Kas N Liidus oli ka midagi head?

[oliver]

Ehk oli 6, on justkui meelde jäänud.

[AndresTy]

Tüüpiline mälestuslugu ilusast nõukaajast Märjamaa Linnutsehhis.

https://sonumid.ee/2020/06/02/lisaleht- ... ehhi-lugu/

Elu oli ilus, aseminister (ehk siis hea tsaar) ise varustas meie ettevõtte töötajaid piimatoodetega, siis tuli aga iseseisvus ja kõik hea lammutati ja üldrahvalik vara (mis asi see küll oli ja kuidas see nõukogude tegelikkuses välja nägi - kas massiline riigivargus) kingiti ära.

[retti]

See jõusööt polnud ju mingi imeasi - selle peamine koostisosa oli meie kandis ikkagi jahvatatud teravili. Ei mäleta, et oleks seda kasutatud (kuigi seda osta või varastada oleks kindlasti võimalik olnud). Enda odrapõld ja 12 kopikane "lehma keeks" kohalikust poest tegi sama töö ära.

Teine tarkus, mida naabrist zootehnik selgeks tegi - et see toonaste heinapresside pressitud hein ei kõlba kuskile - selle toiteväärtus on sarnane põhuga, sest kõik taimelehed pudenevad sealt ära ja pakki jäävad ainult varred. Lahtiselt kogutud hein pidi seepärast väärtuslikum olema. Muidugi heinateo ajal oli heinapakke palju mugavam lakka laduda kui seda lahtist heina hanguda ja virna kinni talluda (sorts jämedat soola läks ka vahele).

See autolavka "lehmakeeks" oli just see mis kraavikalda ja põõsastevahelise heina lisaks lehma mao ja maksa viimase, lõpliku rikkumise ära tegi.Mõni tädi söötis neid lahmale nädalas kümneid, on räägitud ka 50 leivapätsist nädalas.Egas keegi tõtt rääkinud kui õiget arvu küsisid.
Et lehma oleks hädatapetud heinapallinööride sissesöömise põhjusel - see jutt on linnalegend.Ja see foorum ei ole see koht kus lahata veterinaarseid probleeme.

[Some]

Minu tööks oli suurfarmis oli 400 lehma ninaesine ja taguosa. St, söötmine ja sitarookimine. Heinapakinööri sissesöötmiseks peab ikka täielik loomavihkaja või alkohoolik olema, selliseid keegi lauta tööle ei võta. Palk suurfarmis oli 4 põllutöölise keskmist, nii et personal oli vägagi kvaliteetne. Heinapakkidega tegime nii, et algul sõitis traktor käruga aeglaselt mööda söödarenne ja mina tõmbasin 90-kraadise nurga all oleva hargiga heinapakke ühtlaste vahedega alla. Pakid all, hakkasin noaga paelu läbi lõikama, kokku korjama ja peksin jalaga mööda renni laiali. Nööri sissejätmine ilma tahtluseta suht võimatu ja usun, et selline idikas saanuks kiirelt kummikuga tagumikku ja oleks ukse tagant mõni teine head raha ihaldaja võetud. Oma farmist ma ühtki nöörisöötmisjuhtu ei tea. Küll aga organiseerisin kunagi 10 kaamelivasikat Kasashtanist Tallinna loomaada. Kohale jõudsid ilusasti aga kohapeal kaks neist surid pakipaelte kätte... Linnarotid my ass...

[vanahalb]

LISATUD:

Kuigi tegelikult peaks minema ja maakodust need kunagised piimaraamatud üles otsima kus kõik liitri pealt ja kopika täpsusega kirjas on:)

Seda lubas akf juba üle 2 aasta tagasi http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 43#p548643

Õige jah... nüüd siis läksin ja otsisin, sest ema ei viitsinud nii sügavalt kaevata ning seletas, et ammu minema visatud. Ei ole, kõik on alles

