Kavastu sild!

[klm]

Kitsarööpmelise raudtee sild tundub ju päris loogiline - Narva ja Vask-Narva vahelistes soodes oli ju Sakslastel korralik kitsarööpmelise raudtee võrk. http://militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?f=6&t=329
Kui Maaameti kaardil kõrgusandmeid vaadata, siis lähevad Kastrest mööda sood Peipsi äärde sirged, sujuvate pööramistega, kõrgema pinnasega trassid.

[Manurhin]

Kitsarööpmelise raudtee sild tundub ju päris loogiline - Narva ja Vask-Narva vahelistes soodes oli ju Sakslastel korralik kitsarööpmelise raudtee võrk. http://militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?f=6&t=329
Kui Maaameti kaardil kõrgusandmeid vaadata, siis lähevad Kastrest mööda sood Peipsi äärde sirged, sujuvate pööramistega, kõrgema pinnasega trassid.

1944. a. suve lõpupoole oli juba niigi ette teada, et Saksamaa seda sõda ei võida. Seega ei usu, et Kavastusse veel mingit raudteed planeeriti. Sild ise võis muidugi olla küll raudteesilla kavandi järgi ehitatud, vaevalt, et see mingi ainulaadne arhitektuurikunsti šedööver oli, pigem ikka mingi standardi järgi tehtud ja lihtsalt n.ö. jooksvalt kohandatud vastavalt kohapealsetele oludele. Omaette küsimus on, miks venelased silda ei taastanud? Vajadus selleks olnuks ju suur. Nagu Kastre poolt tehtud fotol näha, jäi sellest ikka omajagu alles ka peale õhkimist. Kas jõudsid kohalikud talupojad kõik nii kiiresti laiali tassida või oligi sild juba konstruktsiooni poolest sedavõrd ajutine, et poleks kevadist jääminekutki üle elanud?

[oliver]

See`p see küsimus ongi - miks pidid sakslased viimases lõpus ehitama sellise silla kuuajaliseks tarvitamiseks et see siis vastu taevast lasta? Igasuguse vajaduse oleks katnud ka tavaline pontoonsild mida veesõidukite läbilaskmiseks saanuks lahti ja kokku haakida.
Küsimus sillameistritele - kui palju terast kulunuks sellise silla ehitamiseks?

[Dr.Sci]

See`p see küsimus ongi - miks pidid sakslased viimases lõpus ehitama sellise silla kuuajaliseks tarvitamiseks et see siis vastu taevast lasta? Igasuguse vajaduse oleks katnud ka tavaline pontoonsild mida veesõidukite läbilaskmiseks saanuks lahti ja kokku haakida.
Küsimus sillameistritele - kui palju terast kulunuks sellise silla ehitamiseks?

Miks... minu jaoks umbes sama tobe küsimus kui et miks peaks ehitama kindlustatud punkreid ja kaitsekraavi, kui piisab kalabidaga kaevatud lohust? Pontoonsilla puudus on kohe siin ka välja toodud - haagi lahti, ühenda kokku...
Sellisel kujul nagu fotodel, ei ole see sild teab mis kallis konstruktsioon, kõige hinnalisemad ongi talad, otse loomulikult ma võin ka nende umbkaudse massi ja tänapäevase väärtuse ütelda kui keegi annaks ette koormuse mille jaoks see sild oli arvestatud.

[Kriku]

Samamoodi võiks küsida, miks sakslased juba 1944. kevadel Eestit evakueerima ei asunud. Sinimägedes sõdimise kõrval on miski Kavastu sild peenraha.

[ktamm]

Selline kõrge sild võidi ehitada kahel põhjusel - kas oli vaja üle saada või alt läbi saada.

Kas oli saksa väejuhatusel plaan rõhku panna ujuvvahendite kasutamisele kaitsel ja lahtimonteeritav pontoonsild oleks mängu rikkunud? Flakivierlingutega kiirpaat on igasugusele dessandile kole vastane.

Või oli plaanis ikkagi sarnaselt Narva rindega väliraudteede süsteem rajada?

Ma arvan, et keegi juba otsib ja kui hästi läheb, ütleb meile ka.

[retti]

See`p see küsimus ongi - miks pidid sakslased viimases lõpus ehitama sellise silla kuuajaliseks tarvitamiseks et see siis vastu taevast lasta? Igasuguse vajaduse oleks katnud ka tavaline pontoonsild mida veesõidukite läbilaskmiseks saanuks lahti ja kokku haakida.
Küsimus sillameistritele - kui palju terast kulunuks sellise silla ehitamiseks?

Miks... minu jaoks umbes sama tobe küsimus kui et miks peaks ehitama kindlustatud punkreid ja kaitsekraavi, kui piisab kalabidaga kaevatud lohust? Pontoonsilla puudus on kohe siin ka välja toodud - haagi lahti, ühenda kokku...
Sellisel kujul nagu fotodel, ei ole see sild teab mis kallis konstruktsioon, kõige hinnalisemad ongi talad, otse loomulikult ma võin ka nende umbkaudse massi ja tänapäevase väärtuse ütelda kui keegi annaks ette koormuse mille jaoks see sild oli arvestatud.

Talade kogupikkus peaks olema ca 1500 meetrit.
Saksa tank Panther kaalus 45 tonni.

[ktamm]

Väliraudtee variant on täitsa tõenäoline - tuletan meelde, et see rindelõik oli Panther liini osa ja suuremad tööd täiesti võimalikud. Narva rindel ehitati ju sadu km-d väliraudteevõrku ja kümneid jaamasid.

