Parvlaev "Estonia" hukkumine

[Imre Kaas]

Kõrvalteemana: Drew Wilson on ilmselgelt pseudonüüm. Raamatu tegelikku autorit ei tea.

Drew Wilsoni nime taga on reaalne isik ja olen temaga aastate jooksul korduvalt kohtunud. Ta on pärit USAst, aga elanud suurema osa oma elust erinevates suurriikides. Linnadest on meeles Singapur, Hong-Kong ja Peterburi. Venemaal töötades omandas ta vene keele oskuse, mis tuli siinmail ringi rännates kõvasti kasuks. Kui ta esimest korda millalgi 2000. aastate alguses välja ilmus, jagas ta Washington Times´i logoga visiitkaarte. Ajalehega ühendust võttes keegi teda ei tundnud, aga ma ei pööranud sellele suuremat tähelepanu, kuigi see tekitas tema osas erinevaid kahtlusi. Üks on kindel - Estonia hukk huvitas teda väga sügavalt ja minu meelest on ta intervjueerinud kõiki vähegi asjaga seotud isikuid. Raha tundus selleks "projektiks" olevat küllaga, sest huvi korral polnud tal probleemi kasvõi järgmisel päeval lennukile hüpata ja kohale sõita. Kord olin Vilniuses miskil konverentsil, kui ta kirjutas ja tahtis kokku saada. Päev hiljem oli ta Vilniuses kohal nagu viis kopikat. Põhjust nagu väga ei olnudki, aga võib-olla meeldiski talle lihtsalt kollegiga õlut juua. Ma tegelikult ei uskunud, et ta selle raamatu valmis saab ja pidasin tema teooriaid kohati päris pöörasteks. Üks huvitav teadmine veel. Drew Wilson võibki olla pseudonüüm, sest meie tutvuse alguses lasin pisut tema tausta uurida ja sel päeval, mil ta väidetavalt Peterburist Eestisse saabus, sellise nimega isikut piiril ei registreeritud.

[Avatar]

..... Aga ma pole kunagi ka vastavaid arvutusi uurinud (pole üldse minu eriala), kuid kuna teema mind huvitab, siis tegelen sellega edasi.

Võib-olla jäi tulvas kahe silma vahele, aga kas on midagi uut?

[Peeter]

Ehk aitab pisut edasi see lisatud pilt.

See on ju tegelikult väga omapärane dokument. Rõhutan, see on Eesti Vabariigi ametlik dokument, aga mitte mingi suvaline joga. Kui nüüd see ametlik tekst lahti mõtestada, ja lõike teha võimalikult lihtsaks sõnastuseks, siis on olulisem sisu selline (nb! Juba Sherlock Holms ütles- mida rohkem sõnu, seda rohkem võimalusi eksimiseks!) :
1)Laev sõitis juba Tallinnast välja kreenis.
2) Kreeni ei suudetud ka merel tasakaalustada, pigem suurenes.
3)Peale pöördepunkti läbimist ja stabilisaatorite sisse lülitamist (ebasobiv sõnastus, jätab lahtiseks võimaluse, kas stabilisaatorid "lülitati sisse", st aktiveeriti ja tulid välja, või hoopiski "lülitati sisse", ehk tõmmati sisse, sellist kahetimõistetavust ei tohiks ametlikus dokumendis olla) visiirikinnitused ja hüdraulika purunes ja visiir eraldus.
4)Visiir põhjustas vöörirambile kahjustusi.
5) Visiiri eraldumine põhjustas ka suletud uksega vöörivalli ja lainesse sõitmise, mille tagajärjel tekkis korduv püstivuse kadu.
6)Seejärel laev kaadus (vajus küljele)
7) Seejärel laev lõplikult uppus
Analüüsi lõppjäreldus, viimane lause: Ametlik lõpparuanne oma lõppjärelduses on ümber lükatav aruandes endas toodud faktidega.

