Laagna tee tapvale avariile eelnes ebaseaduslik kiirendusvõistlus. Kas kõik kihutajad võetakse vastutusele?
Juriidiline vaidlus veel käib, kohus aga kergendas Isa Khalilovi kaaskihutaja paragrahvi.
Kaks inimest tapnud Laagna tee liiklusõnnetus 20. juunil on põhjustanud pretsedenditu juriidilise vaidluse.
Rahvakeeli kõlab küsimus: kas ebaseadusliku ja ohtliku kiirendusvõistluse kõik osavõtjad vastutavad surmava avarii eest, kuigi nad ise õnnetuses ei osalenud?
Raskete liikluskuritegude uurimist juhtiva ringkonnaprokuröri Diana Helila arvates on vastus jah.
Helila taotlusel vahistas Harju maakohus 29aastase tallinlase Vjatšeslav Kalašnikovi. Kohus nõustus prokuröri seisukohaga, et Isa Khaliloviga koos kihutades oli Kalašnikov liikluskuriteo kaastäideviija.
Nii Khalilovit kui Kalašnikovi kahtlustatakse liiklusrikkumise tulemusel kahe inimese surma põhjustamises. Süüdimõistmise korral võib kohus saata nad 3–12 aastaks vangi.
TAPPEV KIIRENDUSVÕISTLUS KESET TALLINNA LINNA
Politsei eeluurimise andmetel leppisid Isa Khalilov ja Vjatšeslav Kalašnikov kokku ja hakkasid 20. juunil kell 18.28 sõitma Tallinna vanalinnast Lasnamäele.
Khalilov sõitis valge maasturiga BMW X5 (väljalaskeaasta 2014), mis kandis tänavu mais tellitud numbrimärki 999 ISA.
Kalašnikov roolis kollast Chevrolet Camarot (samuti aastast 2014).
Mehed suurendasid pidevalt kiirust, mis ulatus ligi 200 kilomeetrini tunnis.
Kalašnikov jõudis Laagna tee kanalisse esimesena, vahetades agressiivselt sõiduradu suunatuld näitamata.
Tema järel sõitnud Khalilov põrutas kell 18.37 tagant otsa enda ees sõitnud pruunile Volvole XC60 (2013), millega sõitnud Oleg Š. ja Tatjana Š. viidi üliraskes seisundis haiglasse.
Seejärel põrkas Khalilovi auto kokku sinise Ford Fiestaga (2018), mille juht Stanislav B. suri haiglas.
Khalilovi auto ja Ford Fiesta paiskusid bussipeatusesse, kus hukkus seal viibinud Olga B.
Khalilov ja Kalašnikov on uute kuritegude ära hoidmiseks vahistatud. Eelmisel nädalal ütles Khalilov Tallinna ringkonnakohtus, et ei sõitnud 200km/h, võibolla 120 km/h. Laagna teel on lubatud kiirus 70 km/h.
Advokaat: mu klient ei osalenud õnnetuses!
Kalašnikovi advokaadi Dmitri Školjari arvates on tema kliendile esitatud kahtlustus kunstlikult konstrueeritud ega vasta karistusõigusele.
Školjari väitel pidanuks kaastäideviimise puhul olema mõlemal kihutajal ühine tahtlus kuritegu toime panna. Ka põhitegu ehk surmasid põhjustanud avarii pidanuks olema kooskõlastatult tahtlik. Tappev liiklusõnnetus Laagna teel juhtus aga Khalilovi ettevaatamatusest.
Tallinna ringkonnakohus asus eelmisel nädalal seisukohale, et Školjari jutus on iva sees.
Kalašnikov liiklusõnnetuses ei osalenud, sest kihutas Chevrolet Camaroga ees. Khalilovi BMW X5 ei jõudnud sellele kuidagi järele, kuni sõitis kolmandale autole tagant otsa.
Samas leidis ringkonnakohus, et Kalašnikovi võib pidada kuriteo kaasaaitajaks. Kaasaaitamine on tegu, mis toetab täideviija tahtlust. Kaastäideviijal ja kaasaaitajal on seaduses silmis oluline vahe. Kaastäideviijat karistab kohus süüdimõistmisel täie rauaga. Kaasaaitaja puhul lubab seadus karistust kergendada.
Kohus: see oli kiirendusvõistlus!
Samas jättis ringkonnakohus Kalašnikovi endiselt vahi alla, kuna peab teda liikluses ohtlikuks. Juunis sai ta liiklusrikkumiste eest kaks väärteokaristust. Ka päeval enne avariid kimas ta Tallinnas nii öisel kui ka päevasel ajal pidevalt ringi kiirusega 103–187 km/h.
„Tema käitumine võib tuua kaasa raskeid tagajärgi,“ põhjendas asja arutanud kriminaalkolleegiumi esimees Meelika Aava jätkuva vahi all hoidmise vajalikkust.
Ühtlasi ütles kohus välja, et Laagna teel toimunu kujutas endast sisuliselt kiirendusvõistlust.
Ringkonnakohtu lahend pole jõustunud. Kohtu seisukoht paragrahvi muutmise asjus ei ole prokuratuurile kui eeluurimise juhile kohustuslik.
Advokaat Školjar kinnitas Ekspressile, et ringkonnakohtu lahend muudab tema kliendi olukorda juriidilises mõttes kergemaks. Tulevasel kohtuprotsessil saab seda kasutada kaitse rajamisel olulise pidepunktina.
Školjari sõnul on Kalašnikovi juhtum kohtupretsedent, millist pole Eestis enne olnud.