Merevägi ja rannakaitse

[strateegiline sõdur]

Vahelduseks ka mõtteid Riigikogu riigikaitsekomisjonilt. Väljavõte protokollist. Ehk järgnev annab mingi suuna kuhu soodsate tuulte korral poliitiline konsensus võiks liikuda. Aitab ehk ka siinse arutelu skoopi piirata, muidu kipub kõik laiali valguma ja arutatakse maast ja ilmast tarbetult palju. https://m.riigikogu.ee/tegevus/dokumend ... db816006cf
Vabadust, kui see info on juba siit läbi käinud.

Riigikogu riigikaitsekomisjoni istungi protokoll nr 68 esmaspäev, 15. juuni 2020
2. Mereseire arengud
Riigikantselei riigi merelise ressursi arenguperspektiivide analüüsimise töörühma juht Martin Hurt ja mereväe ülem kommodoor Jüri Saska andsid ülevaate riigi merelise ressursi arenguperspektiividest.

Martin Hurt andis ülevaate riigi merelise ressursi arenguperspektiivide analüüsimise töörühma senistest arengutest. Ta andis ülevaate mereväe, Politsei- ja Piirivalveameti ning Veeteede Ameti põhiülesannetest merel, sealhulgas käsitles ta mereolukorrateadlikkuse tagamist, ülesannete täitmiseks kuluvat ressurssi ning omavahelist koostööd. Seejärel andis ta ülevaate võimalustest mereolukorrateadlikkuse ning kolme ametkonna koostöö arendamiseks. Edastatud teave on juurdepääsupiiranguga (RKKTS § 39 lg 3).

Jüri Saska leidis, et töörühm on teinud vajaliku töö. Ta toonitas, et pärast töörühma raporti valmimist on vajalik teha poliitilised otsused. Igasugune edasine analüüsimine oleks inimeste aja raiskamine, sest mereolukorrateadlikkuse arendamiseks on vajalik teha reaalseid samme. Ta sõnas, et ka liitlased on juhtinud tähelepanu mereolukorrateadlikkuse arendamise olulisusele.

Andres Metsoja nõustus, et töörühma raporti valmides on vajalik teha poliitilised otsused konkreetsete järgmiste tegevuste osas.

Ants Laaneots küsis kolme ametkonna reformimise kohta mereolukorrateadlikkuse tõstmiseks ning palus välja tuua, millist rahalist ressurssi nõuavad erinevad alternatiivid.

Martin Hurt andis ülevaate vajalikest vahenditest erinevate alternatiivide rakendamiseks. Ta sõnas, et kõige efektiivsem oleks luua üks amet, sest siis saaks üks juht efektiivselt kasutada olemasolevat ressurssi personali ja tehnika näol. Konkreetsed arvutused tehakse juunikuu teises pooles.

Alar Laneman leidis, et otsust ei tohiks teha lähtudes kuludest, vaid ülesannete efektiivsest täitmisest lähtudes. Ta küsis, mil moel oleks ühise ameti loomine tsiviilvaatest kasulik?

Martin Hurt vastas, et ühine amet võimaldaks ressurssi ümber jaotada. Seeläbi väheneks ressursipuudus igas ametkonnas.

Johannes Kert tõi välja, et merevõimete ühendamisega kaasneb ka töökultuuri ja käitumisharjumuste muutus. See võib osutuda tsiviilstruktuurile problemaatiliseks, kui viimane peab üle võtma militaarstruktuuris ettenähtud käitumismalli.

Madis Milling sõnas, et on räägitud mereväebaasi kolimisest tühjana seisvasse Saaremaa süvasadamasse. Ta palus Jüri Saska kommentaari.

Jüri Saska leidis, et süvasadama regionaalsuse laiendamine oleks hea valik, kuid need otsused langetab Kaitseväe juhtkond.

Andres Metsoja küsis töörühma edasiste tegevuste kohta.

Martin Hurt vastas, et töörühma tulemusi tutvustatakse ministritele ning seejärel otsustatakse, kas töörühm lõpetab juuni lõpuks oma tegevuse või saab töörühm täiendavat analüüsi vajavaid ülesandeid juurde.

Jüri Saska rõhutas, et mereolukorrateadlikkuse arendamiseks vajalike tegevustega ei tohiks viivitada ning tegevustega peaks alustama võimalikult ruttu.

