Kapten Trumm kirjutas:1. PV alused peavad olema relvastatud ja suutelised pidama kontakti väiksema ja omasugusega...
Küsin igaks juhuks üle, kas "kontakti pidama" tähendab antud kontekstis merel üldmõistetavat "jälgima" (tuletatud mõistest "kontakt - iga õhu-, pinna- või allveeobjekt, mis on kindlaks tehtud elektrooniliste või akustiliste sensorite abil või visuaalsel teel") või on Kapten Trummi erikeel seekord tuletatud maaväes kasutatavast väljendist "kontaktis olema" (tuletatud "Kokkupuude, kontakt, "engagement with the enemy", eestikeelset definitsiooni ei ole; mõlemad definitsioonid MILITERMist)? "Väiksema ja omasugusega" peaks seda igaüks suutma.
Aga asjast.
Nõukogude Liitu tänapäeva Eestile eeskujuks võtta ei pruugi olla hea mõte mitmel põhjusel.
1. on suur oht allikaid valesti mõista. Eespool toodud internetileheküljel on vead sees. Tarantul klass ei ole sama, mis Pauk klass ja ma ei leia ühtegi muud allikat mis väidaks, et Šmel klass oli piirivalve koosseisus. Need on jõe suurtükikaatrid (речный артиллерийский катер). Mina küll ei ole kindel, et Nõukogude piirivalve käes olnud Pauk klassi laevadel olid kõik allveelaevatõrje vahendid peal ja nad allveelaevatõrjet ka harjutasid. Ma ei saa seda kinnitada, aga pole välistatud, et plaan oli „riistad“ alles sõja puhul peale panna ja mereväe spetsialistidega mehitada.
2. on olukord väga erinev. Nõukogude Liit valmistus ründesõjaks. Mereväel oleks selles küll toetav roll olnud, aga sellegipoolest oleks Balti laevastik pidanud toetama pealetungiva maaväe tiiba, muuhulgas tungima läbi Taani väinadest ja takistama NATO laevadel Läänemerele siseneda. Selleks oli vaja suuri ja tugevalt relvastatud laevu, mis piiri valvamiseks kuidagi ei sobinud. Meie olukord on pisut teine.
3. oli Nõukogude Liidul palju ressursse ja nad raiskasid neid väga edukalt. Eesti ei saa endale lubada. Eesti kontekstis ei ole Kaitseväe vahendite rahu ajal kasutamine raiskamine, vaid kokkuhoid. (Riigikaitse lai käsitlus ja need sihandsed teised sõnad.)
Midagi saab aga Nõukogude Liidult või Venemaalt õppida küll. Nende arusaamine merevõimust on küll omapärane, aga süsteemne (ja sõjalisest vaatepunktist lähtuv). Kogu merendussektor toetab vähemalt kaudselt sõjaliste ülesannete täitmist. Näiteks on kõik Vene lipu all sõitvad laevad kohustatud mereväge toetama ja toimivad nii natuke ka luurelaevadena. Õppida võib ka Pauk/Tarantul laevaklassist: piisava suuruse ja mitmekülgne platvorm püsib kaua teenistuses ja seda saab edasi arendada (Pauk klassi allveelaevatõrje- ja patrulllaev, Tarantul I-III ja Molnja klassi pealveetõrjelaevad). Pea-aegu modulaarne lähenemine 20. sajandi võtmes. See, et merevägi ja piirivalve võiks samu platvorme kasutada on igati mõistlik.
Kapten Trumm kirjutas:Pealegi arvatakse mitmel pool maailmas, et mingi tsiviiljama peale lennata relvajõududega pole hea toon.
Kus „mitmel pool“? Merel (ja õhus) kehtivad teised reeglid kui maa peal. Mida peaksid küll taanlased, lätlased ja leedulased tegema, kellel eraldiseisvat merepiirivalvet üldse ei ole või see on mereväe koosseisus? Vahemerel püüavad ja päästavad põgenikke sõjalaevad. Aafrika rannikul ja mujal tegelevad sõjalaevad piraatide ja mereröövlitega (vahe on selles, kas tegutsetakse riigi territoriaalveetes või rahvusvahelistes vetes). Õhuruumi jälgib ka Eestis õhuvägi ja renegaadi tulistab alla sõjaväe lennuk, mitte politsei.
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)
