Kas N Liidus oli ka midagi head?

Vaba foorum kus võib arutada mujale mittesobivatel teemadel.
Vasta
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40175
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Ei olnud mingeid gaase (vähemalt midagi silma või ninna torkavat).
Leiva söötmine jõusööda asemel või sellele lisaks oli toona levinud praktika koduses lehmapidamises.
Meil konkreetselt nägi see välja sedasi - see 10 liitrine tsinkämbritäis, sinna sisse lõiguti suurte kannikatena nii 2 pätsi keda keeksi, törts kodust odrajahu, keedetud kartuleid (selliseid pisikesi, mida inimene ei söönud), see tambiti S-kujulise kapsarauaga sodiks, segati vett sisse ja antud rokk anti lüpsi alguses lehmale ette. Lehm lausa hüppas õnnest seda ämbrit nähes. :D

Kahtlustan, et sellepärast seda "keeksi" toodetigi, ilma lehmapidajateta poleks seda keegi ostnud, sest 4 kopikat kallimalt said korraliku pehme vormileiva. Nii vaeselt ei elatud ka siis, et polnud 16 kopikat leivaraha.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40175
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Kapten Trumm »

See autolavka "lehmakeeks" oli just see mis kraavikalda ja põõsastevahelise heina lisaks lehma mao ja maksa viimase, lõpliku rikkumise ära tegi.
Lollus ruudus.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Jaanus2
Liige
Postitusi: 3834
Liitunud: 31 Mai, 2007 13:17
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Jaanus2 »

Vanas kalendriteatmikus juhtus ette n. Liidu kaupade hinnaindeksi muutus. Muud kaubad olid aastate jooksul veidi kallimaks läinud, ainult leiva hind püsis sama. Ehk oli sihilikult doteeritud. Selles valguses oli odava leiva söötmine loomadele igati ratsionaalne tegevus, samas kui sarnase hinnaga jõusööta ei olnud vabamüügis. Et maapoes ei müüdud piima ja kohupiima on veidi kahtlane, aga inimese mälu on vahest imelik.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40175
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Jõusööt tähendab loomadele ekstra süsivesikute söötmist. Rohi ja hein vajavad sama koguse süsikate saamiseks suurte koguste söötmist (siin piirab juba mao võimsus). Millest see tollane leib siis koosnes?

Tollase vormileiva kõige lähedasem tänane analoog on Rehe rukkileib (eksisteerib ka vormileivana). Põhiline toitaine ongi süsivesikud (46%). Veneaegne jõusööt oli enamasti mingi madala sordi teraviljajahude segu koos õli sisaldavate lisanditega, ehk samuti peamiselt süsivesikud. Tänapäeva jõusööt koosneb 70% teraviljast ja 15-25% rapsijääkidest.
Viimati muutis Kapten Trumm, 01 Juul, 2020 17:50, muudetud 1 kord kokku.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36585
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Kriku »

Kapten Trumm kirjutas:Jõusööt tähendab loomadele ekstra süsivesikute söötmist.
Täiendsöötasid, millede koostises on nii teravili kui proteiini ja mineraalelementide allikad ehk vana nimetusega jõusöödad, toodame vastavalt klientide soovidele-vajadustele. Nende söötade proteiinisisaldus jääb vahemikku 13-22% ja energiasisaldus 11-12,8 MJ/kg.
https://scandagra.ee/tooted/soodad-piimakarjale/

Palun teema juurde jääda.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40175
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Kapten Trumm »

MAXI sarja täiendsöötade tootmisel on kasutatud toormaterjalidena kohalikke teraviljasid, maisi, nisukliid, nisu gluteensööta, rapsikooki, päevalilleshrotti, sojashrotti (GMO), söödapärmi, melassi, rapsiõli, soola, lubjakivi, mikroelemente ja vitamiine sisaldavat premixit.
Tootja jätab kahjuks mainimata, et teravilja ja maisist saadav põhiline toitaine on siiski süsivesikud, mida on seal tunduvalt rohkem kui proteiini.

Kui Rehe rukkileiva tootja (Eesti Pagar) nimetaks oma kodulehel, et toode sisaldab tervelt 5% proteiini, siis seda nimetataks tarbija eksitamine, kuna toode sisaldab enim siiski süsivesikuid (45%).

