enda sõnutsi näeb Vähi igapäevatöös sama rahvuse kaupa eraldumise trendi, millest rääkis Tammaru. Põhja-Tallinna toob tema sõnutsi just eestlasi sealne miljöö, ajaloolised majad, erinevate ajastute kihistused. Põhja-Tallinna teevad Vähi sõnutsi eestlaste jaoks ligitõmbavaks just vanemad puitmajad, mida eestlased hindavad venelastest rohkem. Ka Tallinnasse kolinud lääne päritolu uussisserändajad ei saa tema sõnutsi puitmajade võlust aru, vaid eelistavad kivimaju. Kuigi Põhja-Tallinnal on pikk rannajoon, ei mainitavat linnaosa puhul eriti merevaadet ega mere lähedust. Oluliselt tähtsamaks peavad uued elanikud sealset miljööd.

Eakamad venekeelsed inimesed lahkuvad Vähi sõnutsi Põhja-Tallinnast tihti seetõttu, et seal on palju liftita kortermaju. Nemad otsivad esimese korruse kortereid või liftiga kortermaju, mida on rohkem Lasnamäel, sest seal on palju kõrgeid hooneid, kuhu ehitati lift. Lasnamäe kasuks räägib seegi, et see on kõige uuem nõukogudeaegne elamurajoon, kuhu ehitati kõige moodsamad ja avarama planeeringuga korterid. Kellel on rohkem raha, kolib Lasnamäe lähedale, näiteks Pirita või Viimsi kortermajja või ridaelamusse.

Eestlased kipuvad nõukogudeaegsetele paneelelamutele viltu vaatama, kuid venelastele on see keskkond harjumuspärane ja kodune, märkis Vähi. Kohatruudus on suur. Korter ostetakse endale tihti vana kodu ligidusse, et vanemad, pereliikmed ja sõbrad oleksid lähedal.

Magalapiirkondades on ka venekeelseid koold ja lasteaedu. Vähi sõnutsi on venelasi, kellele need on olulised, mistõttu mainitakse kuulutustes tihti venekeelse kooli lähedust. Ent on ka venelasi, kes kolivad rahumeeli pigem eestikeelsesse piirkonda ja panevad lapse kohalikku eesti kooli.
Vanemates paneelelamute piirkondades on Vähi sõnutsi ka palju üürikortereid, mille elanikud vahetuvad kiiresti. Eestlased eelistavad uuselamuid või soovivad endale osta oma maja. Vanem magalakorter ostetakse siis, kui finantshammas uusarenduse korterile peale ei hakka ja üürikorteris ei taheta enam elada.

Viimastel aastatel räägitakse palju uussisserändest, ent Tammaru arvates ei ole sellel Tallinna elanike arvule suurt mõju. Euroopa Liidu riikide kodanike puhul tuleb arvestada sedagi, et kui nende saabumine veel jõuab statistikasse, siis lahkudes ei viitsita end tihti välja registreerida ja nii võib inimene jääda statistikasse, kuigi ta enam Eestis ei ela.

Palju kõneainet tekitanud Ukraina töötajate tulek paistab ka statistikast. Nimelt on viimase 15 aasta jooksul Ukraina kodanike arv Tallinnas üle kahekordistunud ja ulatub 6600-ni. Ent ukrainlased pole ainsad uued elanikud, Soome kodanike arv on samal ajal lausa seitsmekordistunud ega jää palju alla Ukraina kodanike arvule. Kolmekordistunud on kasvanud Läti kodanike arv, neid elab Tallinnas umbes 1900. Selle aasta alguse seisuga oli Tallinna elanikena registreeritud ka Leedu, Saksamaa, Itaalia ja Prantsusmaa kodanikke, kõiki tuhatkond.
Tammaru sõnutsi võib ka edaspidi eeldada, et uussisserändajad koonduvad eeskätt Tallinna. See on ülemaailmne trend, et sisserändajad asuvad elama peamiselt suurematesse linnadesse, kus on rohkem neile sobivat tööd.

Vähi ütles, et jõukamad läänest pärit uussisserändajad eelistavad võimaluse korral kesklinna, Pirita ja Kalamaja kesklinnalähedasi ja mereäärseid uusarendusi, näiteks Noblessneri kortereid. Ülejäänud mitteslaavi päritolu sissrändajad elavad üle linna magalarajoonides ning valivad elukoha soodsama hinna ja selle järgi, kas töökoht on lähedal. Näiteks on uussisserändajaid rohkesti Mustamäel, sest TTÜ ümbruses tegutseb palju välismaalastele tööd andvaid firmasid.
Tulevikku vaadates arvas Tammaru, et rahvuste mõttes jäävad Tallinna proportsioonid samaks, aga linna piires on nihkeid. Ta rõhutas, et üldine tõusulaine on seni puudutanud kõiki tallinlasi. „Ei saa öelda, et mõni piirkond oleks väga kehv,” kinnitas Tammaru. Tema ei kasutaks ühegi Tallinna piirkonna kohta sõna „geto”, mida ajakirjanduses vahel kohtab.

„Üldine tõusulaine on kõigile positiivselt mõjunud, linn areneb ka edaspidi igati mõistlikult,” uskus Tammaru. Suurimaks proovikiviks nimetas ta nõukogudeaegseid piirkondi, eriti Lasnamäed ja Õismäed. Seal tuleks tema sõnutsi vältida selliste piirkondade teket, kus vaesemad ja ühest rahvusest inimesed on liiga tihedalt koos. Väga oluliseks pidas ta kortermajade renoveerimist. Palju on juba tehtud, aga endiselt on Tallinnas palju renoveerimata maju.

Kui mõnes piirkonnas jääb renoveerimata üks-kaks kortermaja, sest sinna on kogunenud kehvemalt toime tulevad inimesed, pole see Tammaru sõnutsi väga suur mure, sest üht-kaht maja on kergem järele aidata. Karta tuleb seda, et teistest jääb maha suur piirkond, kus kõik lapsed käivad samas koolis. „Iga kett on nii nõrk nagu kõige nõrgem lüli,” nentis Tammaru.
Siiski polnud ta väga pessimistlik. Kuigi rahvuspõhise eraldumise üks põhjus on inimeste soov elada endasuguste seas, pole Tallinnas olukord kindlasti nii drastiline kui näiteks Pariisis, kus põlist prantsuse päritolu inimesed üritavad meeleheitlikult vältida mõnes linnalähedases immigrantrahvastikuga piirkonnas elamist.
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 17 külalist