Otsustati: 2.1. Jätkata arutelu komisjonis (konsensus: Jaak Juske, Johannes Kert, Leo Kunnas, Ants Laaneots, Kalle Laanet, Alar Laneman, Andres Metsoja, Madis Milling, Anneli Ott, Peeter Rahnel).

[Kapten Trumm]

Kõigil neil ülesannetel on erisusi, kuid ühendavaks lüliks on merel olemine. Tõsi küll, iga ülesande täitmiseks on see merel olemine natuke erineva iseloomuga. Kuid üle korrates - tuvastatud merepildi loomiseks on siiski mingi hetk vaja minna füüsiliselt merele.

See on arusaadav.
Küsimus lihtsalt on, kui vastane võtab tänase seiresüsteemi kiirelt maha, on neid laevadest meile samapalju kasu kui surnule villastest sokkidest. Esiteks muutuvad laevad ise väga haavatavaks (puudub eelhoiatus), teiseks ei asenda laevaradar ikkagi tuhandete km2 vaatlust 24/7/365 ja kolmandaks, me räägime tänases ressursiraamistikus ikkagi parimal juhul kahurrelvastusega patrull-laevadest, mis pole just eriline hukukindluse ime.

[Kilo Tango]

... ikkagi parimal juhul kahurrelvastusega patrull-laevadest, mis pole just eriline hukukindluse ime.

Ära sa ütle. Mõned tänapäeva laevakahurid võimaldavad lasta ka lennukeid ja sisse tulevaid tiibrakette. Näiteks Oto Melara 76mm Strales kahuril on autonoomne radar küljes ja see suudab sihtida lennuvahendeid. Kas ka tabada - ei tea.

[Kapten Trumm]

100M euro hinnasildiga "kahurikorvett" on maksumuselt ekvivalentne umbes 10 SAAB Giraffe keskmaaradariga ja nii 20 SAAB 1X lähimaaradariga.
Mõlemad 3D ehk siis vaatlevad ka õhku.

Kui 3-4 laeva ära ostetakse, siis tuleb nendega kaasa 3-4 nimetatud radarit ja mingiks sõjaliselt vastupidavaks radarivõrguks raha ei jää. Ilmselt ka mitte tiibrakettide jaoks.

Vastane viib selle PPA radarivõrgu kiiresti rivist välja ja laevad muutuvad poolpimedateks sihtmärkideks palju pikema tuleulatusega vastase jaoks.

[Kilo Tango]

100M euro hinnasildiga "kahurikorvett" ....

Super Rapid 76mm peaks jääma kusagile $5mil kanti / tk. Kust sa selle 100mil võtad? Ja miks korvett? Kas 76mm kahurit väiksema kui 500 tonnise aluse peale ei saa panna? Kiire surfamisega leidsin, et väikseimad seda kahurit kandvad alused jäävad kusagile 230+ tonni kanti. PPA Raju maksis 16 mil. Miinus reostustõrjevarustus pluss nimetet kahur ja on tuvastamiseks ja vajadusel sekkumiseks vajaliku võimekusega laev olemas, millel on ka mingigi ÕT võimekus. Ja ma ei ole üldse kindel, et see laev peab niigi suur olema.

[Kapten Trumm]

Soovides alust, mis mahutab ka perspektiivse ÕT ja pealveetõrje rakettrelvastuse, miinitõrje kraami ja muu taolise, siis saab pigem rääkida 50+ meetrist ja 500+ tonnist. Pigem Kindral Kurvitsa suurusest (33MEUR, 64 meetrit, 1000 tonni). Kui rääkida "raketivalmiduses" alusest (puuduvad laskeseadmed koos rakettidega) koos miinitõrje kraamiga saab selle hinnasilt olema 70-120MEUR tükist sõltuvalt nüanssidest.

Ahjaa, Kurvitsa 33MEUR ei sisalda grammigi sõjalist aparatuuri, ühtegi relva ja tegu on kaunis aeglasekäigulise alusega (15 sõlme).