Seega lehmale leiva söötmine annab (ja andis ka toona) jõusöödaga analoogset efekti.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36585
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Kriku »

Fuchs kirjutas:
Jäin sellelt lehelt imetlema neid õlle- ja veinisilte ning hakkas silma, et jube kanged vikatid olid kõik õlled. Kuna ma ise sel ajal veel vägijooke oma vanuse tõttu ei tarvitanud, tekkis küsimus, et kas see oli teadlik plaanimajanduslik strateegia (noh, et teeme kangema õlle, saab väiksema koguse tarnida - mehed peavad vähem tarbima, kõik kasumis :) või oli tänapäeva mõistes normaalseid, noh nii 4-5% õllesid ka saadaval? Kummaline praktika on muidugi ka mõnel õllesildil kanguse määramine kraadides :roll:
Vastused sellele huvitavale küsimusele läksid toitumisteemasse: http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 21#p626421
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36585
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Kriku »

Kapten Trumm kirjutas:Seega lehmale leiva söötmine annab (ja andis ka toona) jõusöödaga analoogset efekti.
Valgud jäävad saamata. Komponendi vajalikkus pole sama kui selle osakaal.
Jaanus2
Liige
Postitusi: 3834
Liitunud: 31 Mai, 2007 13:17
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Jaanus2 »

Toonane odavam jõusööt eriti lisavalku ei sisaldanud, enamus oli lihtsalt jahvatatud teravili. Lehmale ongi vaja pigem lisaenergiat noorest rohust saadava rohke valgu tasakaalustamiseks, et ratsioon oleks tasakaalus.
Z03
Liige
Postitusi: 1136
Liitunud: 22 Juul, 2016 10:09

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Z03 »

Minu lapsepõlvekodus jäi loomapidamine 80ndate teise poolde ja 90ndatesse aastatesse, aga loomad sõid loomaoitu ja inimesed inimeste toitu. Loomadele anti heina, jõusööta, mingeid graanuleid, mida nimetati mikroks. Vahel õlikooke (ilmselt rapsist), melassi. Leivatüki võis vahel loomale maiustuseks anda, aga leiba sõime ikka ise. Kassid-koerad sõid inimeste toidujääke, sest siis ei olnud veel peeneid koera- ja kassikrõbinaid. Koerakonserve oli küll, aga koerale ei ostetud. Koer sai konte ja kassi ülesanne oli rotte ja hiiri püüda. Kuivanud leivast tehti 100 toitu, mitte ei antud loomadele. Ma teiste perede kombeid ei tea nii hästi, aga ei pea õigeks loomadele leiba sööta.
Kasutaja avatar
Fucs
Liige
Postitusi: 15563
Liitunud: 12 Dets, 2006 21:43
Asukoht: retired
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Fucs »

Läks heietamiseks.....

Meil peres tehti vanast kõvaks läinud vormileivast ise peenleiba.
Retsepti ei tea ja pole enam küsida ka kellegi käest, aga seda mäletan, et vana leib pandi mingiks ajaks (päev või kaks) sooja/leige veega likku, siis lisati midagi ja läks uuesti ahju. Kusjuures väga hea leib sai.

Isa töötas 70-ndatel ETKVL autobaasis leivaauto peal. Algul oli mingi GAZ53 furgooniga ja pärast sai Tartu tehase osaliselt vineerist konstruiga ja plekiga üle löödud leivaauto/termomobiili TA-3761.
http://minevikumasin.ee/mudelid/?action=mudelid&ID=17

Kooli vaheaegadel käisin kaasas sõitmas. Olenes leivaringist, aga üldiselt kell 5:30-6:00 (esimene oli alati koolide, lasteaedade, lastekodude, sööklate jms ring) pidi olema juba masinaga leivakombinaadis. Teine ja kolmas ring olid siis päeva peale tavaliselt juba kauplused.

Täiesti värsked ja kuumad või lausa tulised leivad (vormi, põranda ja peenleib), saiad (tavaline ja rosinasai), kala-, liha- ja moosipirukad (need piklikud pontšikud), kringlid, stritslid... vahel ka tordid ja koogid lükati puidust leivakastidega/restidega mööda metallist rullikutega transportööri leivakombinaadi tsehhi seinas olevast kitsast ja madalast "pilust" välja, kus siis kas leivaauto juht või ekspediitor need pika metallist konksuga välja tõmbas ja leivaauto riiulitele lükkas. Igas vahes olid omad kindlad tooted. leivaauto furgoon oli seestpoolt ülelöödud alumiinium plekiga ja soojustatud nii, et tooted seisid üpris kaua soojana seal. Ja milline LÕHN oli seal leivakombinaadi tsehhi auguga seina juures !

Kui siis leivakombinaadi mutikesed läbi selle kitsa pilu nägid, et mina ka kaasas olen, siis viimase leivakasti leibade peale oli alati pandud üks suur rosinasai, üks tavaline sai, moosipontšikud (õunapovidloga) ja kui vahel vedas, siis ka lehmakomme peoga. Esimesest poest, kui avati juba, sai alati ostetud siis Tartu õlletehase "Limonaadi" ja "laste" või "doktori" vorsti. No vat nii head asja pole enam hiljem kunagi saanud - soe krõbe sai, doktorivorsti viilakas peale ja limpsi kõrvale :D
Ja soe ja värske, suurte mahlakate rosinatega rosinasai oli lihtsalt nii hea, et seda võis lõpmatuseni süüa.