Tanke oli saksa poolel vähe - polnud eriti midagi liigutada. Vähetõenäoline, et seda silda rajades tanke silmas peeti. Seda enam, et üle järve polnud ka venelaste tankirünnakut oodata.

[retti]

Tanki tõin näitena mis võis sakslastel max kaaluga üldse olla.Ja ega tanke ikka üle purde ei vii isegi kui purdel on kandevõime olemas.
1944 aasta suvel Emajõel ja Peipsil toimunust on kirjutanud hea ülevaate akf Printz Eugen teemas Peipsi laevastik lk nr.3
Tema kirjutatule tuginedes julgen väita et Punalennuvägi oleks selle silla juba hiljemalt juulis 1944 olematuks muutnud.
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... k&start=30

[Kriku]

Ju siis teemas kirjeldatud õhutõrje oli piisav

[retti]

Ju siis teemas kirjeldatud õhutõrje oli piisav

mõned lõigud kontekstist
- Juulis muutusid Punaarmee lennuväe rünnakud Kastrele juba nii ägedaks, et sakslased pidid oma sõjalaevad maskeerima asulast kaugemal Emajõe kallastel.
(Kastres oli kaatrite sadam ja baas, 2 km Kavastust Peipsi poole)
- Tõenäoliselt ei võimaldanud Punalennuväe suur üleolek õhus sakslastel teha katsetki läheneda maabumiskohtadele (Praagalt Mehikoormani on ca 25 kilomeetrit) ja seal dessantlaevu rünnata.
- Juba 16. augustil lahkusid saksa miinikaatrid Kastrest Tartusse.

s.t et vene lennukitel oleks olnud 9 päeva aega segamatult sild hävitada.

[Dr.Sci]

Ju siis teemas kirjeldatud õhutõrje oli piisav

mõned lõigud kontekstist
- Juulis muutusid Punaarmee lennuväe rünnakud Kastrele juba nii ägedaks, et sakslased pidid oma sõjalaevad maskeerima asulast kaugemal Emajõe kallastel.
(Kastres oli kaatrite sadam ja baas, 2 km Kavastust Peipsi poole)
- Tõenäoliselt ei võimaldanud Punalennuväe suur üleolek õhus sakslastel teha katsetki läheneda maabumiskohtadele (Praagalt Mehikoormani on ca 25 kilomeetrit) ja seal dessantlaevu rünnata.
- Juba 16. augustil lahkusid saksa miinikaatrid Kastrest Tartusse.

s.t et vene lennukitel oleks olnud 9 päeva aega segamatult sild hävitada.

Ja mis oleks silla hävitamise point kui oleks saanud seda tulevikus kasutada?

[retti]

Ju siis teemas kirjeldatud õhutõrje oli piisav

mõned lõigud kontekstist
- Juulis muutusid Punaarmee lennuväe rünnakud Kastrele juba nii ägedaks, et sakslased pidid oma sõjalaevad maskeerima asulast kaugemal Emajõe kallastel.
(Kastres oli kaatrite sadam ja baas, 2 km Kavastust Peipsi poole)
- Tõenäoliselt ei võimaldanud Punalennuväe suur üleolek õhus sakslastel teha katsetki läheneda maabumiskohtadele (Praagalt Mehikoormani on ca 25 kilomeetrit) ja seal dessantlaevu rünnata.
- Juba 16. augustil lahkusid saksa miinikaatrid Kastrest Tartusse.

s.t et vene lennukitel oleks olnud 9 päeva aega segamatult sild hävitada.

Ja mis oleks silla hävitamise point kui oleks saanud seda tulevikus kasutada?

kas just orden aga medal kindlasti.
Tulevik ?
vaat 16.augustil oli Punaarmee eesmärk Eestis võidelda sakslastega.Kas üks sild oli või ei -ei tähendanud midagi.
Aga 16. septembril ei läinud Punaarmeele enam sakslased korda.Käsuga algas armutu võidujooks üle Emajõe Pika Hermanni torni poole.

[Vilks]

Akf. Retti areneb:
kui Ta väidab augusti postituses, et

„Kolme aasta jooksul ei ehitanud sakslased Kavastusse kolmandat silda.
Kahest erineva konstruktsiooniga sillast on siin pildid olemas."

Ja kui 3. sillast uued pildid ilmusid.

Siis nüüd (16. September) on järgmine tõsiteaduslik argument: „Kavastus purre oli.”

„Tanki tõin näitena mis võis sakslastel max kaaluga üldse olla. Ja ega tanke ikka üle purde ei vii isegi kui purdel on kandevõime olemas."

Ja veel, et kui seal olekski sild olnud :

„Julgen väita et Punalennuvägi oleks selle silla juba hiljemalt juulis 1944 olematuks muutnud.”

Ja kuidagi ei saa Akf Retti loogikast aru: ei olnud silda, oli purre, mis kandis tanke, punalennuvägi pommitas silla (mida polnud) 1944. aasta juulis olematuks, jne. jne.

[Vilks]

Dr.Sci
Teie, nagu inseneritaustaga Akf. oskate ehk arvata, kas min. 25 tonnist tanki kandvat veekogu ülesõidukohta pikkusega üle 20 meetri tuleks edaspidi purdeks nimetada, nagu soovitab Akf Retti Kavastu silla(purde) puhul?