Hamina klass oma 250 tonni ja 51 meetriga siin enam eeskujuks väga ei sobiks, kes pardal käinud, saab ilmselt aru, miks. Moderniseerimise käigus, et panna lisaks sonar ja torpeedod, optimeeritakse seal madruste koikusid (nt likvideeritakse mehitatavad kaks raskekuulipildujat ja madrused koos nendega) ja aetakse 100 kilo kaupa kaalu taga.

[Kilo Tango]

Soovides alust, mis mahutab ka perspektiivse ÕT ja pealveetõrje rakettrelvastuse, miinitõrje kraami ja muu taolise, siis saab pigem rääkida 50+ meetrist ja 500+ tonnist. Pigem Kindral Kurvitsa suurusest (33MEUR, 64 meetrit, 1000 tonni)....

Seda ma siin ju üritangi seletada, et ehk ei teeks sellist "hangime igaks juhuks suure laeva", millega siis luua seda tuvastatud merepilti.

[Ott Laanemets]

Ja ma usun, et sealt see (mereväelaste) segadus osaliselt tulebki - raske on aru saada, milliseid ülesandeid need tuleviku laevad tegema peavad ja seetõttu on ka raske öelda, et milline see laev olema peab.

Segadust ei ole, on väga palju erinevaid võimalusi, mis sõltuvad ... Võimekandja määravad ülesanded, nende täitmise tingimused ja keskkond, kus neid täidetakse. Viimane, nagu ka geograafia, on püsiv ja seega on ka võimalike võimekandjate orienteeruvad suurused ennustatavad. Ja seda nii kaitseväes, politseis kui veeteede ametis.

IMHO kogu see elevus siin ongi tekkinud sellest, et keegi ei saa aru, miks me peame ostma suured laevad "ehk ruumi läheb tarvis" põhimõttel, kui meil on täna muid pakilisi probleeme, mis vajavad lahendamist kui laevamahu puudus kusagil 20-aasta taguses tulevikus.

Ma ka ei saa aru, kust tulevad korvetid, OPVd jms. Lisaks tõlgendab igaüks neid sõnu ju omamoodi. Küll aga sisaldab ülaltoodu seda viga, mida me tavaliselt ikka teeme. Iga võime tervikuna ja selle kandja üksikuna kestab 30-40 aastat. Seetõttu tuleb võime loomise algusfaasis mõelda ka sellises ajahorisondis. Mis iganes merekaitse tuleviku osas ei otsustataks (kui üldse), pole see ühe, kahe või isegi kolme arengukava tsükli küsimus vaid pikem protsess. Seetõttu peab juba alguses teadma, kuhu ja miks teel ollakse. Muidu kolime jälle vahipataljone mereväebaasi, renoveerime neile maja ja juba mõne aja pärast kolime nad sealt välja ja renoveerime jälle seda sama maja jne.

[URR]

Ja üksikute sisselendavate rakettide tõrjeks on VF suured sõjalaevad täiesti rahuldavalt varustatud. 50 sisselendava raketiga saaks ehk hakkama Arleigh Burke- ja Ticonderoga klass, mitte vene laevad.

Selgituseks Paalbergile, kes on minu meelest siin pigem uus ega ole tõenäoliselt sajakonna lehekülje taguseid heietusi lugenud: Kapten Trumm eeldab, et laevavastaseid rakette peab olema palju, sest Vene laevade raketikaitsevõime üle küllastamine on ainus viis laevade vigastamiseks. Sellest tulenevalt peavad raketid olema odavad, isegi kui see tähendab väiksemat lennukaugust ja lõhkejõudu. See eeldus on siiski Kapten Trummi isiklik arvamus ja ülejäänud maailm areneb pigem vastupidises suunas.

[URR]

kõigepealt määriti Brüsselist meile mingi nishi teema kraesse, siis kulus päris korralik (toona oli Sandownide hange suurim kaitse-hange alates 1991) raha ära ja pärast tuli välja narratiiv suurest miiniohust Eesti vetes.