Mäletan ka seda, et lisa leiba ja lisasaia (mis ei olnud ametlikult ette nähtud) pandi alati leivakastidele lahtiselt peale, kui oli lastekodu või erikoolide ring.
Vaeküla eriinternaatkooli ja Inju lastekodu juures jooksis alati suur summ lapsi kokku, kui leivaautot tulemas nägid. Isa siis jagas neid sooje "normiväliseid" saiu ja leibu lastele, vahel ka pontšikuid, kui leivakombinaadi naised olid neid ülenormi kaasa pannud. Mitte, et lapsed nälgas oleksid olnud, aga ega toona mingeid vägevaid maiuseid polnud ja laste jaoks olid värske soe sai ja tavaline ahjusoe leibki toona maiuse eest. Paremat ei osanud keegi tahta ega unistada. Kunagi ei näinud kisklemist või kaklemist nende leibade-saiada või pontšikute pärast. Kõik jaotati ilusti võrdselt laiali.

Seda leiva kartulikottidega otse maapoodidest äravedamist nägin ma aga juba palju hiljem. 1985 aastal, kui ise Kaubastu poodidesse toidukraami vedasin. Mina leiba ja saia ei vedanud, aga tihti jõudsin mõne poe juurde leivaautoga enam-vähem samal ajal. Tihti ei jõudnudki siis leib poodi, vaid kogu kaup "lahjendati" juba eos ära. Poemüüja luges kastid üle ja kindlad kunded võtsid juba oma tavapärase koguse sealsamas otse kastidest. Poemüüja pani kogused ja nimed paberile ja siis käis sealsamas pool tundi arveldamine. Ei saanud mina oma kaupa nii kaua poele üle anda ega keegi poest midagi muud ka osta. Siis ma mõtlesin toona küll, et kuradi hästi oleme elama hakanud, kui kartulikottidega veetakse leiba koju. :|

Sellised nostalgilised mälestused siis lühidalt siia vahele.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36585
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Kriku »

Kuulge, kas millalgi ei olnud eksperimenti maisilisandiga vormileivale ja kas sealt ei saanud see lehmakeeksi teema algust...?
retti
Liige
Postitusi: 1270
Liitunud: 13 Dets, 2004 22:14
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas retti »

Kapten Trumm
soe soovitus - jää militaaria juurde.See on sinu ala.Ja ära hakka veterinaararsti õpetama.Ma lihtsalt ei vaidle sinuga loomatervishoiust ja toitumisratsioonidest,ammugi mitte siin.
See ämbrijutt oleks pärl - lepi sellega et nii söödeti siga aga mitte lehma
Ah-et külapoest viidi leiba leivatehasesse tagasi :lol:

Fucs
sinu mälestus leiva leotamisest oli - juuretise valmistamine kodusel meetodil.

Kriku
oli küll - siis kui 70tel alates oma vilja ei jätkunud ja ameerika maisi NSVL sisse veeti Uussadama kaudu.Palju sellest maisist muidugi söödaks läks on iseasi.Aga vähemalt Rakvere ja Moe piiritusetehased ainult maisi peal tegutsesidki mingi aeg.Valkude koha pealt ütlesid õieti.

Jaanus
sinu kirjeldatut lahendati lehmade jõusöödale karbamiidi lisamisega.Kahjuks oli seda karbamiidi jõusöödatehastel vabamalt käes kui vilja - kogus pidi välja tulema ja tulemused olid fataalsed lehmadelegi.Massimõrvaks läks siis kui sellist jõusööta tahtmatult ja/või teadmatult sigadele söödeti.Veiste jõusööta ei või niigi sigadele anda suure soolasisalduse tõttu.
Jaanus2
Liige
Postitusi: 3834
Liitunud: 31 Mai, 2007 13:17
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Jaanus2 »

Trumm kirjeldas antud juhul tema lapsepõlvekodus kasutusel olnud lehmasöötmise praktikat. Sarnaneb sellega, mis oli kasutusel 19. saj. Flandrias. "Flemish husbandry", kui kedagi huvitab. Üliintensiivne põllumajandussüsteem, mis toimis edukalt.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40175
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Me ei söötnud ju jõusööda asemel palja leivaga, vaid leib oli selle roka üks osa. Lisaks oli seal hulgas veel odrajahu (minuarust sõelumata, koos kestadega), keedukartul ja võibolla veel midagi, mida ei mäleta. Ma kahjuks ei suuda leida veneaegse jõusööda retsepti, aga selle koostisest enamuse moodustas ikkagi teravili. St koosnes põhiliselt süsivesikutest.

Lehmad läksid kombinaati ikka vanuse ja selle tõttu, et enam ei lüpsnud niipalju kui tarvis, mitte maohaigustega. Veterinaar ei olnud üldse tihe külaline. Elas samas külas ja vuras oma Gaz-51 desinfitseerimismasinaga värava eest mööda iga päev. Sellele autole sõitsid vene sõdurid korra BTR-iga tagant sisse.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 45 külalist