Tegelikult kriitiliseks Soomele muutus sõjaline olukord Mannerheimi liini läbimurretega märtsi alguses.Kriku kirjutas:Algne väide oli ikka see, et Eesti maastik lubab samasuguseid mottisid tekitada kui Soome oma Laadogast põhja pool.toomas tyrk kirjutas:1939. aasta võimalikku kiiret lüüasaamist maastiku erinevustega üritad sa siin seostada vist enam-vähem ainuisiklikult. Et tõstatad väite, mida keegi nagu väitnud polegi. Ja siis lükkad ümber. Mis aga ka eriti hästi ei õnnestu...
Põhja pool, kus toimus motti-sõda ja kus oli hõivatud umbes pool Punaarmee jõududest (teine pool mattis Mannerheimi liini laipade alla) ei olnud midagi kriitilist. Soomlased panid seal ilma igasugu püsikaitseliinideta venelased lihtsalt seisma. Samas nende mottide kiireks purustamiseks jaksu kah polnud, siis nad seal neid piirasid, osad vene väed pääsesid vaherahuga.
Et seal seda kardetud manöövrit, mis Eestis pidi juhtuma, teha ei õnnestunudki. Vene kolonnid suutsid riiki tungida suurusjärgus mõnikümmend kilti ja seal nad siis märtsini istusid. Osa muidugi löödi mättasse kah.
Sealt ka küsimus, et miks arvatakse, et meil oleks nii ludinal see venelastel läinud? Olime me sitemad sõjamehed? Oli Soomel mingi suur eelis, mida meil polnud? Harige mind, ma ei näe....