See on nüüd selline pooltõde. Miinitõrjele keskendumine oli natuke väline surve ja natuke juhus, aga ma väidan, et see oli päris õnnelik juhus. Võimaldas väga odavalt ja varakult NATO struktuuridega integreeruda, sest miinitõrjelaevad on teistega võrreldes väga odavad ja teevad väga palju koostööharjutusi. Mõtteharjutusena võib mõelda, et kui Eesti poleks hankinud miinijahtijaid, vaid midagi muud (mida?), siis kas meie merekaitse oleks praegu paremas seisus.
Ma tunnistan, et Sandown klass ei ole olnud ega ole ka praegu minu lemmik ja väidan (aga ei suuda seda tõestada), et kui laevade välja vahetamisele oleks mõeldud paar aastat varem, oleks võinud saada parema kauba. Tolleaegse mereväe ülema kt selgitusi, miks poole sajandi vanuste miinide tõrjeks on vaja kõige moodsamaid allveeroboteid, oli tõesti kole kuulata. Aga teisest küljest on miinide kasutamine Läänemerel enam kui tõenäoline ja miinitõrje võime seetõttu oluline.

See kraesse määritud teema pani kinni kõik muud, iseseisva kaitsevõimega palju selgema seosega merelised tegevused

Millised?

ja päädis lõpuks sellega, et kai ääres oli hulgi merele minekuks võimetuid aluseid, kuna puudusid nt meeskonnad. Või polnud remondiraha.

Meeskonnad kolisid uutele laevadele ja vanu laevu polnud enam mõtet remontida. See, et nad kauaks kai äärde seisma jäid, oli tingitud hoopis sellest, et maha kandmise ja utiliseerimisega läks kaua aega. Ei suudetud otsust vastu võtta. Meeskondadega oli kitsas küll, aga selle tingis eelkõige Kaitseväe personalipoliitika ja piirnumbrid: aastas tohtis tööle võtta einult teatud arvu inimesi. Mõnikord, kui Scoutspataljonis read väga hõredaks jäid, keelati muudesse väeosadesse värbamine üldse ära.

Tark inime ei pidada samasse pange kaks korda astuma, millest selline pahameel, härrased?

Pahameel on igati õigustatud. Sandown klassi laevad lihtsalt "juhtusid". (Isegi kui see juhus väga õnnetu polnud.) Seekord tahaks teha analüüsi jäjekorras 1) millised peaks olema mereväe ülesanded, 2) milliseid võimeid on nende täitmiseks vaja, 3) milliste vahenditega need võimed tagada, aga arutelu taandub ikka sellele, kas X platvormi jaoks raha jätkub. Sellest ka pahameel.

[Kilo Tango]

Seetõttu peab juba alguses teadma, kuhu ja miks teel ollakse. Muidu kolime jälle vahipataljone mereväebaasi, renoveerime neile maja ja juba mõne aja pärast kolime nad sealt välja ja renoveerime jälle seda sama maja jne.

Seekord tahaks teha analüüsi järjekorras 1) millised peaks olema mereväe ülesanded, 2) milliseid võimeid on nende täitmiseks vaja, 3) milliste vahenditega need võimed tagada, aga arutelu taandub ikka sellele, kas X platvormi jaoks raha jätkub.

Ma lugesin seda harrast üksmeelt ja mul tekkis küsimus, et kustkohast need mereväe ülesanded peaksid tulema. Ilmselt EKV juhtkonnalt, kes saab omad suunised vastavalt hierarhiale poliitiliste juhtide poolt. Nüüd sellega on minul väike probleem. Kallid kaasfoorumlased on mitu korda siin õigustatult osundanud karjuvale puudusele merehariduse järele. Sestap ei saa oodata, et EKV juhid ja veel vähem riigi poliitilised juhid omavad vajalikke pädevusi ja suudaksid tulla lagedale asjalike lahendustega (praegue valitsuse puhul veel eriti).

Selle lahendamiseks on kaks võimalust:
1. Teeme komisjoni - ma usun, et me kõik teame, mis eesmärgil komisjone tehakse (loe: kui tahad, et miski lõputult veniks)
2. EMV tuleb lagedale oma ettepanekuga, kuna teistel pole piisavat pädevust

Nüüd kuna akf Herem kirjutas, et "mereväelased on arvutanud ja leidnud, et vaja on 2-300 mil", siis kas sellest võib aru saada nii, et EMV on oma ettepanekud teinud ja see marineerib kusagil poliitilistes ringkondades või ei ole asi veel nii kaugel? Ja kas kummaliselt sarnase summa välja käinud kivipallurist rahandusminister on kuidagi oma vindi sellele asjale peale keeranud?