1975 a oli üks lehm ja ära anti 3575,3 kilo piima ning selle eest makste 715 rubla ja 04 kopikat. Kilo hind oli siis 20 kopikat:
Mingil 70-ndatel aastal (piimaraamatu aasta ei jäänud foto peale) anti ära 2844,4 kilo ja saadi 657 rubla ja 33 kopikat ehk 23 kopikat kilogramm.
Tähelepanu peaks pöörama sellele, et nii palju piima MÜÜDI RIIGILE ja see pole eralehmapidajal sama kui väljalüps. Osa piima sõi oma pere + elajad alates kassist ja lõpetades vasikate ning seapõrsastega. Võib-olla ostis naabrimutt ka midagi sest sel ajal igaühel lehma polnud. Minuarust 25-30 % läks omale ehk väljalüps oli ikka pigem 4000 kui 7000 kilo.
Selline nüanss samuti, et need numbrid on "baasiline piim" s.t 3,5 % rasvasisaldusega piim. Rasvaprotsent oli olenevalt kuust ka üle 4 ja see arvutati koefitsendiga 3,5 peale ehk piima läks rohkem kirja kui tegelikult ära anti.
(kui vähe jahedam ilm tuleb, siis võin ka piimaraamatutest tehtud fotod internetti paisata, aga praeguse kuumaga ei suuda kohe mõelda, et kuidas neid foorumisse lisada saab )

Lehmale lisandus veel vasikas kes suve-sügise jooksul pulliks või mullikaks kasvatati ja lihaks müüdi umbes 500 rublase hinnaga. No mingi 1000 rubla aastas võib-olla oli ühelehmapidaja teenitud tulu kui oma tööd mitte arvestada. 1975 ja sinnakanti oli see umbkaudu tavalise kolhoosniku teine palk. Raha hakkas odavamaks minema (või palgad tõusma , oleneb kuidas keegi filosofeerib) pärast Breznevi surma 80-ndate alguses.
Ziguli maksis sel ajal 5000-6000 rubla olenevalt mudelist ja ühe lehma aastatuluga auto osta oli liiga optimistlik eesmärk. Viie lehmaga võib-olla kuid nii palju loomi oli pigem metsavahtidel jms tegelastel kellel riigimaad palju käes. Meil olid ümberringi maaparanduse läbi teinud põllud ja enda lehmale tehti heina puisniitudelt. Need olid Põhja-Eestile omaselt rändrahne nii täis, et masinaid polnud mõtet seal lõhkuma hakata ja sovhoos sellistele maatükkidele ei pretendeerinud.

[Leo]

Kas keegi mäletab, kui palju maksti 80ndate lõpul ja 90ndate alguses suvel kolhoosis või sovhoosis hooajaks appi tulnud kooliõpilastele?

[Kapten Trumm]

Köögiviljapõldududel kõplamine maksis 1 kopikas vao pikkuse meetri kohta pluss kolhoosi kulul lõunasöök. See kehtis veel 1990 suvel.
Kartulikorjamine sügisel oli 35 kopikat kasti pealt (seal võis sees olla ehk 50-70 kilo kartulit), kahe mehega tõsteti seda traktori kärusse.
Ühe korra on käidud ka kive korjamas, aga seda "tariifi" ei mäleta enam.

[bodom]

80-ndate lõpus, 90-ndate alguses oli veel selline teenimisvõimalus, kus sai sööda- ja /või suhkrupeedi kasvatamisega tegeleda. Kolhoos haris põllu ülesse, külvas seemne ning siis jagati vagude kaupa tahtjatele ja tahtjaid oli palju. Suvel pidid rohima ja harvendama kuni lõpuks sügisel saagi koristama, muidugi kolhoosi abil.
Täpset saadud summat ei mäleta, kuid see oli üsna tummine, täitis kenasti pere eelarvet.
Mäletan seda aega, kuna olin sellel kuulsal lauluväjaku üritusel kus saadeti saadikuid NLKP kongressile ja Heinz Valk ütles oma kuulsa lause, peale ürituse lõppu sõitsin maale peeditaimi kõplama.

[Kapten Trumm]

Meie kolhoosis oli mingi müstiliste palkadega koht heinaseemne kuivati, sinna võeti valitud nägusid ja töö oli ka öösiti.
Kõplapalk jäi enamasti kahekohaliseks, vingemad vennad said mingi 90 rutsi või nii. Meil ühel hetkel kodus otsustati, et tehku mingit tõsisemat tööd, sestap edaspidi sain ehituse abitööliseks ja palk tõusis sellega kolmekohaliseks. No 120 rutsi või nii.