Nüüd minu kommentaar: Punkt 5 saab lugeda nii, et torm ja lained olid nii kõvad, et lükasid eraldunud visiirita (st nn "ilma ninata laeva"), aga KINNISE aparelliga laeva kreeni. (NB! nüüd klapitub see tunnistus, et masinistid-mehaanikud juba kreenis olles nägid monitoris kinnist aparelli, kohapeal olnud autosid, aga vett (veel) ei näinud).
Analüüsi lõppjäreldus ütleb aga otse, et "Estonia huku uurimise komisjoni lõpparuanne" on otseses vastuolus aruandes endas olevate ja tuvastatud faktidega.

Minu küsimus, ma pole ise meremees. Kas on võimalik, et lained olid nii suured ja võimsad, et lükkasid nii suure laeva, mis oli küll ninata jäänud, aga suletud aparelliga, kreeni? Lisaasjaoluks oleks siiski ka märge, et laev olevat olnud paremale üle koormatud.

Lisan siia veel ühe detailikese kuidas mõjutatakse inimesi. Vaidlesime siin kas aparell oli siiski kinni või lahti. Vastus "kinni olevale" seisukohale tuli, et aparell VÕIS OLLA (kaudne kõneviis) ka vahepeal lahti. Aga vesi sealt TULI sisse (nb kindel kõneviis). Olukord muutus peapeale: meie, kes me väitsime, et pole millegagi tõendatud, et aparell oli üldse lahti, pigem hoopis jäigi kinni, pidime hakkama tõestama neile, kes väitsid, et VÕIS OLLA lahti, et kreeni ei põhjustanud aparellist tulev vesi, aga nemad võisid südamerahuga väita, et "Võis olla" on täiesti piisav väitmaks, et see vesi sealt sisse tuli. Asja olulisuseks oli fakt, et lõpparuanne kirjeldas, et vesi tuli sisse lahtisest aparellist. PR keskkonnaks nimetatakse seda osavaks spinniks panna tõendamiskohustus vastastele ja ise loopida lauale kaudses kõneviisis oletusi, see ongi demagoogia.

[-noglik-]

1) Lõpparuanne Lk 163 III tulp

2) Lõpparuanne Lk 59 III tulp

3) Kapteni käsk - pärast pöördepunkti läbimist lülitada sisse stabilisaatorid
Lõpparuanne Lk 60 I tulp ja Lõpparuanne 64 III tulp

4) Lõpparuanne Lk 170 III tulp

5, 6, 7) Ning peale visiiri eraldumist laevast, ka suletud vöörirambiga vöörivalli ning lainesse sõitmise, millega tekitati korduv püstuvuse kadu, järgnenud kaadumine ja laeva lõplik uppumine.

Punkt 5 lugemine. Ei saa selliselt. Jälgida tuleb sündmuste ajajoont. Tunnistaja kellele viitate tundis tugevaid lööke vastu vööri ja sellest tulenevalt kell 01.15 vaatas monitorile ning nägi suletud rambi külgedelt tugevalt vett sisse tulevat. Seejärel lisandus järgmine tunnistaja sinna, ehk edasisel ajajoonel kinnitati nähtut järgmise tunnistaja poolt. Vastavalt Lõpparuanne Lk 165 I tulp langeb 01.15 ajale ka visiiri täielik eraldumine laevast, kukkudes vastu pirnvööri. Ramp oli selleks ajaks eelnevalt visiiri poolt kahjustatud ulatuses, mis võimaldas vee sissetungi mõlemalt rambi küljelt, kuigi ramp ise oli suletud asendis.