[Ott Laanemets]

Ma lugesin seda harrast üksmeelt ja mul tekkis küsimus, et kustkohast need mereväe ülesanded peaksid tulema. Ilmselt EKV juhtkonnalt, kes saab omad suunised vastavalt hierarhiale poliitiliste juhtide poolt. Nüüd sellega on minul väike probleem. Kallid kaasfoorumlased on mitu korda siin õigustatult osundanud karjuvale puudusele merehariduse järele. Sestap ei saa oodata, et EKV juhid ja veel vähem riigi poliitilised juhid omavad vajalikke pädevusi ja suudaksid tulla lagedale asjalike lahendustega (praegue valitsuse puhul veel eriti).

Riikidel on mereväed ainult sellepärast, et neil on merel huvid mida kaitsta.

2. EMV tuleb lagedale oma ettepanekuga, kuna teistel pole piisavat pädevust

Lühidalt öeldes kõike oleme kirjutanud, fregatte, korvette, "Trummipaate", miine, rannakaitserakette, miiniveeskajaid, miinitõrjujaid, raketikaatreid, rannakaitse pataljone, radareid, Merekaitseliitu, Mereväe kolimist, laevastike liitmist, NATO osalust, uut Baltroni, meresiret jne. seda kõike kombineerides ja eraldi, korraga ja ajaliselt jaotatuna, suuremana ja väiksemana jne.

Seda on tehtud, korduvalt, eri nurkadest jne. Viimati koostati analüüs, mille ülesandeks oli eelmine analüüs üle analüüsida. Natuke nagu ära tüütab. Nüüd võiks siis targemad öelda, mida nad tegelikult tahavad

[URR]

Viimati koostati analüüs, mille ülesandeks oli eelmine analüüs üle analüüsida. Natuke nagu ära tüütab. Nüüd võiks siis targemad öelda, mida nad tegelikult tahavad

Selle koostas, muide, komisjon. Selle analüüsi, mida analüüsiti, koostas eelmine komisjon (kui soovite, siis töörühm), ehkki osa liikmeid olid samad.
Ettepanekud on ka tehtud, koos kalkulatsioonide ja eelistusettepanekutega. "Need, kes kutsutud ja seatud" saavad nüüd valida ja otsustada. Või otsustamata jätta, nagu varem on juhtunud.
Kuidas "kivipallur" sellesse suhestub või kust ta oma numbrid võtnud, teab küll ainult tema ise ja tema kaaskond. Võib Borja käest küsida, tal näikse neist mõttekäikudest parem arusaamine olevat.

[Kapten Trumm]

Sestap ei saa oodata, et EKV juhid ja veel vähem riigi poliitilised juhid omavad vajalikke pädevusi ja suudaksid tulla lagedale asjalike lahendustega (praegue valitsuse puhul veel eriti).

Sellel probleemil on üsna elementaarne põhjus.
Lahendused, mis lahendaks probleemi (nt "merekaitse puudumine") ei leia poliitilist rahastust, sest selleks pole raha (õigemini poliitikutel on atraktiivsemaid rahapaneku kohti, näiteks "erakorraline pensionitõus").
Raha eest, mida poliitikud pakuvad (tehke oma 2% piires mida tahate) ei ole mereväelaste (ilmselt ka iga teise asja natuke tönkava inimese) jaoks aga probleemi lahendavad.

Edasi järgnev vastutuse veeretamine - kuna MeV saab aru olukorra möödapääsmatusest, peegeldatakse probleem tagasi poliitikutele - öelge siis ise ära, mida saada soovite.

[Veiko Palm]

Tegemist ei ole mingi vastutuse veeretamisega. Tunnistan, et praegu ootab kaitsevägi (NB! Mitte merevägi) tõesti poliitilist selget otsust vastutusvaldkondade jagamise kohta. Kindlasti see kohe-kohe tuleb.

Aga ega töö siis seisa kaitseväes. Meie pakume ikkagi tuvastatud merepilti ning teeme oma võimaluste piires kõik, et see pilt oleks iga päevaga parem. Kõikidest detailidest loomulikult rääkida ei saa, aga nii uued hangitavad mobiilsed radarid, maakaitse (ja ka Kaitseliit), liitlased, regioon, uued hangitavad kaatrid ja muudki liitub siia.

Ning tegeleme miinitõrjega merel.