See ehitustel töötamine (vist 3 suve äkki) sai igatahes tugevaks motivaatoriks õppida, sest taolises seltskonnas puudus küll tahtmine kogu ülejäänud elu töötada. Samas peab ütlema, et see oli palju tõsisem kool kui põllutöö, sest olles ise ehitusel seanahka vedanud, oskad praegu leida neid kohti, mis pole korralikult tehtud (ega ehitajate kombed ju ei muutu).

[Jaanus2]

See peet oli suhkrupeet, seoses suhkrupuudusega. Et meil tehas puudus, töödeldi peet Soomes ja saadi suhkrut vastu. Soomlastele jäi ka midagi, kõik olid rahul. Teine varane valuutavaba kaubandus oli vanaraud moodsate mootorsaagide vastu, millega omakorda sai Soome müüdavaid puid langetada. Tallinna aiandussovhoos küttis siis veel odava masuudiga kasvuhooneid ja müüs tomateid Soome, valuuta saamiseks oldi valmis igasuguseid trikke tegema.

[maksipoiss]

Kas keegi mäletab, kui palju maksti 80ndate lõpul ja 90ndate alguses suvel kolhoosis või sovhoosis hooajaks appi tulnud kooliõpilastele?

Heinatöödel EÕM-is isegi teenis midagi, rohimise teenistus oli küll väga kurb. Käidud sai kahel aastal 88. ja 89. Seljal

[häh]

Selline koht nagu TPL, kõplamas ja vist 86. aasta suvi, peale sota, aga see oli laagri kohta, mis oli rohkem kui kuu (äkki poolteist?). Pluss kokkutulek pluss ekskursioon. Niiet täitsa OK.
Aga, käisime ise võrride ja ratastega põllul, pikemalt kui ametlik tööaeg oli. Minu arust klassivennad said suve teenistusega endale uued Riga 13 võrrid osta.

Võrdluseks, 88. sai praktikandina majandis kui mälu ei peta 120.- kuus.

[Anter]

Kartulikorjamine sügisel oli 35 kopikat kasti pealt (seal võis sees olla ehk 50-70 kilo kartulit), kahe mehega tõsteti seda traktori kärusse.

Vakk oli selle kasti nimi. Meie saime Tartumaal kooli ajal u. 86-87 vaka eest 30 kopikat. Töökorraldus käis nii, et olime paaris ja igale paarile mõõdeti mingi kindel maa maha. Me pinginaabriga olime nn. maalapsed, kes kogu oma lapsepõlve suved maal veetsid ja maatööd olid selged ja konti mööda. Lasime alati omale jupp maad pikema maa mõõta ja ikka oli meil oma "piirkond" puhas enne, kui traktor uue ringiga tuli. Sai teiste maaltki korjatud. Paljud ei saanud oma lühikese jupigagi hakkama ja enamus kordi ajas traktor lihtsalt uue vao sinna peale lahti, ehk maha jäi päris palju kartuleid.
Vaka eest said mingi tikutoosi suuruse pappist tüki, millel tempel peal. Need konverteeriti päeva lõpus põllu servas ruublikuteks.
Rahajagaja alati uuris, ega me pinginaabiga mingit valskust pole teinud, niivõrd palju oli meil neid templiga nutsakuid. Mäletan, et kord pidime vakkade tühjendajad appi kutsuma, et need siis tõestasid, et jah need hullud korjasid tõesti niipalju.

[Fucs]

http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 79#p488279

[Kapten Trumm]

Kuna meie kandis "trükkis" kolhoosikontor neid talonge vanale pleekinud lauapaberile (oli vanasti selline roheline paksem paber kirjutuslauale panekuks), siis meil tehti neid talonge ka kodus, kuna materjal oli kõigil olemas ning mingi uduse templijälje sai ka korraldatud. Kuniks juhtus pahandus - agronoom mõõtis kartulivirna üle ja arvutas seal olevat 21 tonni, talongide järgi aga oleks korjatud üle 30.

Sealt edasi oli moraal, et kui varastate, siis tehke seda mõõdutundega.