Kui jätta rambi osaliselt väljalükatud külglukustusriiv terves tugikarbis ja muud vastuargumendid täiesti tähelepanuta, siis 01.15-le vahetult eelnenud minut on ainus hetk ajajoonel enne kaadumist, kui ramp, eeldusel et see oli täiesti vabalt liikuv - visiirile järgi kukkuda sai. Seda ka ainult tingimusel, et järgnevalt üks tugevatest löökidest oli tingitud visiiri kukkumisest pirnvöörile ja teine vöörivalli/laine tõttu uuesti sulguvast rambist. Mille peale tunnistaja monitorile vaatas. Peale seda ei olnud võimalik rambil enam väljapoole avaneda, kuna tunnistajate ütluse kohaselt tuli vett pidevalt ja sisse pressiva vee kõrgus rambi vahelt ulatus üles välja. Sellest tulenevalt pidi rambi välispoolel olema sama kõrge või kõrgem veevall mida liikuv laev enda ees lükkas, kõigi sellest tulenevate mõjutustega.

Suletud vöörirambiga vöörivalli ja lainesse sõitmine toimus, kui mootorid laeva edasi vedasid, asend kaadumiseks oli kreeni tõttu paremale.

[Kriku]

Aftonbladet: Rootsi ametid teevad ettevalmistusi Estonia vraki uueks uurimiseks.

Tänapäevast tehnoloogiat - mida on arutatud ka Rootsi õnnetuste uurimise ametis - nimetatakse fotogrammeetriaks ja see hõlmab vrakist 3D-mudeli ehitamist filmikaameraga varustatud sukeldumisroboti abil. Taolise tehnoloogia eksperte leiab Rootsist siiski vähe, neist üks on ettevõtte Ocean Discovery juht Ingemar Ludgren. Viimase sõnul saab selle tehnoloogia abil ühtse pildi kõigest, mis on nähtav vraki välisküljel kuni põhjani. “Tegemist on justkui vraki digitaalse päästmisega,” ütles Ludgren Aftonbladetile.

Operatsiooni käigus filmib allveerobot ROV vraki millimeetri täpsusega üles ning hilisema andmetöötluse käigus luuakse sellest 3D-mudel.

Anderssoni sõnul tähendaks sukeldumine ka tähelepanu pälvinud augu seestpoolt üles filmimist - selleni jõudmiseks peavad sukeldujad kas läbima pikki vahemaid parvlaeva sisemuses või lõikama laevakeresse augu, nagu tehti 1994. aasta detsembris. “Viimane oleks mõistlik alternatiiv, kui soovime näha, kuidas see kahjustus seestpoolt välja näeb, mis võiks anda palju teavet,” rääkis ekspert. Tema hinnangul ei läheks kõnealune operatsioon maksma rohkem kui viis miljonit Rootsi krooni (umbes pool miljonit eurot) ja kestaks kuni viis päeva.

Aftonbladeti allikate sõnul on ametiasutuste ja ministeeriumide tasandil juba alustatud tööd, et uurida veealuste uuringute vabastamist Estoniale sukeldumist keelava seaduse alt.

[Peeter]

Aitähh vastuse eest. Ma vist peaksin siis teisisti sama asja küsima. Võtame siis ajatelje ja paneme toimunu ritta. Visiir kukkus eest. Kuuldi lööke. Laev vajus kreeni. Siis vaadati monitori. Vesi pahises irvakil, aga kinnise aparelli külgedelt sisse. Aga autod olid kohapeal, polnud selle veemassiga nihkunudki. Autotekil (veel) arvestatavat vett ei nähtud.
Nüüd küsingi uuesti (meremeestelt): Nende asjaolude valguses tundub, et aparellist ei tulnud vett sisse koguses, mis oleks laeva kohe kreeni ajanud. Punkt 5 saab lugeda niimoodi, et laev läks kreeni kolme põhjuse koosmõjus: 1) Lained vastu nina kaotanud laeva aparelli, 2) Laeva kreenis olek paremasse pardasse ja suurenemine merel juba Tallinnast väljudes ja võimatus ballastiga kompenseerida tasakaalu vasakule, ja 3) Parema parda ülekoormatus lasti paigutusest tingituna. Tundub, et veest irvakil aparelli vahelt enam eriti otseselt ei taheta rääkida. Loomulikult tuleks siia lisada aegliinina minutid, et saada võimaliku mingigi veekoguse, aga küsimus on ikkagi: Kas tol hetkel olnud lained olid suutelised sellist laeva (kui ta ninata jääb) sellises 2-3-4 kraadises kreenis külili lükkama?
Lisamärkused: Laev uppus uues redaktsioonis ahtrist sisse tulvava vee tõttu ja lisaks aparelli vahelt tulvava vee tõttu.
Lisa 2 Tegelikult oleks nende küsimustega juba ammuammu pidanud tegelema uurimiskomisjonid, mitte meie siin.

[Kriku]

Lisa 2 Tegelikult oleks nende küsimustega juba ammuammu pidanud tegelema uurimiskomisjonid, mitte meie siin.

Lõpparuande lk. 165.

[Ghostship]

Minu küsimus, ma pole ise meremees. Kas on võimalik, et lained olid nii suured ja võimsad, et lükkasid nii suure laeva, mis oli küll ninata jäänud, aga suletud aparelliga, kreeni? Lisaasjaoluks oleks siiski ka märge, et laev olevat olnud paremale üle koormatud.

Läänemere lainekõrguse juures Estonia suurune laev ei tohiks ainult lainete mõjul kreeni minna, isegi ilma visiirita. Seni kuni pole mingit lisategurit, nagu vesi autodekil või lasti täielik liikuma hakkamine. Või peamasinate seiskumine. Mis juhtub siis kui tormisel merel peamasinad seiskuvad võib igaüks youtubest vaada, MV Viking Sky 2019.

[Mati79]

Ülim hea meel, et siin foorumis selle teema kohta asjalik arutelu käib ja raamatu kirjutanud Imre Kaas isiklikult.

Lisan omaltpoolt mõned teemapunktid, mis on pikalt kripeldanud:

*A.Einselni telefonilt tehtud kõne Estonia kaptenisillale tund ennem õnnetust (kõnede väljavõttega tõestatud fakt). Einselni enda tunnistuse järgi oli ta Ameerikas ja telefon autojuhi käest Eestis.
Einseln sisuliselt ei eitanud kõnesid, vaid lükkas need autojuhi kaela, absurd!? Huvitav, kas Imre Kaas seda teemaliini uuris ja kui kaugele jõudis? Äkki on see autojuht praeguseni veel elus?

*Tõestamata faktid/kuulujutud sukeldumistest: kaptenisillal oli üks surnukeha kuulihaavaga. teine surnukeha mööbli/kapi all, kellel käsi tätoveeritud (ühtegi selliste tunnustega meeskonnaliiget teadupärast polnud). S.Linde tunnistusest läbi käinud fragment, et autotekil viibis "komitee". Ilmselt seltskond, kes pidi koosnema osaliselt laevameeskonnast (ja kellestki veel?). Suvaliselt inimesed sõidu ajal autotekile ei pääsenud.

*Paar tunnistajat on väitnud, et kuulsid visiiri hüdraulika heli. Tundub küllaltki eripärane heli, mida on raske millegi muuga sassi ajada.

Neid fragmente kokku pannes moodustub stsenaarium, et toimus relvastatud tegevus kaptenisillal ja/või autotekil, mis päädis visiiri avamisega.
Kui kellelgi on infot, mis mõne fragmendi ümber lükkaks, siis saaks selle teooria ebaoluliseks lugeda.

*Kuna Imre isiklikult siin kommenteeris, siis proovin veel avada A.Pihti teemat. Meenub, et Imre jõudis kunagi Pihti teemaga nii kaugele, et Rootsi politsei ütles teadvat meest, kes oli Pihti sarnane kiirabi auto stseenides, aga ei avaldanud seda isikut. Siinkohal tekkis mul küsimus, kui kaugele viis välja pääsenute nimekirja alusel selle isiku leidmine filtreerimise teel. Meessoost, vanus 35-45, tumedate juustega jne.. Sealt edasi juba lahutada maha need näod, kes avalikult olid esinenud ja teada. Järgi peaks jääma käputäis inimesi, kelle välimusi välja selgitamine ei tohiks käia ajakirjanikel üle jõu?

[Kriku]

*Tõestamata faktid/kuulujutud sukeldumistest: kaptenisillal oli üks surnukeha kuulihaavaga. teine surnukeha mööbli/kapi all, kellel käsi tätoveeritud (ühtegi selliste tunnustega meeskonnaliiget teadupärast polnud). [...]

Neid fragmente kokku pannes moodustub stsenaarium, et toimus relvastatud tegevus kaptenisillal ja/või autotekil, mis päädis visiiri avamisega.

"Tõestamata fakte" & kuulujutte kokku pannes võib küll igasugu asju moodustuda, aga miks neid siin teemas arutama peab?

Misasi üldse on "tõestamata fakt"? Fakt ei ole fakt ilma tõendamiseta.

[Mati79]

*Tõestamata faktid/kuulujutud sukeldumistest: kaptenisillal oli üks surnukeha kuulihaavaga. teine surnukeha mööbli/kapi all, kellel käsi tätoveeritud (ühtegi selliste tunnustega meeskonnaliiget teadupärast polnud). [...]

Neid fragmente kokku pannes moodustub stsenaarium, et toimus relvastatud tegevus kaptenisillal ja/või autotekil, mis päädis visiiri avamisega.

"Tõestamata fakte" & kuulujutte kokku pannes võib küll igasugu asju moodustuda, aga miks neid siin teemas arutama peab?

Misasi üldse on "tõestamata fakt"? Fakt ei ole fakt ilma tõendamiseta.

"Tõestamata fakt" oli tõesti halb sõnastus, aga sisuliselt oli see tuukrite kaudu liikunud info. Kuidas nimetaksid juttu, mida räägib üks tuuker ja millel pole rohkem kinnitust. Kas see on fakt või mitte?

[Kriku]

Kuulujutuks. Ei soosi selle siia postitamist

Müra on niigi palju.

[Mati79]

Kuulujutuks. Ei soosi selle siia postitamist

Müra on niigi palju.

Sattusin nüüd küll vist portsu otsa. Miks tuukri jutt on rohkem kuulujutt kui näiteks pääsenute ja meeskonnaliikmete tunnistused? Millest siis üldse tohib rääkida, kas ainult visiirist nagu J.Metsaveer?

[AMvA]

*Tõestamata faktid/kuulujutud sukeldumistest: kaptenisillal oli üks surnukeha kuulihaavaga. teine surnukeha mööbli/kapi all, kellel käsi tätoveeritud (ühtegi selliste tunnustega meeskonnaliiget teadupärast polnud). [...]

Neid fragmente kokku pannes moodustub stsenaarium, et toimus relvastatud tegevus kaptenisillal ja/või autotekil, mis päädis visiiri avamisega.

"Tõestamata fakte" & kuulujutte kokku pannes võib küll igasugu asju moodustuda, aga miks neid siin teemas arutama peab?

Misasi üldse on "tõestamata fakt"? Fakt ei ole fakt ilma tõendamiseta.

Kuidas nimetaksid juttu, mida räägib üks tuuker ja millel pole rohkem kinnitust. Kas see on fakt või mitte?

Naised saunas rääkisid

[AMvA]

Kuulujutuks. Ei soosi selle siia postitamist

Müra on niigi palju.

Sattusin nüüd küll vist portsu otsa. Miks tuukri jutt on rohkem kuulujutt kui näiteks pääsenute ja meeskonnaliikmete tunnistused? Millest siis üldse tohib rääkida, kas ainult visiirist nagu J.Metsaveer?

Sooviks siis saada tuukri nime, sukeldumise aega ja kogu informatsiooni algallikat